Búgin Ortalyq kommýnıkaııalar alańynda Aqtóbe oblysynyń 2020 jyldyń toǵyz aıy ishindegi áleýmettik-ekonomıkalyq damýynyń qorytyndysy týraly baspasóz máslıhaty ótti.
Oblys ákimi Ońdasyn Orazalın Prezıdenttiń ekonomıkalyq ósimdi qamtamasyz etý jáne halyqtyń ál-aýqatyn jaqsartý boıynsha tapsyrmalarynyń júzege asyrylyp jatqandyǵy jóninde baıandady.
Óńirdegi pandemııa men shekteý sharalaryna qaramastan barlyq negizgi áleýmettik-ekonomıkalyq kórsetkishterdiń qarqyndy ósimi qamtamasyz etilgen.
Ónerkásip kólemi 100,1%, ınvestıııa – 108,8%, aýyl sharýashylyǵy – 104,1%, qurylys – 116,4%, turǵyn úılerdiń paıdalanýǵa berýilýi - 103,6%.
Oblys ekonomıkasyna 410 mlrd. teńge ınvestıııa tartyldy, onyń 19,5%-yn sheteldik ınvestıııalar qurady.
«1 200 jumys ornyn ashatyn, quny 140,2 mlrd. teńgege 26 iri ınvestıııalyq joba júzege asyrylýda. 54,5 mlrd. teńgege 7 joba endigi paıdalanýǵa berildi. Olardyń qatarynda, «ARM wind» JShS-niń «Badamsha-1» jel elektr stansasynyń, «Kóktas Aqtóbe» AQ-nyń qurylys materıaldary men sılıkat kirpish óndiretin zaýytynyń, «Alina Holding» JShS-niń qattty-untaq toltyrǵysh shyǵaratyn ehynyń, «Milker» JShS-niń qurama jem zaýytynyń jáne t.b. qurylystary bar. Investıııa tartý jumysy 2021 jyly da jalǵasady, sonyń ishinde quny 150 mlrd teńgege 18 joba júzege asyrylýy esebinen 2 200 jumys orny ashylady»,- dedi Ońdasyn Orazalın.
Óńir basshysy pandemııa kezinde shaǵyn jáne orta bıznestiń neǵurlym zardap shekkenin atap ótti. Soǵan baılanysty óńirde osy salany qoldaý jáne ári qaraı damytý suraqtaryna basa nazar aýdarylǵanyn atap ótti. Atap aıtqanda, 1300-den asa shaǵyn jáne orta bıznestiń júzege asyrylýyna memlekettik qoldaý kórestildi.
Aqtóbelik sharýalar 236,4 mlrd teńgege ónim óndirdi.
Memleket basshysynyń jergilikti taýar óndirýshilerdiń esebinen azyq-túlik qaýipsizdigin qamtamasyz etý jáne eksport áleýetin kóterý kerektigi jónindegi tapsyrmasyn oryndaý aıasynda áleýmettik mańyzy bar azyq-túlik taýarlarynyń 10 túri boıynsha qosymsha rezerv quryldy. Bul maqsatqa 300 mln teńge bólindi. Oblys azyq-túlik taýarlarynyń 32 túriniń 24-imen qamtyp otyr.
Oblys ákimi Ońdasyn Orazalın Prezıdenttiń ekonomıkalyq ósimdi qamtamasyz etý jáne halyqtyń ál-aýqatyn jaqsartý boıynsha tapsyrmalarynyń júzege asyrylyp jatqandyǵy jóninde baıandady.
Óńirdegi pandemııa men shekteý sharalaryna qaramastan barlyq negizgi áleýmettik-ekonomıkalyq kórsetkishterdiń qarqyndy ósimi qamtamasyz etilgen.
Ónerkásip kólemi 100,1%, ınvestıııa – 108,8%, aýyl sharýashylyǵy – 104,1%, qurylys – 116,4%, turǵyn úılerdiń paıdalanýǵa berýilýi - 103,6%.
Oblys ekonomıkasyna 410 mlrd. teńge ınvestıııa tartyldy, onyń 19,5%-yn sheteldik ınvestıııalar qurady.
