Áleýmettik jelide túrli toptar bar. Solardyń ishinde «Eýropadaǵy qazaqtar», «Túrkııadaǵy qazaqtar», «AQSh-taǵy qazaqtar» degen toptar da az emes. Bul toptarda tek qazaqtar ǵana emes, jalpy Qazaqstannan shetelge ketken azamattar da tirkelgen. Ár toptaǵy tirkelgen músheler sanyna qarap, elimizden shekara asyp ketkender sany az emesin baıqaısyz. Bul sózimizdi resmı statıstıkanyń sońǵy alty aıda Qazaqstannan 10 977 adam shetelge qonys aýdardy degen aqparaty rastaı túsedi.
Byltyr osy ýaqytta shekara asyp, basqa elge kóshkender sany -20 071 bolǵan eken. Árıne, byltyr bul ýaqytta pandemııa bolmaǵanyn, shekaranyń aıqara ashyq bolǵanyn eskersek, kórsetkish te soǵan saı deýge bolady. Al bıyl karantınmen ótken jarty jyldyqtyń ózinde basqa elge qonys aýdarǵandardyń sany on myńnyń ústinde bolsa, kúni erteń shekara ashyla qalsa,Qazaqstandy tastap, jaqsy ómir izdep, basqa memleketke ketýshiniń sany qalaı bolar eken?Joǵaryda sóz etken áleýmettik jelidegi top músheleriniń basym bóligi Qazaqstanǵa qaıta kelýdi múlde josparlamaıtyndaryn jasyrmaıdy.
Elimizge kóship kelip jatqandar da az emes. Alaıda ketýshi men kelýshiniń ara salmaǵynda úlken aıyrmashylyq bary alańdatady. Mamandardyń pikirinshe, bul qalypty qubylys. Alaıda jıyrma mıllıonǵa jeter jetpes Qazaqstannan on myńdap adam ketýi qalypty qubylysqa jata qoımasa kerek.
"Arqa jyly bolsa, arqar aýyp nesi bar?"
«Qazaqstan baspasóz quraldary elden ketýshiniń kóbi ózge ult ókilderi dep jazyp jatady. Bul jartylaı ótirik aqparat. Sebebi, turaqty mekenjaıymdy basqa elge aýystyrý jóninde qujat rettep júrgenimde, Kóshi qon polıııasynda men sııaqty júrgenderdiń basym bóligi óz qazaqtarymyz bolatyn. Olardan nege ketip jatsyń dep surasańyz «adam sııaqty ómir súrý múmkin bolmaı ketti. Jemqorlyq jaılaǵan júıe sharshatty» degen jaýap alasyz. Bul búkpesiz shyndyq. Qazaqstanda tek tamyr-tanysy bar adam ǵana adam sııaqty ómir súredi. Al eshkimi joqtar tek jaldamaly quldyń kebin kıedi. Áıelim ekeýimiz «Bolashaq» baǵdarlamasymen shetelde oqyp keldik.
Alǵashqy lekpen barǵanbyz. Oqýymyz bitkende, elge kelip, barymyzdy salyp qyzmet etemiz degen maqsatymyz tas talqan boldy. Alǵan bilimimizdi qajet etetin jerdi tappaı, eki jyl sandaldyq. Jeke balalar klınıkasyn ashyp, pedıatrııany damytýdy armandadyq. Armanymyz sol kúıi qaldy. Aqshasy men kókesi joq bizdiń bilimimizdi Qazaqstan kerek te etpedi. Kóp uzamaı, shetelden túsken shaqyrtýǵa oılanbaı ketip qaldyq. Qazir AQSh-ta turyp jatyrmyz. Turaqty jumysymyz, úıimiz bar. Eń bastysy, bul jaqta ózimizdi shynaıy adam sezinemiz. Bálkim, keıbireýge unamas, desek te aıtaıyn, biz azamattyqtan bas tartýǵa ótinish bildirip qoıdyq», -deıdi amerıkalyq qazaq, balalar nevropatology Asylhan BERIKBAI.
Sondaı-aq, Asylhan ózderi aralasatyn otyzǵa jýyq qazaq otbasynyń adamdary Qazaqstannan ketkenderine ókinbeıtinin, kerisinshe balalary úshin osyndaı tańdaý jasaýdy durys dep tapqandaryn aıtady.
