16.11.2020 jyly Qazaqstan Prezıdenti Úkimet múshelerimen, birqatar organ basshylarymen, qalalar men oblystardyń ákimderimen vıdeokonferenııa rejıminde koronavırýs indetiniń taralýyna qarsy is-qımyl sharalary jóninde keńes ótkizdi, dep habarlaıdy «Adyrna» ulttyq portaly Aqordaǵa silteme jasap. Keńes barysynda Prezıdent tómendegideı sharalardyń júrgizilýin tapsyrdy.
Qazir kóptegen elderge indettiń ekinshi tolqyny taralýda.
Bul memleketterde qatań shekteý sharalary qaıta engizilip jatyr.
Sońǵy statıstıkalyq málimetterge qarasaq, Qazaqstanǵa da pandemııanyń ekinshi tolqyny taıap keldi deýge bolady.
Ótken kezeńde biz osy derttiń negizgi belgilerin aıqyndap, onymen kúresý joldaryn úırendik.
Dárigerlermiz tıisti tájirıbe jınaqtady.
Elimizdiń densaýlyq saqtaý salasy birshama nyǵaıyp, jappaı testileý jumysy jolǵa qoıyldy.
Naýqastarmen baılanysta bolǵandardy anyqtaý isi jetildirildi. Sondaı-aq, aımaqtardaǵy qatań shekteý sharalaryn tıisti deńgeıde uıymdastyrýǵa daǵdylandyq.
Bıznes ókilderi de jańa ahýalda jumys isteýge beıimdele bastady.
Eń bastysy, azamattarymyzdyń pandemııaǵa degen kózqarasy ózgerdi, ıaǵnı halyq osy qaýipti dertten sanaly túrde saqtaný kerek ekenin túsindi. Bul – jahandyq indetti jeńý úshin asa qajetti shart.
Degenmen, pandemııanyń ekinshi tolqyny kóptegen belgileri boıynsha ózgeshe bolmaq jáne el ekonomıkasy úshin kúrdeli kezeńde ótpek. Osyny eskerýimiz kerek.
Búgingi tańda búkil álem belgili bir salalardyń tikeleı shyǵyndaryn ǵana emes, sonymen birge jumyssyzdyq pen oqýdaǵy olqylyqtar ártúrli jaǵymsyz saldarǵa, sonyń ishinde qylmystyń ósýine ákelýi múmkin "kovıd teńdeýin" sheshýdiń aldynda tur.
Sondyqtan qazirgi mindet – pandemııaǵa qarsy turý, kóktemgi masshtabtaǵy karantınge júginbeý.
Birinshiden, álemdik úrdisterdi eskerý qajet.
Kóptegen elderde pandemııa, eń aldymen, iri qalalardy sharpydy.
Buǵan damyǵan kólik qatynasy sebep bolǵany anyq.
Qazir ınfekııa óńirlerge de jetti.
Bul – shyn máninde, aımaqtar úshin ekinshi emes, birinshi tolqyn. Osyndaı ahýaldy bizdiń elimiz de bastan ótkerýde.
Birneshe oblysta dertke shaldyqqandar sanynyń kúrt ósip ketýi – sonyń dáleli.
Qazir indetke qarsy turý úshin barlyq uıymdastyrý jumystaryn qolǵa alyp, tıisti sharalar qabyldaý asa mańyzdy.
Bul vırýstyń syrttan kelýine tosqaýyl qoıyp, onyń taralýyn boldyrmaý úshin kerek.
Ári qaraı. Vırýs juqtyrǵandardyń sanyn dál kórsetý vırýspen kúreste absolıýtti talap bolyp tabylady. Bul talap oryndalmaıdy.
Birqatar oblystarda koronavırýstyq ınfekııanyń jańa jaǵdaılaryn jasyrý faktileri anyqtaldy. Áńgime Shyǵys Qazaqstan, Soltústik Qazaqstan, Pavlodar, Aqmola, Qostanaı jáne basqa da oblystar týraly bolyp otyr.
Qalaǵan nárseni shyndyqqa aınaldyrý óte qaýipti qubylys ekenin túsiný kerek, óıtkeni ol naqty qaýipterdiń kórinisin burmalaıdy, sonymen qatar búkil el boıynsha koronavırýspen kúresý strategııasyn buzady.