«1 200 jumys ornyn ashatyn, quny 140,2 mlrd. teńgege 26 iri ınvestıııalyq joba júzege asyrylýda. 54,5 mlrd. teńgege 7 joba endigi paıdalanýǵa berildi. Olardyń qatarynda, «ARM wind» JShS-niń «Badamsha-1» jel elektr stansasynyń, «Kóktas Aqtóbe» AQ-nyń qurylys materıaldary men sılıkat kirpish óndiretin zaýytynyń, «Alina Holding» JShS-niń qattty-untaq toltyrǵysh shyǵaratyn ehynyń, «Milker» JShS-niń qurama jem zaýytynyń jáne t.b. qurylystary bar. Investıııa tartý jumysy 2021 jyly da jalǵasady, sonyń ishinde quny 150 mlrd teńgege 18 joba júzege asyrylýy esebinen 2 200 jumys orny ashylady»,- dedi Ońdasyn Orazalın.
Óńir basshysy pandemııa kezinde shaǵyn jáne orta bıznestiń neǵurlym zardap shekkenin atap ótti. Soǵan baılanysty óńirde osy salany qoldaý jáne ári qaraı damytý suraqtaryna basa nazar aýdarylǵanyn atap ótti. Atap aıtqanda, 1300-den asa shaǵyn jáne orta bıznestiń júzege asyrylýyna memlekettik qoldaý kórestildi.
Aqtóbelik sharýalar 236,4 mlrd teńgege ónim óndirdi.
Memleket basshysynyń jergilikti taýar óndirýshilerdiń esebinen azyq-túlik qaýipsizdigin qamtamasyz etý jáne eksport áleýetin kóterý kerektigi jónindegi tapsyrmasyn oryndaý aıasynda áleýmettik mańyzy bar azyq-túlik taýarlarynyń 10 túri boıynsha qosymsha rezerv quryldy. Bul maqsatqa 300 mln teńge bólindi. Oblys azyq-túlik taýarlarynyń 32 túriniń 24-imen qamtyp otyr.
Óńir turǵyn úı qurylysy jaǵynan áli de alda kele jatyr: endigi 558 myń m2 turǵyn úı padalanýǵa berilip qoıdy. Osy jyldyń sońyna deıin 1 mln. m2 nemese 7 200 páter tapsyrylatyn bolady. onyń ishinde jeke baspanasy joq kópbalaly jáne az qamtylǵan 1084 otbasy úıli bolady.
Ońdasyn Orazalın jergilikti joldardyń qanaǵattanarlyqsyz jaǵdaıy áli de basty problemalardyń biri ekenin atap ótti. Kólik ınfraqurylymyn damytý maqsatynda 40,4 mlrd. teńgege 610 shaqyrym avtokólik joly jóndelmek. Bul qanaǵattanarlyq jaǵdaıdaǵy joldardyń úlesin 56,5%-dan 59%-ǵa deıin kóbeıtýge múmkindik beredi.
«Bizdiń basty mindetimiz - azamattardyń ál-aýqatyn jaqsartý, olardy jumyspen jáne turaqty eńbekaqymen qamtamasyz etý. Tótenshe jaǵdaı men shekteý sharalarynyń engizilýine baılanysty kóptegen kásiporyn óz qyzmetin ýaqytsha toqtatqan bolatyn, bul óz kezeginde azamattardyń tabysyna áser etpeı qoımady. Oblystyń 520 myń turǵyny 20 myń kóleminde áleýmettik tólem aldy. Bıyl 20 myń jańa jumys orny quryldy, onyń ishinde 11 myńǵa jýyǵy - turaqty»,- dep qosty spıker.
4,9% bolǵan jumyssyz deńgeıin tómendetý suraǵyn sheshýge «Jumyspen qamtýdyń jol kartasy» baǵdarlamasynyń júzege asyrylýy da septigin tıgizdi. Bıyl olsy baǵdarlamaǵa 45 mlrd.tg. bólindi.
«Búginde bizdiń bar kúshimiz ınfekııamen kúresýge jáne turaqty epıdemıologııalyq jaǵdaıdy saqtaýǵa jumyldyrylyp otyr. Jalpy, koronavırýspen kúresýge shamamen 5 mlrd teńge bólindi, sonyń ishinde, medıınalyq tehnıka men jabdyqtar alýǵa 3,4 mlrd.tg., dárilik zattar, jeke qorǵanys quraldary men ókpeni jasandy jeldetkish appparatttaryn satyp alýǵa 1,3 mlrd.tg.»,-dedi óńir basshysy.
