Oblystyq (Kyzylorda) gazette «Úılerimiz qalada jumysymyz dalada» degen syn makala shyqqaly aýdan sharýashylyq basshylar arasynda kúbir-sybyr kóbeıip ketti. 1952 jyldan beri qada ishinde ornalasqan sovhoz jyl saıyn eńbek ónimdiligin álsiretip ekonomıkasy tómendep ketken edi.
Sharýashylyqty basqarǵan koreı azamaty Kım qansha tyryssa da sovhozdyń óndiristik kórsetkishin kótere almady. Sovhozdyń negizgi maqsaty qala halqyn sútpen qamtamasyz ete otyryp baý-baqsha ónimderin óndirý qajet edi. Amal ne, sharýashylyǵy álsirep egilgen kókónisten josparly kórsetkishtiń ózin oryndaýǵa qol jetkize almady. Óıtkeni sovhozdyń búkil baǵyttalǵan jumysy dalada bolǵandyqtan qaladan qatynap jumys jasaıtyn saýynshy, baqshashy mehanızatorlardyń ýaqytyly jumysqa shyqpaı qalýynan úlken kemshilikter jiberildi. Osyndaı sharýashylyq isterin uıymdastyrýdaǵy shalalyqtyń kesirinen sovhoz jyldy 500-700 myń som zııanmen aıaqtap otyrdy. Sondyqtan aýdan aktıvteriniń kópshiligi osy sharýashylyqtyń basshysyn qyzmetten alatyn shyǵar dep boljam jasaǵandar kóbeıgen edi. Aqyry osy boljam shyndyqqa aınaldy. Bul 1963 jyldyń kóktemi edi.
Aýdannyń alqa májilisinde sovhozdyń bolashaǵy men qazirgi jaǵdaıy jan jaqty taldanyp ,ekonomıkalyq saraptama jasalyndy. Alqa májilisiniń sheshimimen sovhozdy qaladan shyǵaryp dalaǵa qonystandyrý máselesi qoıyldy. Sovhozǵa dırektory bolyp otyz eki jastaǵy Búrkit Jýkelov taǵaıyndaldy. Buǵan deıin joǵary ǵalym-agronom mamandyǵy bar, Búrkit Jýkelov kórshiles Aral aýdanynda jáne obylystyq aýylsharýashylyq basqarmasynyń ınspektor agronomy bolyp qyzmet atqarǵan edi. Jaqsy tájirıbe jınaqtaǵan jas jigitke artta qalyp kelgen sharýashylyqtyń ekonomıkasyn joǵary kóterý ońaıǵa túspedi.
Qaladan 30 shaqyrymǵa jýyq jerdegi «Kólaryq» eldi mekenine alǵashqy qazyǵyn qaqqan XXII partsezd atyndaǵy sovhoz bolyp qonys tepti. Sovhozdyń negizigi maqsaty – kúrish ónimin óndirýdi meje tutty. Sharýashylyq jumysyn júrgizý úshin aldymen maman kadrlaryn jasaqtaýǵa den qoıdy. Sonymen birge jumysshy qyzmetkerlerge turǵyn úı salý, mektep jáne balabaqsha qurylystaryn júrgizý máselelerine erekshe kóńil bólindi.
Sovhozdyń sharýashylyq jumystaryn jedeldetý úshin aldymen eginshi mehanızatorlardyń turǵyn úıin salýǵa basym baǵyt berildi. Kósheler boıyna 3 bólmeden turǵyn úı salýdy aýdannyń arhıtektorymen kelise otyryp, jumys júrgizildi. Ásirese mektep pen balabaqshaǵa arnaıy qurylys brıgadasy jasaqtaldy. Qýanyshtysy sol kórshiles aýyldardan kelgen jumyskerler ózderi jeke úı salýǵa kirisip ketti. Sóıtip bes aı ishinde sovhoz ortalyǵy jańaryp shyǵa keldi. Jańa basshy aýdannyń tıisti oryndarymen tyǵyz baılanys jasaı otyryp, aýdan ortalyǵynan tapsyryspen temir jol arqyly vagon–vagon kómirdi, qurylys materıaldaryn mal azyǵyna qajetti jemdi túsirip alatyn oryn daıyndaýdy qajet etti. Eń qyzyǵy B.Jýkelov kelgen qandaı zat bolsyn basqa jumysty toǵara turyp, búkil sovhoz eńbekkerlerin jáne tehnıkalardy jumyldyryp túni boıy uıyqtamaı tasyp alatyn. Bul kisiniń sovhozdyń qajetine kelgen árbir zattyń shyǵyndalmaı bir ortalyqtan óz maqsatyna jumsalýyna erekshe kóńil bólgendigi bolatyn.
