Jasasyn, jemqorlyq!

1962

«Jaqsy áke jaman balaǵa qyryq jyl azyq» deıdi. Dál osynyń durys sóz ekenine bildeı bir ýnıversıtettiń jýrnalıstıka fakýltetiniń stýdenti atanǵan kúni kózim jetken edi.
Sózimniń syqpytyna qarap bizdiń ákeıdi dókeılerdiń biri eken demeńiz. Joq, ákem álipti taıaq dep biletin shyǵar, biraq sanaly ǵumyrynyń 4 jylyn qozy baǵýǵa, qalǵan 44 jylyn qoı baǵýǵa jumsaǵan shopan-tuǵyn. Baıaǵy sapqozdyń kóp qoıynan tigerge tuıaq qalmaı jurt aıǵa qarap qalǵanda, ákem paıǵa balap júz toqty aldy. Júz toqty bas-aıaǵy bes jylda on esege ósip, dúrkiregen dırektorlar tezek terip ketýge shaq qalǵanda, biz tiline tikenek kirgir Kóktúınek aýylynyń aıtýynsha «mıllıoner» bolyp shyǵa keldik. Aýylǵa kim keledi, myń bolǵyr aýdan ákimi jetelep Kóktúınekke, Káribaı shaldyń qaraqosyna súıreıdi. Aýdandyq «Araıly aımaq» pen «Óskeleń óńir» gazetteri nómir aralatyp ákem men sheshemdi, aǵam men jeńgemdi, nemere-shóberelerin kezek-kezek berip turady. Nesin aıtasyń, ataq jóninen apam Alla Pýgachevadan, kókem Kırkorovtan kem túspeıtin boldy. Sóıtip júrgende, “shalǵaıdaǵy sharýasy shalqyǵan” Kóktúınekke oblystyq gazettiń tilshileri kele qalmasy bar ma?! Atqosshysy aýdan ákiminiń orynbasary.
Aýdannan kelgen tilshige toqty soıyp úırenip alǵan ákem, oblystyń tilshisine qashar baýyzdaýǵa qomsynyp, bıe soısyn! Qobylandy Qyz Qurtqany ákelgende, Toqtarbaı da mundaı toı jasamaǵan shyǵar. Ne kerek, álgi tilshimiz, jáı tilshi ǵana emes, ýnıversıtette dekannyń orynbasary, gazette aı saıyn aıqarma betke óleńi shyǵyp turatyn aqyn aǵamyzdyń ózi eken. Kelesi kúni qula bıeniń qulyny qosa soıylyp, eti aýdan ákiminiń «volgasyna» teńdelip, dekannyń orynbasarynyń úıine qaraı dedektedi. 11 jyldyqty «áni-mini» bitiremin dep, «aıy-kúni taqalyp otyrǵan» men «jýrnalıstıka» fakýltetine túsetin boldym. Sýdyratyp maqala jazbaq túgili, jáı sózdi byljyratyp áreń jetkizetin jazǵan basym, sóıtip jýrfaktyń stýdenti atandym.
Qudaı des bergende, qasymdaǵylardyń kóbi ózim sııaqty ıis almastar eken. Bireýi túıe, bireýi bıe, qaısibiri qoı berip túsken kileń dókeıdiń balalary bolyp shyqty. Sabaq ústinde «qotyr at pen soqyr at, qasynysyp otyrattyń» keri, oqyp jarytqan joqpyz. «Qazaqstandyq BAQ-ta jumys isteýde qıyndyqtar boldyrmaýdyń teorııalyq negizderin qalyptastyrý» sabaǵynda, baıaǵy aqyn aǵamyzdyń ómirden kórgen quqaıy men tragedııaǵa toly taǵdyry jaıly óleńderin tyńdaýmen ótkizetinbiz. Óleń nársiz be, bolmasa meniń óleńge degen qabiletim álsiz be, álgi sabaqtan únemi qashyp-pysyp júrdim.
Esesine, ákeıdiń tarapynan «syılyq» retinde sessııa saıyn semiz qulynnyń eti dekan men "zamynyń" balkonynan tabylyp turdy. Oqý sapasynyń tómendigine nalyp, kárine mingen dekan basqalardy jerden alyp, jerge salyp jatqanda, maǵan týra qarap sóz aıtyp kórgen emes. Qaıta, «Káribaech, qalyń qalaı? Jataqhanań jaısyz tıip júrgen joq pa?» dep jymıyp sala beretin. Dekan demegen balaǵa «deni saý» ustaz birdeme dep kórgen be?! Áne, «jaqsy áke jaman balaǵa qyryq jyl azyq» degen sózdiń aqıqat ekenine sonda-aq ılanǵam.
