«Azamat» sóziniń shyǵý tórkini

854

Azamat sózi qazirgi tildik qoldanysta eki túrli maǵynalyq qabat júktep qoldanylady. Zań-sot júıesinde, resmı is-qaǵazdar tildik stılinde termındik ataý retinde (adamdardyń barlyǵyna birdeı: azamat, azmatsha) aıtylady. Ekinshisi, etnotanymdyq, kórkem stılde jeke sıpatta erteden kele jatqan ekspressıvtik uǵym-maǵynasynda jumsalady. Ony tarıhı ádebı tildiń jolyndaǵy stıldik qabattardan  anyqtaımyz.

Azamat sóziniń ertedegi maǵynasy «qarý asyp atqa minetin er adam, jasaqshy» degendi bildirgen. Qazaqtyń kóne epos jyrlarynda, handyq dáýir jyraýlar tilinde semantıkalyq mazmunyn asha túsý úshin «jigitter, shoralar, er» sınonımderin qatar qoldanady. Bergidegi Mahambet tilinde sol kezeńdegi oqıǵalarǵa baılanysty adamdardyń áleýmettik baılanysyn berýde «joldastar, azamat» tizbegi sózdiń semantıkalyq ózegin kúsheıtý maqsatynda qatar beriledi: «Qasyma ergen joldastar, Joldastarym muńaıma!». Azamat sóziniń negizgi maǵynasyn Sh. Ýálıhanov «kámlettik jasqa jetip, otbasy qurǵan adam» dep túsindiredi. Bunyń semantıkalyq tizbegi bolyp «jasaqshy, eline, otbasyna qorǵan jaýynger» uǵymdary jalǵasa alady. Osy pikirlerge súıene otyryp R. Syzdyq sózdiń leksıkalyq maǵynasyn kórsetýde, «kámletke tolyp erjetken adam, jigit» jáne «belgili bir memleketttiń teń quqyqty adamy» (QÁTS, 2006, 111) degen quqyq salasynda termındik maǵynadaǵy sóz bolyp tanylady» deıdi [Syzdyqova R. Sózder sóıleıdi. Almaty. Arys. 2004j. 246-247].

Azamat sóziniń jalpy leksıkasy «tulǵa» uǵymyna saıady. Arab tilinde bul sóz osy tulǵada qoldanylyp, «aıbyndylyq, ulylyq» degendi bildiredi eken (QTAPSTs. G. Mamyrbekova. 2017j). Demek, arab tilinen engen degen joramal da joq emes. Biraq, biz sózdiń túrkilik bastaýlaryn kóremiz.