Balasynyń bolashaǵy úshin basqa eldi tańdaýshylar kóbeıgen
«Basqa elge kóshýdi oılap júrgenime biraz bolǵan. Al bıylǵy pandemııa kezinde bul oıyma nyq taban tiredim. Osy pandemııa ózimniń medıınasy nólge teń, bilim salasy bylyqqan, bıligi halyqtan bólek ómir súrip jatqan elde turyp jatqanyma taǵy kózimdi jetkizdi. Bar jumysynan aıyrylyp, aqshasyz qalǵan halqyn úıge qamaǵan bıliktegiler aýyrǵan azamatyna bar dárini bermeı, qoımada tyǵyp ustady ǵoı! Munan asqan qııanat bar ma? Týǵan jer, Otan degen patrıottyq pafosqa toly dúnıelerdi shetke ysyryp, bul elden ketýge bel býdym. Meni kerek etpegen elde aram ólgenshe, durys qoǵamy bar elde óleıin. Shetelge ketseń, qul bolasyń degen túsinik bar bizde. Qul bolýdan arlanbaımyn! Óıtkeni men óz elimde de qul bolyp, ábden úırengenmin. Sondyqtan qazir qujattarymdy rettep, shekaranyń tolyq ashylýyn kútip otyrmyn. Balamnyń bolashaǵy úshin osyndaı qadamǵa barýym kerek», -deıdi bizben áńgimesinde Dýman ERKINBEKULY.
Kompıýterde baǵdarlama jasaýmen aınalysatyn Dýman men balalar nevropatology Asylhan ózge ult ókili nemese jumyssyz júrgen, úkimettiń járdemaqysyna qaraǵan jandar emes. Ekeýi de elge naǵyz kerek mamandyq ıeleri emes pe? Elimizden osyndaı bilikti maman ıeleri shetel asyp kete berse, aldaǵy ýaqytta jaǵdaıymyz qalaı bolmaq? «Bireý ketse, bireý keler» dep, Qazaqstanǵa qonys aýdarǵandardy jubanysh kóretinimiz ras. Alaıda elimizge kóship kelip jatqandar myqty mamandar men damyǵan elden kelgender me?
Surastyryp júrip, byltyr kúzde Qazaqstanǵa túbegeıli qonys aýdarǵan birneshe azamatty taptyq. Bizben suhbattasqan úsh azamattyń úsheýi de TMD elderinen kelgender. Tájikstan, Qyrǵyzstan elderinen kóship kelgen sol azamattar óz elin Qazaqstanmen salystyryp, «Qazaq jerinde nan bar ǵoı, áıteýir» degendi alǵa tartady. Árıne, keı kórshilerimizben salystyrǵanda, jaǵdaıymyz jaman emes. Áıtse de, biz jer baılyǵymyzdyń arqasynda budan da myqty ómir súrýge laıyq emespiz be?
Qazaqstandaǵy emıgraııa máselesi jyl ótken saıyn qaýipti syzyqqa jaqyndap keledi. BAQ betterinde bul másele kóbinese birjaqty kóterilip, ketip jatqandar ózge ult ókilderi degenge saıady. Al rasynda sońǵy ýaqytta turaqty mekeni etip basqa memleketti tańdaǵan qazaqtyń sany artpasa, kemgen joq.
Osy máselege baılanysty BAQ betterinde shyqqan sarapshy, bilikti mamandardyń pikirine sholý jasap kórdik. Máselen, saıasattanýshy Sultanbek SULTANǴALI «Qazaqstannan adamnyń kópetep shetelge kóship jatqany bul oılanatyn, alańdaı bastaýǵa turatyn jaǵdaı» ekenin aıtyp, bılik emıgraııa máselesin sheshýdi qolǵa almasa, arty jaqsy bolmaıtynyn aıtsa, tarıhshy Nurtaı MUSTAFAEV ta óz elinde áleýmettik saıasat durys jolǵa qoıylsa, eshkim jaqsy ómir izdep shetelge ketpes edi degen pikirde. Dál osyndaı pikirdi sarapshy Shynasyl ERNAZAR da alǵa tartyp: «Jastardyń áleýmettik problemalary sheshilmeı, shetelge ketýshilerdi toqtatý múmkin emes», -deıdi.
Jaǵdaı osylaı jalǵasa berse, bolashaq týraly aıtýdyń ózi artyq bolar. Óziniń bilimdi jastarynan aıyrylǵan memlekettiń erteńi bolýshy ma edi?Halqy joq memleket bolmaıtynyn, memleket bolmasa astyndaǵy kreslosy bolmaıtynyn bıliktegi sheneýnikter myqty bilse kerek. Olaı bolsa, halyqtyń erteńi sanalatyn jastardyń áleýmettik máselesin búgin sheshpese, erteń kesh bolatynyn da nazarda ustaıdy dep úmittenemiz.
Raýana DIMAShQYZY,
«Adyrna» ulttyq portaly.
Foto ashyq derekkózden alyndy.