Áne mine degenshe kúz de keldi. B.Jýkelov keshkildik aıadaı bólmege sovhozdyń bas mamandaryn jáne mehanızatorlardy jınap keńes ótkizdi. Mundaǵy negizgi áńgime arqaýy aldaǵy jyldyń kóktemgi egisine daıyndyq máselesi edi. Jınalǵandarǵa dırektor óz oıyn jetkizip, erteńnen bastap kúzgi záp kóterý isin qolǵa alý kerektigin aıtty. Sóıtip záp kóterý qaı jerden bastaý kerektigin mejeledi. Tapsyrma berildi. Ertesine 4 mehanızator soqasyn daıyndap jolǵa shyqty. Sovhoz dırektory B.Jýkelov bas agronom Jumaǵalı Ótepbergenovpen jerdiń basyna baryp, alǵashqy 4 mehanızatordy záp kóterýdi qatarlastyra júrgizip sát sapar tiledi. Odan ári sharýashylyqtyń tyǵyz jumystary qabattasa atqarylyp, Sovhozda eńbek kórigi qyza tústi. Tehnıkalar ornalasatyn, jóndeletin oryn belgilenip, slesar jáne tokarlardyń jyly bólmelerde jumys isteýine jaǵdaı jasaldy. Mine osyndaı aýqymdy jumystar atqarylyp jatyr 1964 jyldyń kókteminede jetip, berekeli istiń nátıjesine jetý jolynda eńbek maıdany odan ári aıqyndala tústi. Osy jyly egilgen kúrish óniminen aýdandaǵy irgeli sharýashylyqtardyń qataryna qosyldy. Jyl saıyn sharýashylyqtyń rentabeldigi joǵarylap jyldy 800-900 myń som paıdamen qorytyndylap otyrdy.
1953 jyly Almatydaǵy aýyl sharýashylyq ınstıtýtynyń agro-hımııalyq fakýltetin bitirgen B.Jýkelov Aral aýdanyndaǵy mashına – traktor stansııasynda agranom qyzmetinen bastaıdy. Odan ári oblystyq aýyl sharýashylyq basqarmasynda jaýapty hatshysy qyzmetin atqarady. Osyndaı jaýapty qyzmet atqarǵan B.Jýkelov joǵaryda aıtylǵan Qazaly aýdanyndaǵy irgeli sharýashylyqtyń tizginin ustap tabysty salaǵa aınaldyrǵan azamat. 1972 jyly aýdanda alǵash aýyl sharýashylyǵyna qyzmet jasaıtyn tres ashylyp eń alǵash B.Jýkelov basqarǵan sharýashylyq egis alqabyn tegisteý jumysyna kiristi. Sonyn nátıjesinde kúrish egiletin alqap taqtaıdaı tegistenip atyzdarǵa jiberiletin sý jáne shyǵarylatyn sý joldary túgeldeı mehanıkalandyryldy. Kúrishshiler burynǵydaı ketpenmen atqarylatyn kúrishke ketetin sý joldary avtomattandyryp, qol eńbegi jeńildetildi. Osynadaı tep tegis ańyzdarda agro-tehnıkalyq hımııalyq tyńaıtqyshtarmen egilgen kúrishtiń ár gektorynan 40 entnerden ónim jınap ozat sharýashylyq atandy. Talaı ret obylystyń júldesin jeńip alyp, kúrishshiler men mehanızatorlar omyraýyna Eńbektegi Erligi úshin medaldaryn taqty.