Tulǵa sózi halyqaralyq termındik ataý (jeke tulǵa//ındvıd ˂ adam) bolyp ta qoldanylady. Tulǵa sózi semantıkasyn «adam» uǵymynan alatyny belgili. «Azamat» sóziniń qazaq etnotanymynda effekti-ekspressıvtik qabatty maǵynalarǵa ıe. Iaǵnı, «er jetý, úlken jigit bolý» odan ary óristeý barysynda «el, halyq sózin ustaıtyn basshy, el qorǵany, halyq tiregi» qatarlarynan ári qaraı «otbasy, otaǵasy, úıdiń úlkeni, otbasynyń uıytqysy» degen semantıkalyq qabattardy túzedi. Barlyǵy jıylyp kelgende bir ǵana týystyq uǵymdy tanytatyn «adam» sóziniń leksıkalyq-ózek uıytqysyna syıatyn bir ǵana varıant. Ony sózdi grammatıka-leksıkalyq damý úrdisinen tolyq baıqaımyz. «Azamat» tulǵasy kóne «asa» jáne «man» túbirlerinen birigip birtalaı fonomorfosemantıkalyq damý kezeńderinen ótken. Sóz qurylysyndaǵy elementterdi túbir turǵysynan alý sebebimiz, monosıllabtardyń derbes maǵynasy joǵaryda kórsetken «azamat» sóziniń bútin leksıka-semantıkasymen  sáıkes keledi. Túbirler naqty tildik fakti retinde ádebı tildiń bir kezeńderinde aktıv qoldanysta bolǵan. Azamat sózin rekonstrýkııalaýda osy tıpti túbirlerdi jeke alyp qaraımyz. «Asa» túbiri kóne jyrlarda jıi kezdesedi. Qazaq tilinde asa jurt, asa rý degen tirkesteri bar. Máselen,  «Qyz Jibek», «Aıman-Sholpan» lıro-epostarynda «Asa jurttyń elinde... Asa jurtqa barǵanda...» dep kelse, Mahambette: «Alamanǵa jol berdik, Asa jurtty meńgerdik.». Ǵalym  R. Syzdyq osyndaǵy «asa» tulǵasynyń «týysqan jurt, óz jurty» degen maǵynasyn naqtylaı kele, arab tiliniń ne túrki sózine jatatyndyǵyn naqty aıta almaıdy [Syzdyqova R. Sózder sóıleıdi. Almaty. Arys. 2004j. 242-243]. Sózdikterde, asha (qazaqsha asa) sózi kóne túrki tilderinde «týysqan» degendi bildirgen. «asa jurt – týysqan adamdar, óz jurty»(DTS, 4 b). Túrkitanýshy K. K. Iýdahın qyrǵyz tiliniń soltústik dıalektisinde «týysqan adam, otbasy múshesi» degendi bildiretin arab tilinen engen sóz dep kórsetedi. Tól leksıkonymyzda ejelden bar «asa taıaq» degen tirkes, etnomádenı tanym boıynsha qurmetti, syıly adamdar, handar ustaıtyn quraldyń ataýy. Osyndaǵy «asa» men týysqandyq maǵyna beretin leksıkalyq úlgilerin qaraýymyz kerek. Ol úshin tildiń etnoqatparlaryn negizge alamyz. VCV tıpti túbir sózderdiń bolmysy qazaq jáne barlyq túrki tiliniń tól tanymyna negizdelgen uǵym sózder bolyp keledi: ana, apa, ene, aǵa, áke, sol sııaqty «asa»(bunda shyraı maǵynasy emes). Joǵaryda kórsetilip ótken «asa» uǵymy stıldik qoldanystan emes, ol baǵzydan jetken túsinik pen tanymnyń tildegi beınesi. Ony tildiń damý úrdisindegi faktilerden kóremiz, as ~ asa ~ asan // «as» túbirinen órbıtin asqar, asqaq. Baǵzy túrkiler «kók Táńirge» tabynǵan dep jatamyz, ıaǵnı aspanǵa. Sózderdiń semantıkasyn salystyrsaq, aspan, asqar, asqaq, túbir negiz as kóne túrki tilinde «joǵary», «bıik» degen uǵymdy beredi [ Qondybaı S. Arǵyqazaq mıfologııasy. Almaty. «Daık-Pres». 2004j. 24]. Bul túbirdiń mıftik, tarıhı dáıektemeleri túrki, german-skandınav tilderinde de kezdesedi. Asan – qazaq-túrki tanymynda «jeruıyq izdeýshi, dalanyń kıesi». Al, kóne túrki tanymyndaǵy «kók bóri» obrazyn beretin ashına/asına antroponıminiń túbiri de as. Qazaq dástúrinde er adamdy qurmettep, tórge shyǵaratyny belgili. Jáne týystyq rý-taıpa bólinisi (ata) er adammen ólshenedi. Al, osyndaǵy kóne uǵym men dástúrdiń baılanysyn teksersek, qazaq-túrkige ortaq Alyp Er Tońa, Er Shoıyn, Er Shoban, Er Tarǵyn, Er Saıyn, Er Qosaı t.b epostyq antrponımderdiń barlyǵy «er» sózimen jazylady. Bular áýelgi «kók» tanymdyq kompleksine kiretin esimder jáne jyr sıýjetterinde «Táńirge, kókke» tabynýshylyq saryndar bar. Joǵaryda atap ótken ádebı tilimizdegi asa sóziniń «joldas, shora, jigit» sózderimen tirkesetinin baıqadyq. Iaǵnı, kóne «as» túbiriniń ózinde er/erkek uǵymdaryn tanytatyn maǵynalyq qabat bolǵan dep topshylaımyz. «Azamat» sóziniń damý aspektisi eń aldymen osy as ~ asa túbirleriniń semantıkalyq ózeginen óristegen, ony ilki túbir tulǵasynyń áýelgi uǵym-tanymdyq qyryn jiti rekonstrýkııalaýdan anyqtaımyz. As túbiriniń asa bolyp damýynda bir-birimen semantıkalas eki maǵynalyq qatardy túzgen. Biri er/erkek, er jigit, ekinshisi oǵan tikeleı ózektes «týǵan, týysqan» maǵynasy.

