Qazirgi kezde barlyq elder men memleketter jahandaný úderisinde ómir súrýge daǵdylanýda. Dálirek aıtqanda, jahandaný kezinde Batys mádenıeti qundylyqtary beleń alyp, kúnnen kúnge údeı túsýde.
Mundaı úderis halyqtyń baıyrǵy ulttyq qundylyqtarynyń bir jola quldyrap qurdymǵa ketýine túrtki bolady degen sekem bary anyq. Árıne, batystyń bilim-ǵylym, tehnologııasy kerek-aq, degenmen bul bizge áser etpeı qoımaıdy. Bolashaq jastar qoǵamymyzdyń eń belsendi de álsiz tusy, ıaǵnı ózegi bolyp tabylady.
Ataqty ultshyl Gıtler: "ultty joıý úshin kúsh jumsaý qajet emes, tek sol eldiń jastaryna azǵyndy mýzyka tyńdatý qajet", - degen eken. Elikteý ásirese buqaralyq aqparat quraldary men ǵalamtordyń áserinen tez beleń alýda. Búginginiń jastary - zamanaýı, praktık. Endi ósip kele jatqan jasóspirim ǵalamtordan kerekti de kereksiz aqparattardy keziktiredi de, onymen tanysyp, tez ıemdenedi.
Óz basym batysqa elikteýden buryn, elikteý" degen sózdiń ózin unatpaımyn. Olaı deıtinim, jaqsy ıakı jaman turǵydan bolsyn tulǵa tulǵaǵa elikteý barysynda ol ózin umytady. Keıinnen qoǵamda anaǵan-mynaǵan eliktep júrip óz ornyn taba almaı qalady. Ár nárseniń eki ushy bolady, sol sekildi shama-sharqy da bolady.
Keıde oılaıtynmyn, bala kúnimizde ata-anamyz qylt etse boldy “jurttyń balasy, eldiń balasy” deıtuǵyn. Sodan ba eken, kóbisi basqaǵa eliktep óziniń mańyzdylyǵyn umytyp ta jatady. Árıne, bul óz oıym. Abaı atamyz "jaqsydan úıren, jamannan jıren”dep aıtpaqshy, úırenýdi bilmesek te jırenýdi bileıik, aǵaıyn.
Aqyl Ǵalymzat,
Almaty qalasy