Oblys aýmaǵyndaǵy sanıtarlyq-epıdemıologııalyq jaǵdaı turaqty, staıonarlarda 315 ınfekııalyq kereýet bar, qajet bolǵan jaǵdaıda olardyń sany 3603-ke deıin artatyn bolady.
Oblystaǵy medıınalyq mekemeler zamanaýı kompıýter tomograftarymen, staıonarlyq rentgen apparattarymen, ókpeni jasandy jeldetkish apparattarymen, ottegi konentrattarymen qamtylǵan, 8 mobıldi jyljymaly keshen, 41 sanıtarlyq mashına satyp alyndy.
Ońdasyn Orazalın jergilikti joldardyń qanaǵattanarlyqsyz jaǵdaıy áli de basty problemalardyń biri ekenin atap ótti. Kólik ınfraqurylymyn damytý maqsatynda 40,4 mlrd. teńgege 610 shaqyrym avtokólik joly jóndelmek. Bul qanaǵattanarlyq jaǵdaıdaǵy joldardyń úlesin 56,5%-dan 59%-ǵa deıin kóbeıtýge múmkindik beredi.
«Bizdiń basty mindetimiz - azamattardyń ál-aýqatyn jaqsartý, olardy jumyspen jáne turaqty eńbekaqymen qamtamasyz etý. Tótenshe jaǵdaı men shekteý sharalarynyń engizilýine baılanysty kóptegen kásiporyn óz qyzmetin ýaqytsha toqtatqan bolatyn, bul óz kezeginde azamattardyń tabysyna áser etpeı qoımady. Oblystyń 520 myń turǵyny 20 myń kóleminde áleýmettik tólem aldy. Bıyl 20 myń jańa jumys orny quryldy, onyń ishinde 11 myńǵa jýyǵy - turaqty»,- dep qosty spıker.
4,9% bolǵan jumyssyz deńgeıin tómendetý suraǵyn sheshýge «Jumyspen qamtýdyń jol kartasy» baǵdarlamasynyń júzege asyrylýy da septigin tıgizdi. Bıyl olsy baǵdarlamaǵa 45 mlrd.tg. bólindi.
«Búginde bizdiń bar kúshimiz ınfekııamen kúresýge jáne turaqty epıdemıologııalyq jaǵdaıdy saqtaýǵa jumyldyrylyp otyr. Jalpy, koronavırýspen kúresýge shamamen 5 mlrd teńge bólindi, sonyń ishinde, medıınalyq tehnıka men jabdyqtar alýǵa 3,4 mlrd.tg., dárilik zattar, jeke qorǵanys quraldary men ókpeni jasandy jeldetkish appparatttaryn satyp alýǵa 1,3 mlrd.tg.»,-dedi óńir basshysy.
Oblys aýmaǵyndaǵy sanıtarlyq-epıdemıologııalyq jaǵdaı turaqty, staıonarlarda 315 ınfekııalyq kereýet bar, qajet bolǵan jaǵdaıda olardyń sany 3603-ke deıin artatyn bolady.
Oblystaǵy medıınalyq mekemeler zamanaýı kompıýter tomograftarymen, staıonarlyq rentgen apparattarymen, ókpeni jasandy jeldetkish apparattarymen, ottegi konentrattarymen qamtylǵan, 8 mobıldi jyljymaly keshen, 41 sanıtarlyq mashına satyp alyndy.
«Kelesi jylǵa qoıyp otyrǵan negizgi mindetimiz – ekonomıkalyq ósimniń oń qarqynyn keminde 102% deńgeıde qalpyna keltirý. Ekonomıkanyń turaqty ósimi men dıversıfıkaııasyn qamtamasyz etý úshin 2021 jyly shamamen 150 mlrd teńgege keminde 18 ınvestıııalyq jobany júzege asyrý josparlanyp otyr. Kem degende 600 shaqyrym jol jóndelip, 12 eldi mekendi aýyz sýmen, 8 eldi mekendi gazben qamtamasyz etemiz»,-dedi sózin túıindegen Aqtóbe oblysynyń ákimi Ońdasyn Orazalın.
