Dáýletkereı Kápuly. Ańsar

638

Búgin  belgili aqyn, Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri Dáýletkereı Kápulynyń týǵan kúni. 1977 jyldyń 9 tamyzynda Mońǵolııanyń Baıan-Ólgeı aımaǵynda dúnıege keldi. Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetiniń túlegi.

Halyqaralyq "Alash" ádebıeti syılyǵynyń ıegerin týǵan kúnimen quttyqtaı otyryp, bir top óleńderin usynamyz.

Altaı astym, Alataýda túledim,
Saryarqaǵa saldym jyrdyń túrenin.
Tań asyryp, tamshy terin tundyrdym,
Kún qaqtyrmaı kúlik oıdyń kúreńin.

 

Shabyt artqan shaǵymda bul shalymdy,
Elden aldym, elge berem barymdy.
Ertis julyp, ekpinimen aǵyzǵan,
Emespin ǵoı sýdan shyqqan salyndy.

 

Atameken, tek ózińe bar qurmet,
Saǵynyshym saǵan degen san búrlep.
Jaqparda ósken jalqy, qasqa qaıyńdaı,
Janaryńda jáýdireımin taǵdyr bop.

 

Qasqyr emgen qalybyma tartarmyn,
Altaıymnan asqaqtyqqa ant aldym.
Aı múıizi shaǵylysqan aımenen,
Tamyrymda qany oınaıdy arqardyń.

 

Beý, týysqan, ókpeń nesin qabynar,
Jan baýyryń men bolamyn -saǵynar.
Ushar basyn tuǵyr etken quzardyń,
Ushqat syndy taǵdyrymdy tanyp al!

***

Sýretiń qandaı sútti ińir,

Baltyrly qaıyń jup-jumyr.

Qasqaıǵan qaraǵaılardyń,

Syrǵaýyl boıy syptyǵyr.

 

Atqandaı múlde jumbaq tań,

Baqyttyń qolyn bulǵatqan.

Taǵdyrdyń ǵajap tartýy-aı,

Tabıǵat daýsyn tyńdatqan.

 

Aıdynǵa qulap alyp qyr,

Ózegin jýsan jaryp tur.

Tamyrsyz tastyń betinde,

Qyp-qyzyl qyna janyp tur.

 

Qııalym qyran qusqa erse,

Saǵynysh odan da ústelse.

Úlgirer me edim jyr jazyp?

Búldirgen aǵyp túskenshe.

 

Tabıǵat óziń tabyndyr,

Arnadym saǵan laǵyl jyr.

Tańqýraı tastap tańdaıǵa,

Tamsanyp turǵan shaǵym bul!

***

Tobylǵy tory  tirshiligim –aý,

Kóbeńsip qapsyń kópten shyn.

Dúldúl tuıaqtyń dúrsili dyraý,

Dúr rýhyma ot bersin!

 

Sekseýil shoqty janarym meniń,

Jasyn oınatshy jalǵanǵa.

Baqytqa baıtaq bala kúnderim,

Alaqan jaısyn armanǵa.

 

Bala kúnderim- balaýyz baqyt,

Baıanyń ketken jyraqtap.

Qaımaq eringe qara ýyz qatyp,

Qaımana jyldar jubatpaq.

 

Jubanyshtarym-jyr aǵystarym,

Balaýsa beldiń tumasy.

Janymnyń jazǵa quraq ushqanyn,

Sarǵaldaqtardan surashy.

 

Bórte jýsandy,buıyrǵyn beldi

Úıirli jylqym jýsaǵan.

Quıǵyta shapqan quıyn kúnderdi,

Talǵajaý etip júr sanam.

***

Ańsar

Tolybaı da joq zamanda Kúreńbaı da joq,

Qazanat tuqym kettiń be kileń maıda bop?

Ábdiǵaısa shal jasaǵan aýyzdyǵymen,

Aýylǵa barsam izdeımin júgen qaıda dep?!

 

Basymnan meniń asa almaı bult tabandasyn,

Júırik dep ótken babamnyń urttaǵam jasyn.

Qumarym qanbaı qoıdy bir, taqymym tolmaı,

Qumarbek shapqan ertoqym jurtta qalǵasyn.

 

Eleńdeýmenen qulaqty elime túrip,

Sonaý kúnderge qyzyǵam shegine turyp.

«Halyqtyń jaýy» Qumar shal qatal ed, netken,

Jez sybyzǵysyn ap ketken jeńine tyǵyp.

 

Týǵan jer seni kóp boldy jyrlamaǵaly,

Kólińnen aqqý-qaz ánin tyńdamaǵaly.

Áke, sen ańǵal ekensiń, «qojanasyrlaý»,

Qulynǵa quda túsetin týmaǵan áli.

 

Eńirep erler jetedi el dep armanǵa,

Júırikter súırep júıtkıdi keń dalamdy alǵa.

Qurdastaryń da esimde, áli senbeıtin,

Jotasy bıik sol qulyn jorǵa bolǵanǵa.

 

Minem dep talaı qulyndy óskende at qylyp,

Básirelerdi sanaýshy em, bas barmaq búgip.

Taıqyzyl jorǵa taǵdyryń qandaı boldy eken,

Ákemmen birge jylaǵan kóshten qap turyp?!

 

Zamannyń mynaý jetkendeı zańdy asqaryna,

Kóshpeli kerbez tirlikten mán qashqany ma?

Sulý jorǵany áspettep sóılep qaıteıin,

Suly dorbany bilmeıtin qandastaryma.

 

Babyn tapsam ba dep edim babamdaı jyrdyń,

Búgin de júırik minbedim, soǵan qaıǵyrdym.

Atam basyna barar em, bilmeımin qaıda,

Alaıaq attyń basyna bara almaı júrmin!!!

"Adyrna" ulttyq portaly

Pikirler
Redakııa tańdaýy