B.Jýkelov kóptegen kadrlardy ósirip tárbıelep shyǵardy. Máselen, osy sovhozda maman brıgadır bolyp qyzmet atqarǵan Qolamsaq Jolmyrzaev, ınjener qyzmetin atqarǵan Qalıla Ótemuratov, MTM bastyǵy bolǵan Naǵyshbaı Saǵıtjanov, sovhoz dırektorlyǵyna deıin kóterilse, kishi agronom qyzmetin atqarǵan Ermaǵanbet Jumathanov bas agronom jáne sovhoz dırektorlyǵyna deıin joǵarlatyldy. Mehanızator Bolat Tóleshov bas ınjenerlikke joǵarlasa, esepshi Qarshyǵa Jumabaev bas esepshige deıin ósti. Ár kez jas mamandardy eńbekke, iskerlikke tárbıeleı otyryp olardyń eńbekterin joǵary baǵalaı biletin. B.Jýkelovtyń jumys tásiline aýyl eńbekkerleri dán rıza bolatyn. Ol tańerten keńse aldynda dóńgelengen jumyr tastyń ústine shyǵyp, mehanızatorlarǵa, brıgadırlerge, mal mamandaryna jeke-jeke tapsyrma berýdi jáne ony oryndalý sapasyna qaraı baǵalaı biletin. Sovhoz eńbekkerleri aıtyp júretin tasqa kózi túskender B.Jýkelovtyń aqyl tasy dep atap ketken. B.Jýkelov mehanızatorlar aýyldan qashyq jerde jumys isteıtin bolsa olardyń otbasynda qajetti azyq-túligin, otynyn jetkizilip berýge sovhozdyń tıisti mamanyna qatań tapsyratyn. Mundaı jumystyń tásilin oılastyrýy ár mehanızatordyń óz jumysyn artyna alańdamaı atqarýyna múmkindik jasaıtyn edi. Sondyqtanda sovhoz dırektory B.Jýkelov eńbekkerlerge syıly, qurmetti azamat atańdy.
Syr eliniń tanymal shaıyry bolǵan, halyq aqyny Nurtýǵan Kenjeǵulynyń «Keńes» degen ólenińdegi:
Asyl er ózin bıik sanamaıdy,
Eli úshin, Eńbek kúshin aıamaıdy.
Bir ózi bilsedaǵy bilem demes,
Synatyp, kópke salyp shamalaıdy.
degen joldary osy Búrkit Jýkelovke arnalǵan sııaqty.
B.Jýkelov kópten beri oılanyp júrgen bir máselesin aıtyp, sheshý úshin aýdannyń birinshi basshysyna barǵan-dy. Basshyǵa aıtqany kórshiles Aral aýdanyndaǵy buryn kól bolyp, talaı balyqshylardyń aýyzdary maılanyp tabysqa jetken Aqbaı kóli búginde sortany shyqan taqtaıdan tegis alqap ekenin baıandady. Oǵan keler jyly kúrish egilse, oǵan ketken shyǵynnyń barlyǵy óteletinin jáne paıdaǵa keńeletinin senimmen jetkizdi. Hatshynyń mamandyǵy da agronom bolǵandyqtan B.Jýkelovtiń sózin jerge tastamaı, kelisimin berdi. Bul 1974 jyldyń kúzi edi. Sol kúzde PMK-86 mekemesi altaı kanal arqyly Aqbaıǵa sý joldaryn tartyp, egistikke baratyn sý joldaryn tolyqtaı eńserip tastady. Keler kóktemde B.Jýkelov óziniń búkil tehnıkasyn aparyp bas mamandarymen birge Aqbaı alqabyna túren salyp aýdarylǵan jerdiń dymqyly bar topyraǵyn qolyna ustap turyp bas agronom Jumaǵalıǵa qarap «Jóke qalaı qaraısyn topyraq qunarly ǵoı qanbaǵa kúrish tolatyn shyǵar bıyl» dedi. Jumaǵalıda, basyn ızep sátin salsa kúrish mol bolady dep qoly tola qara tapyraqty jerge shashyp tastady.
Aqbaı alqaby kúrishshiler men mehanızatorlardyń yrys nesibesine aınaldy. Eńbek eselep qaıtty. Alqaptaǵy jaıqalǵan sary altyndaı sabaǵynan tómen qaraı salbyrap tolyǵyp pisken dán maıda tolqyndaı samal jelmen terbeledi. Osy kóriniske qarap súısingen B.Jýklov kúrish sabaǵyn bireýin qolyna alyp badanadaı bolyp pisip turǵan kúrish dánin sanap, qabyǵyn ashyp tisimen shaınap kórgende, álide on shaqty kúnnen keıin jatqa salýǵa bolady degen tujyrymǵa keldi. Aradan 15 kún ótkende alqaptaǵy altyn dánge alǵashqy oraq túskende sovhozdyń búkil adamdary alqaptaǵy egilgen kúrishtiń arasynda bir de bir aram shóptiń bolmaǵanyna tandanǵany sol, birin-biri qushaqtap qýanysyp jatty. Aqyldasa kele kombaınnyń elep shyǵarǵan sary altyn dánin birden mashına korabyna toltyryp, tikeleı aýdandyq astyq qabyldaý ortalyǵyna jóneltilip jatty. Damylsyz jumys atqarǵan mehanızatorlar kún saıyn astyq qabyldaý ortalyǵynan habar alyp, Aqbaı alqabynyń altyn dánin sapaly ekendigine kózderi jetip birin-bir súıinshilep, qýanyshtary bóliskenedi.
