Biliktilikke bir qadam

828

 

Joǵarǵy oqý ornynda bilim berý proesin uıymdastyrýda magıstranttar úshin tájirıbeden ótý – biliktilikterin arttyrý maqsatynda jasalatyn mańyzdy qadamdardyń biri. Osy oraıda ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ-dyń birinshi kýrs magıstranttary oqý jylynyń ekinshi jarty jyldyǵynda on bes apta boıy oqý tájirıbesinen ótýde.  Tórt jyl bakalavr bóliminde  jáne qosymsha magıstratýranyń alǵashqy semestrlerinde jınaǵan bilimderin saralaı otyryp stýdenttermen jumys isteýge beıimdelýde. Oqý tájirıbesinen ótýshi magıstrant reinde alǵashqy aptalarda dáris jáne semınar sabaqtaryna qatysyp sabaqty qalaı ótkizý kerektigi týraly tájirıbe jınasam, keıingi aptalarda ózim sabaq júrgizý arqyly barlyq bilimimdi is júzinde shyńdadym. Tájirıbe barysynda stýdenttermen belsendi jumys isteý úshin qajet tómendegideı máselelerge basa nazar aýdardym:

  • Birinshiden, oqý tájirıbesinen ótý kezinde uǵynǵanym: ár bilim berýshi óziniń aldyndaǵy stýdentten birneshe qadam aldyda bolýy jáne kez kelgen suraǵyna tolyq ári naqty jaýap berýge ázir bolýy kerek;
  • Semınar sabaqtaryn júrgizýde jańa taqyryp boıynsha stýdenttiń bilim deńgeıin anyq kórsetetin utymdy ári qyzyqty suraq qoıa bilý qajet;
  • Aldyńdaǵy ár bilim alýshynyń psıhıkalyq erekshelikterin nazarda ustaı otyryp árqaısyna ındıvıdýaldy qarym-qatynas jasaýǵa daǵdylaný kerek;
  • Magıstranttardyń jas ereksheligine baılanysty sabaqta tym erkinsip ketken stýdentterge birden oqý proesiniń mańyzdylyǵyn uǵyndyrý qajet;
  • Sondaı-aq jańa ıdeıalardy júzege asyrý arqyly sabaqty barynsha qyzyqty ótkizýge tyrysý kerek;
  • Tek oqytýshy retinde ǵana emes, ári tulǵa retinde stýdentterge úlgi bolarlyqtaı qyryńnan tanylý kerek.

Bilim berý úderisi tájirıbe jetekshisiniń qadaǵalaýymen ótetindikten sabaq sońynda jasalǵan qatelikter, kóringen kemshilikter jáne baıqalǵan artyqshylyqtardy jetekshiniń eskertip otyrýy  kez kelgen magsıtrant úshin óte paıdaly. Sebebi sol arqyly on bes aptada bir sabaqqa qaraǵanda kelesi sabaqty odan da jaqsyraq ótkizýge talpynys paıda bolady. «Tájirıbe» dep aty aıtyp turǵandaı magıstranttar dáris júrgizý, semınar sabaqtaryn ótkizý, aýdıtorııamen qarym-qatynas jasaý, sabaq suraý, stýdentterdi baǵalaý, durys suraq qoıý degen sekildi kóptegen máseleler boıynsha mol tájirıbe jınaıdy. Magıstrant retinde jańa bilim alý biliktiligińdi arttyrýǵa, ǵalym, oqytýshy, jalpy myqty maman bolýǵa jasalatyn alǵashqy qadam ekeni anyq. Al oqý tájirıbesinen ótý – sol  bilimińdi is júzinde paıdalanyp, oqytýshy retinde ózińdi tekserip, damytyp, aldyǵa jyljytatyn taǵy bir naqty ári negizgi qadam. Sebebi jańa zaman talabyna saı zamanaýı magsıtrant  modeli – bilimi men biligi ushtasqan, jan-jaqty shyńdalǵan, tehnıkany tolyq meńgerip, bireneshe tilde erkin sóıleı alatyn ámbebap tulǵa.

Merýert Imangazına

Ál – Farabı    atyndaǵy  qazaq ulttyq  ýnıversıteti

           Fılologııa   jáne    álem tilderi fakýltetiniń

                                                   1-kýrs  magıstranty

Kýrator-edvaızeri fılologııa ǵylymdarynyń kandıdaty, doent L.T.Álimtaeva

 

Pikirler
Redakııa tańdaýy