Qazirgi jaǵdaıǵa nemquraıly qaraý baıqalady, qabyldanǵan sharalardyń jartysy oryndalmaı jatyr, azamattar arasynda epıdemıologııalyq qaýipsizdik tómendeıdi. Bul qazirdiń ózinde álemniń kóptegen elderine qatysty aksıoma, onda mundaı úrdis baıqalady.
Bul problema bizdiń densaýlyq saqtaý júıesinde sozylmaly sıpatqa ıe bolǵanyn moıyndaý kerek.
Densaýlyq saqtaý mınıstrligine Ulttyq statıstıka bıýrosymen birlesip, dáıekti medıınalyq statıstıkany qalyptastyrý, baǵalaý jáne taldaý jóninde keshendi tásilder ázirleýdi tapsyramyn.
Ekinshiden, barlyq densaýlyq saqtaý uıymdarynyń tolyq daıyndyq rejımin qamtamasyz etý qajet.
Bul áskerı medıınaǵa da qatysty, ol ınfekııamen kúresý úshin kúshter men quraldardy jedel ornalastyrýǵa daıyn bolýy kerek.
Shalǵaı aýdandarda karantındik jáne emdik is-sharalardy oryndaý úshin qorǵanys jáne kólik medıınasy mınıstrliginiń tolyq daıyndyǵyn qamtamasyz etý mańyzdy.
Jaqynda júrgizilgen medıınalyq uıymdardy baǵalaý olardyń daıyndyq deńgeıiniń jetkiliksizdigin kórsetedi.
Densaýlyq saqtaý obektileriniń jartysynan astamy talapqa saı kelmeıtini anyqtaldy. Aýrýhanalardy tolyq aımaqtarǵa bólý júrgizilgen joq, nátıjesinde paıentter men qyzmetkerlerdiń juqtyrý qaýpi saqtalyp qalady.
Is júzinde barlyq óńirlerde reanımaııa bólimsheleriniń jasaqtalmaǵany baıqalady.
Atap aıtqanda, koronavırýs ınfekııasy bar aýyr naýqastardy emdeýge arnalǵan jeke dári-dármekter men birqatar medıınalyq ónimder jetispeıdi.
Óńirler emdeý hattamalaryn esepke almaı, óz qalaýy boıynsha dári-dármekterdi satyp alady. Bul óte mańyzdy másele. Ákimderden Densaýlyq saqtaý mınıstrligimen birlesip, osy máselege tıisti nazar aýdarýdy suraımyn.
Hattamalarǵa keletin bolsaq, olar DDU usynystaryna sáıkes jıi ózgerdi. Biraq qazir bizde tájirıbe bar. Koronavırýspen aýyratyn naýqastardy barlyq aýyr belgileri men asqynýlarynyń paıda bolýyn kútpeı-aq dereý emdeýdi bastaý kerek. Áıtpese, álsiz ımmýnıtetke baılanysty naýqastar mundaı streske tótep bere almaıdy. Ókinishke oraı, bul bolyp jatyr.
Dári-dármekter týraly aıtatyn bolsaq, medıınalyq uıymdar úshin ne satyp alynǵany, dárihanalar úshin ne satyp alynǵany, Biryńǵaı dıstrıbıýtordyń qoımalarynda jalpy qor qandaı ekendigi aıqyn bolýy kerek.
Úkimet ákimdermen birlesip emdeý normalary men hattamalaryna sáıkes qajetti dárilik zattar men medıınalyq buıymdardy satyp alýdy qamtamasyz etýi tıis.
Ári qaraı. Meniń tapsyrmam boıynsha PTR-zertteýler men medıınalyq maskalardyń baǵasy tómendedi. Bul adamdarǵa birden kórinetin durys sharalar.
Dál osyndaı jumysty dári-dármekterge, eń aldymen, antıkoıdtarǵa qatysty júrgizý kerek.
Básekelestikti qorǵaý jáne damytý agenttigine Qarjy mınıstrliginiń Memlekettik kirister komıtetimen birlesip, osy máseleni sheshýdi tapsyramyn.
Jalpy Agenttik dári-dármekter men medıınalyq buıymdardyń baǵalaryn retteý jónindegi jumystarǵa aralasyp, farmaevtıkalyq bıznestegi karteldermen aınalysýy kerek.