Sońǵy kombaın býnkerinen altyn dándi jetkizgen kólik júrgizýshisi Aqbaıda jatqan eginshi mehanızatorǵa súıinshi habaryn qýana jetkizdi. «Aǵaıyndar, eńbekteriń eselendi, sovhoz ár gektordan 70 entnerden ónim keltirdi. Bıyl bizge Nur jaýǵan jyl boldy. Quttyqtaımyn. Al Ábýsha seniń ár gektordan 110 entnerden ónim keltirgenińdi búkil aýdan shtabyndaǵy azamattar quttyqtap jatyr. Endi saǵan omyraýyńa Altyn juldyz taǵatyn shyǵar. Qutty bolsyn» dep qolyn qysyp qushaqtasty. Shynynda da sovhoz rekordtyq ónim jasap kúrishshi Ábýsha Dinıslamov Soıalısttik Eńbek Eri ataǵyna ıe boldy. Inisi mehanızator Jahansha qurmet ordenymen marapattaldy.
Arada elý jyldaı ýaqyt ótsede araldyqtar Aqbaı alqabynan jyl saıyn qaýyn-qarbyz, kartop egip, kókónistiń ıgiligin kórip otyr.
B.Jýkelov sovhozdy 11 jyl basqaryp kemeline keltirip 1976 jyly Engels atyndaǵy sovhozǵa dırektor bolyp aýysty. Bul sovhozda 5 jyl basqaryp sovhoz sharýashylyǵyn ilgeri damytty. Odan keıin aýdandyq agrohımııalyq jáne tuqym ınspekııa mekemeleriniń bastyǵy qyzmetterin atqaryp zeınetke shyqty. Eńbegi eskerýsiz qalǵan joq. Eńbek Qyzyl Týý ordeni jáne birneshe medaldarmen marapttaldy. 2005 jyly Qazaly aýdanynyń Qurmetti azamaty ataǵy berilse, Tyń ıgerýdiń 50 jyldyq mereı toıy Astanada atap etip oǵan arnaıy shaqyrylǵan Búrkit Jýkelov Tyń ıgerýdiń altyn medaline ıe boldy.
B.Jýkelov kisilik pen kishilikti qatar alyp júrgen abzal azamat edi. Jan jary Jamal Januzaqova ekeýi 11 bala tárbıelep ósirdi. Jamal talaı shákirtter tárbıelegen tájirıbeli ustaz oqý isiniń úzdigi. Omyraýyna altyn juldyz taqqan batyr ana boldy. Tunǵysh qyzy Baqytgúl mektepti altyn medalmen bitirip anasynyń jolyn qýyp ustaz atandy. Úlken uly Ońtalap joǵary bilimdi ınjener. Basqa uldarymen qyzdaryda joǵary bilim alyp, qazirgi zamannyń yńǵaıyna qaraı shaǵyn jáne orta kásippen aınalasýda. Búrkit Jýkelovtiń ómirden ótkenine 5 jyldan assa da burynǵy 11 jyldan asa basqarǵan HHII partsezd sovhozy qazir Aqtan batyr aýyly dep atalady. Osy aýyldyń kózi tiri aqsaqaldary jyl saıynǵy Naýryz mereksinde bir úı tigip oǵan Búrkit Jýkelovtyń balalary dastarhan jaıyp, eske alyp duǵa baqyshtaıdy eken. Soǵan karaǵanda Búrkit Jýkelovtiń halyqqa etken eńbeginiń jaqsylyǵy ekendigin eske túsiredi.
Izetov Kıikbaı Izetuly,
jazýshy, derbes zeınetker
Arynov Jumahan Maqanuly,
tarıh ǵylymdarynyń kandıdaty,
KazUÝ-dyń aǵa oqytýshysy