Alaıda, bizdiń ákeıdiń shapaǵaty 40 jyl emes, 4 jyldan aspaı qaldy. Jýrnalıst degen tabaqtaı dıplomdy alyp, salyp uryp teledıdarǵa bardym. Bala kúnimde qoshqar súzgen qısyq tumsyq aldymnan kese kóldeneń shyqty. Jelpildep radıoǵa jettim. Daryldaǵan daýysymdy unatpady ma, dúrdıip otyryp aldy dıktoryń. Gazetke bar degenderge bezektep: «maqala degen páleni atama!» dedim. Aqyry, ákeıdiń aralasýyna týra keldi.
Bastyǵynyń bosaǵasyna kók bıeni kógendep, aqyry Shegirtkege qarsy kúres basqarmasynyń baspasóz hatshysy bolyp shikireıip shyǵa keldim. Sodan beri kóresini jýrnalısterden kórdim. Qıt etse boldy, «press-relız» surap shyǵa keledi. Aq ter kók ter bolyp ony da jazasyń-aý. Bir árpi qısaımaı kelesi kúni gazet betinde turady. Oqýǵa ózim uıalamyn.
Ótken joly qalalyq «Jarqyn Zaman» gazetin bir top qasqa bas «borshalap» otyr eken. Jalma-jan qulaǵymdy salbyrata qoıyp edim, qulaǵym qurǵyrdyń qubylaǵa batyp bara jatqan kúnnen beter qyzarǵany-aı.
«Shegirtkemen kúreste shydamdy bolaıyq» degen taqyryp bola ma?!», -dep aqyryp tur bir qasqabas. Óı, myna sóılemdi qara, - dep óńmeńdeıdi ógizdeı bireýi: Tyńdańdar, qyzyǵa alda: «bizdiń shegirtkege qarsy kúres basqarmasy memlekettik mekemesi, ujym basshysy Saqtapbergen Salpańqulaqovtyń arqasynda ótken jyly saranchanyń sanyn segiz proentke azaıttyq. Zııankesterdiń tuqymyn tuzdaı qurtý maqsatynda shegirtkeler shaýyp júrgen shabyndyqtardyń bári órteldi. Al, «shegirtkeden qoryqsań egin ekpe» degen emeýrindi elemegen dıhandardyń óz obaly ózine...»
Qasqamnyń toqtaıtyn túri joq. Kabınettiń ishi gý-gý.
«... Jalpy, shegirtkemen kúres jaýapty mindet! Oǵan memlekettik deńgeıde nazar aýdarylýy qajet. Zııankesterdiń sany aspanda juldyzdan, jerde jemqordan kóp dese de bolǵandaı. Jemqorlardyń jegenin jelkesinen shyǵaryp, shegirtkelerdi shetinen shybynsha qyrmaı, elimizdiń bolashaǵy órkendeı qoıýy ekitalaı. Endeshe, aǵaıyn, «jumyla kótergen júk jeńil» dep atam qazaq aıtpaqshy, jemqorlar men shegirtkege qarsy shynaıy kúreste shydamdy bolaıyq! Bul rette aıtarymyz, shegirtkeniń Otany – shabyndyq bolsa, jemqorlardy jemdeıtin – para berýshi. Olaı bolsa, jemqorlyqpen kúres basqarmasyna aıtar keńesimiz mynaý, áriptesterińizden úlgi alyp, biz shabyndyqty órtesek, sizder aldymen para berýshini para bermeı turyp, tutqyndańyzdar. Sonda ǵana...»
Shekemnen sýyq ter burq ete tústi. Syrtqa atyp shyqtym. Óıtkeni, maqalanyń sońynda «materıal Shegirtkege qarsy kúres basqarmasynyń baspasóz hatshysynyń málimetine súıendi» degen battıǵan jazý tur edi. Ony da qoıshy, kóp bolsa jurt kúler de qoıar. Aı, ózim de baıqamaı jaza beredi ekem ǵoı. Bárin aıt ta birin aıt, parasyz ómir bar ma? «Kryshamnyń» balkonyndaǵy kók bıeniń eti bitse meniń kúnim ne bolmaq.... Osy para bolmasa men oqýymdy bitire alar ma edim... Qudaı saqtasyn!
Jasasyn jaqsy ákeler!!!
Jasasyn jemqorlyq!!!

Abylaı Maýdanov

Pikirler
Redakııa tańdaýy