Úshinshiden, medıına qyzmetkerlerin qorǵaý – basty mindet.
Ásirese, pandemııa kezinde dárigerlerimizdiń óz kásibı qyzmetin atqarýyna kepildik berý nemese olardy túrli jaǵdaılardan saqtandyrý máselesi ózekti bola tústi. Qazirgi tańda mundaı júıeni barlyq damyǵan elder qoldanýda.
Al, biz bul máseleni shuǵyl sheshýge májbúr boldyq. Vırýs juqtyrǵan jáne qaıtys bolǵan dárigerlerdi qarjylaı qoldaý úshin teńdessiz sharalardy qabyldaq.
Medıına salasynda árdaıym dárigerlerdiń ómiri men densaýlyǵyna qaýip-qater bolatyny aıdan anyq.
Sondyqtan, bul máselege keshendi kózqaras qajet. Bıyl mamyr aıynda Ulttyq qoǵamdyq senim keńesiniń otyrysynda men dárigerlerdi zańdyq turǵydan jáne qarjylaı qoldaý júıesin engizý jóninde tapsyrma berdim.
Úkimet osy jumysty jedeldetýi kerek.
Qazirgi jaǵdaıda biz koronavırýspen kúreske atsalysqan medıına qyzmetkerlerine ústemaqy tóleýdi jalǵastyramyz.
Jalpy, pandemııa kezinde, ıaǵnı naýryz jáne qazan aılary arasynda
90 mıllıard teńgeden astam mólsherde tólem jasaldy.
Jyl aıaǵyna deıin osy maqsatqa taǵy 140 mıllıard teńge qarjy bólinedi.
Tórtinshiden, adamdar kóp shoǵyrlanatyn jerlerde qaýipsizdikti qamtamasyz etý.
Qazirgi tańda indettiń qaıta órshýine iri kásiporyndardaǵy múshkil ahýal sebep bolyp otyr.
Mundaı ujymdarda dertke shaldyqqandardyń sany kúrt ósip barady.
Kásipkerlerdiń sanıtarlyq talaptardy oryndamaı, shekteý sharalaryn qaıta buzý jaǵdaılary jıileı tústi.
Buǵan jol berýge bolmaıdy.
Jumys oryndaryndaǵy qaýipsizdik úshin kásiporyndardyń basshylary men menshik ıeleri jaýap beredi.
Bul týraly birneshe ret aıtyldy.
Ár mekemede indetke qarsy is-qımyl reglamenti bolýǵa tıis.
Olar quzyrly organdardyń nusqaýyn kútip otyrmaı, qalyptasqan ahýalǵa baılanysty áreket etýi kerek.
Budan bólek, qoǵamdyq kóliktegi sanıtarlyq ahýal turǵyndardy qatty alańdatyp otyr.
Óńir ákimderi jurt kóp jınalatyn jerlerde áleýmettik qashyqtyqty saqtaý úshin qajetti jaǵdaı jasaýdy baqylaýǵa alýǵa tıis.
Besinshiden, dástúrli bilim berý júıesin qalpyna keltirý.
Dertke shaldyqqandar kóbeıgenine qaramastan, birqatar óńir oqytýdyń burynǵy tásiline qaıta kóshýde.
Qazir óńir ákimderi karantın engizý týraly sheshimdi ózderi qabyldaı alady. Biz olarǵa osyndaı ókilettik berdik.
Sondyqtan olar osy mańyzdy máseleni jan-jaqty oılastyryp, salmaqty uıǵarym jasaýǵa tıis.
Sarapshylar bilim júıesindegi qazirgi kúrdeli jaǵdaıǵa «urpaq daǵdarysy» degen sıpattama berip otyr.
Osynyń aldyn alý úshin búkil azamattyq qoǵamnyń belsendi bolýy asa mańyzdy.
Ata-analar shydamdylyq tanytyp, qazirgi ahýalǵa túsinistikpen qaraýy kerek. Osyndaı jaǵdaı tek Qazaqstanda ǵana emes, búkil álemde bolyp otyr.
Biz bilim sapasynyń tómendeýine jol bermeýimiz qajet.
Oqytý nátıjesine monıtorıng júrgizip, bilim salasyndaǵy olqylyqtardy joıý úshin ýaqtyly sharalar qabyldaý kerek.