Kóne túrki tilinen bermen saqtalǵan asa sózine man túbiri jalǵanǵanda, «asaman» qurylymy kúrdeli leksıka-grammatıkalyq damý joldarynan ótken, az+am+at//as+am+an – biryńǵaı VC tıpti túbirler kóne «a» formantynan. Aldyńǵy taqyryptarymyzda qozǵaǵan «an», «as» túbir varıanttary. Adam sózi kóne «ad» jáne «am/an» túbirlerinen jasalǵanyn aıttyq. Túbir damýynyń ekinshi úrdisi qazirgidegideı tolyq morftardyń qalpyna keltirilýi: asa+man (dısıllab) semantıkasy týystyq qatynasty bildiretin (bir adamǵa qatysty): «týysqan, týǵan». Semantıkalyq óristeý barysynda maǵyna jalpydan jekege qaraı «týysqanym, jaqynym, (otbasynyń múshesi)», kóshpelilik-jaýgershilik jaǵdaıynda «eldiń, halyqtyń qorǵany, otbasynyń tiregi» uǵymdaryn óne boıyna jınaqtaǵan.

Asa túbiri derbes damýyndaǵy fonetıkalyq sáıkestikti z/s ˃ asa/aza – munda «aza» varıanty. Aza 1. Ólim jitimge baılanysty qaıǵy-qasiret, muń sher. 2. Kisi ólgen úıge týǵan-týys, jekjat-juraǵattarynyń maldaı ne zattaı, aqshadaı alyp baratyn kómegi [11, 246]. Iaǵnı, asa túbiriniń fonetıkalyq varıanty «aza» sózi de týysqandyq, jaqyndyqqa baılanysty úrdis-ǵuryp semantıkasyn beredi eken. Jaýgershilik zamanyndaǵy aýylyn, elin qorǵaǵan batyry, eri soǵysta mert bolyp soǵan el bolyp joqtaý aıtyp, aza bildirýi osyndaı ádet-ǵuryptyq tanymnan tilde fonetıkalyq aıyrma bolyp shyqqan bolýy múmkin. Máselen, ondaı fakt kóne túrkilerdiń «Alyp Er Tońany joqtaý» jyrynan ańǵarýǵa bolady.

Asa – syn esimniń shyraıy: asa úlken//asqar. Sınkretti túbir qataryna jatady. «Asaman//Azaman tulǵasynyń fonetıkalyq damý jolyndaǵy semantıkalyq qabatyna «kóptik» mán ústelgen. Kórsetkenimizdeı kóshpelilik-jaýgershilik jaǵdaıynda qaıtys bolǵan erine el bolyp, halyq bolyp aza tutady. Aza/qaza osydan shyqqan. Azaman ˃ Azamat, n ~ t sáıkestiginiń az ǵana aıyrmashyly «n» – jeke adamǵa qatysty maǵynany, ıaǵnı bir adamǵa qatysty týysqandyq mánin berse, «t» formanty B. Saǵyndyqulynyń negizdeýi boıynsha «kóptik» uǵymdy bergen [Saǵyndyquly B. Qazaq tili leksıkasy damýynyń etımologııalyq negizderi. Almaty: Qazaq ýnıversıteti. 2005j. 163].

Derbes turǵandaǵy man tulǵasynyń bir adamǵa qatysty uǵymdy beredi, al aýslaýttyń kóne túrkilik t formantyna qubylýy kópshe maǵynaǵa jyljytady. Bundaı forma kóne túrki tilinde erteden bar. Endi, «azamat» sóziniń tulǵasy tek «aza» fonetıkalyq varıantyndaǵy «mert bolý, qaza tabý» semantıkasynan shyǵarǵanymyz ábestik bolar. «man» sózi qyrǵyz tilinde jeke turyp «jan, tirshilik» degen maǵynada, mysaly, qos sóz qurylysynda: jany-many kalbady [37, 361]. Túbir tulǵalary uzaq damý barysynda osy qalybyna kóne túbir, keıingi túbir kúıi, morfemalyq formasy, jańa semantıkalyq qasıetimen, túgelimen birtutastaný úderisinen ótken.

Qortyndylaı kelgende, «azamat» sóziniń etımologııalyq damý úrdisin áli de qarastyrý kerek. Leksıkalyq damý kezeńderin baǵdarlap, túbir, morftyq jetilý satylaryn anyq kóre alǵan jaǵdaı da ǵana shyndyqqa jete kóretinimiz kámil. Bizdiń qarastyrýymyz sonyń alǵy sharty retinde túgeldeı boljam bolmasa da, dáleldi negizderge súıendik. Sózdiń óne boıynda –man tulǵasy jatqandyǵy anyq baıqalady. Sebebi sózdiń bútin leksıkalyq ózek semantıkasy («adam ~ tulǵa ~ kisi) sony tanytyp tur. Tek keıingi sózdiń damý barysynda ózgeristerge ushyraǵandyqtan, túbir tulǵalaryn baıqaý qıynǵa soqty.

 

Yqylas Ádilet,

QazUPÝ-dyń magıstranty

 

Pikirler
Redakııa tańdaýy