Úkimetke oblys ákimderimen birlesip, shekteý sharalaryna qaramastan, bilim sapasyn baqylaý jumysyn kúsheıtýdi tapsyramyn.
Altynshy, qolda bar ımportqa táýeldilikti eskere otyryp, bizge ishki kózderdi jáne qajetti resýrstardy tolyqtyrý tetikterin jasaý qajet.
Epıdemııaǵa daıyndyq – bul eń aldymen dárigerlerdi qorǵaý. Olar qajetti qorǵanys quraldarymen qamtamasyz etilýi kerek.
Úkimetke otandyq maskalardy jáne ózge de jeke qorǵaný quraldaryn shıkizatpen kepildik berilgen qamtamasyz etý tetigin ázirleýdi tapsyramyn.
Jetinshiden, barlyq pandemııaǵa qarsy is-sharalar barynsha ashyq bolýy tıis.
Úkimet yqtımal sybaılas jemqorlyq sıpatyndaǵy barlyq ýchaskelerdi qatań baqylaýǵa alýǵa tıis.
Biz birinshi tolqyn kezinde sybaılas jemqorlyqty baıqadyq. Olar: medıınalyq maskalar men dári-dármekterdiń baǵasyn kóterý, blokpostardaǵy tártipsizdik, dárigerlerge tólem taǵaıyndaý kezindegi sybaılas jemqorlyq.
Tekserýshi organdardyń, ıaǵnı polıııanyń, ákimdikterdiń, monıtorıngtik toptardyń jumys sapasy erekshe nazar aýdarýdy talap etedi.
Pandemııa kezinde olarǵa bıznes pen azamattardy tekserý úshin keń ókilettikter berildi. Jáne bul aqtaldy. Bul ókilettikterdi durys basqarý kerek jáne, árıne, bul ókilettikterdi teris paıdalanýǵa bolmaıdy.
Sondyqtan "men kimdi qalaımyn jáne qashan qalaımyn" qaǵıdasy qoldanylmaýy kerek. Men jaı ǵana bızneske jasandy qysym bolmaýy kerek dep aıttym, biraq sonymen birge karantındik sharalar jáne jalpy epıdemııaǵa qarsy rejım tıisti tekserýlerdi qajet etedi. Osylaısha, biz durys tepe-teńdikti tabýymyz kerek.
Ókinishke oraı, vırýs joıylmaı tur, sondyqtan tekserýler qajet jáne ári qaraı jalǵasa bermek.
Sonymen birge vedomstvoaralyq komıssııa biryńǵaı jáne túsinikti erejeler ázirleýi kerek, ıaǵnı men aıtyp ótken teńgerim, bıznes pen azamattardy naqty reglamenttelgen tekserý.
Sonymen qatar men taǵy da atap ótemin: kez kelgen qıyndyqtar men daǵdarystar múmkindikterge jol ashady.
Qazirdiń ózinde aıtarlyqtaı jetistikter bar – otandyq eki vakına perspektıvaly álemdik bıologııalyq ónimder qataryna endi jáne klınıkalyq synaqtardan ótýde.
Endi Úkimettiń mańyzdy mindeti – otandyq vakınany óndiriske kidirissiz engizý. Vakınany tájirıbelik-ónerkásiptik jáne ónerkásiptik óndirýge arnalǵan zaýytty ýaqytsha tirkeý tártibin ońaılatý jáne onyń qurylysyn aıaqtaý qajet.
Men Reseı Prezıdentimen reseılik vakınalar shyǵaratyn zaýyt salý týraly kelisimge keldim. Men bul zaýyt artyq bolmaıdy dep senemin, óıtkeni kelesi jyly koronavırýspen kúres «qatty soqqy» bolady. Bizge vakına kerek. Úkimet osy qajetti jobaǵa ınvestıııa tartý boıynsha kelissózderdi bastady.
Bıologııalyq qaýipsizdikti qamtamasyz etýdiń barlyq baǵyttary boıynsha jumysty jalǵastyrý mańyzdy. Mundaı sharalardy barlyq damyǵan memleketter qabyldaıdy.
Parlamenttiń aǵymdaǵy sessııasy jumysynyń sońyna deıin depýtattardyń qaraýyna bıoqaýipsizdik jónindegi zań jobasyn engizý qajet.
«Adyrna» ulttyq portaly
