Ospan batyr qalaı qoldy boldy?

17831

Ospan batyr Silámulynyń sońǵy ómiri sóz bolǵanda Barkól jerinde otyrǵan onyń ordasyna qytaı qyzyl armııasynyń elshi jiberýi tilge tıek etiledi. 

Shyn máninde qyzyldar men Ospannyń birigý qaýpi Keńes Odaǵyn qýattaıtyn toptar men burynǵy «Shyǵys Túrkistan respýblıkasynyń» ornyn ıelep otyrǵan «úsh aımaqshyldardy» qatty alańdatty. Keńes Odaǵynyń jol-joryq kórsetýine jáne onyń ıdeıasyndaǵy saıası-áskerı toptarǵa ólerdeı qarsy bolǵan Ospan batyrdyń qyzyldardyń senimine bólenýi «jalǵan tóńkerisshilderdiń» bet-perdesin aıparadaı ashyp qana qoımaı, olardyń jaý sanaǵan adamyn tarıh sahnasyna qaıta kóterip shyǵatyndaı edi. Syrtta AQSh jáne Keńes Odaǵy óz upaılaryn túgendeıtin kúshterge qoldaý kórsetýge jantalassa, ishtegi ymyraǵa kelmes alaýyz toptar da bas paıdasyn oılap, baqaı qýlyqpen arpalysqa tústi. Sóıtip endigi jerde baǵynyshty bolǵan Shynjańdaǵy jergilikti toptar ishinde qyzyldarǵa kim buryn jaqsy kórinip qalar eken degen qyzǵanysh pen baqtalastyq qatarynan ómir súrgen taıtalasqan jaǵdaı qalyptasty. Olardyń ishinde jaqsy kóriný nıetindegi jaǵatsyǵandar men jaýlyq pıǵyl tanytyp úrke qaraýshylar da bar edi.

Erlikpen bastalyp, órlikpen jalǵasqan ult-azattyq qozǵalysyn «búlikke» balaǵan «Úsh aımaq» Ospanǵa budan buryn da shoshyna qaraıtyn edi. Bul týraly «Shyńjańnyń úsh aımaq tóńkerisi tarıhy» («Ulttar» baspasy, 2000 jyl.) atty kitaptyń 340-betinde: «Ospan, Qalıbek, Jaýjap (mońǵol) búligi art-artynan týylǵandyqtan, úsh aımaqtyń jaǵdaıy kúnnen-kúnge ýshyǵyp, múshkil halge kiriptar boldy. Ulttyq armııa áskerı kúshiniń jetkiliksizdigi tutas úsh aımaq úkimetine aýyr qater tóndirdi», – dep jazady.

1949 jyly 26 tamyzda halyq azattyq armııasy Lanjýdy basyp aldy.

Qytaı tóraǵasy Maý Zydýńmen Qytaı armııasynyń bas qolbasshysy Jý Dynyń ornalastyrýyna saı, Qytaı qyzyl armııa­synyń 2, 6 korpýstary 1-shi áskerı polktyń qolbasshysy Ýań Jynnyń qolbasshylyǵynda 1949 jyly qazannyń 10 kúni Shynjańdy azat etýdiń joryǵyn bastady. Sharlaýshylar qosynynyń soǵys avtomobıl polki polkovnık Hý Jııańnyń basshylyǵynda 10 qazan kúni Jııýshýannan attanyp, 13 qazan kúni Qumylǵa jetip, 20 qazan kúni saǵat 15-te Úrimji qalasyna kirdi. Ile-shala Ýańynmaý, Golyń basshylyǵyndaǵy 2 korpýstyń bólimderi jáne Lý Iýanfa, Jań Shııanıý basshylyǵyndaǵy 6 korpýstyń bólimderi Shynjańnyń jer-jerine kelip ornalasty.

«Osyndaı jaǵdaıda Ospandy shalǵan bir ushyq boldy. Shybaraıǵyr Qapas batyr óz aldyna ketip bara jatyp, Úrimjiden Qumylǵa ketip bara jatqan Gońshandańnyń (Qytaı kompartııasy) bir soǵys generalyn atyp tastady. Ekinshi ushyq Ospan Amerıka konsýly Mákkırnandy kópke deıin qashyryp jibermeı, qolynda saqtap otyrǵan bolatyn» («Azattyqtyń óshpes rýhy» Almaty, «Sardar» 2008 j,163-bet).

Al, jańaǵy atylǵan general týraly «Shynjańda beleń bergen shynaıy ister» (3-tom. Úrimji, 2009j) atty kitaptyń 176 betinde onyń bandylardy joıýǵa attanǵan qyzyl 16 devızııa komandıriniń orynbasary Lo Shaýıúı ekenin aıtady.

Shyn máninde bul da asa úlken sebep emes edi. Ospannyń da, komýnısterdiń de óz esepteri men ishki tańdaýlary bar bolatyn.

Zákishińderdiń Ýań Jyn Ospandy Úrimjige ekinshi ret shaqyrtyp jatyr dep kelip, «Ospan kelsin. Meniń kúsh-qýatymdy kórsin. Kóp bolsa janyńda myń úı bar shyǵar. Bir úıge bir aeroplannan jiberemin», – dep kúsh kórsetti deýi otqa maı quıǵandaı boldy. «Osy sózge qarata Ospannyń: «Meniń ulttyq táýelsizdik quqyǵymdy tanysań baramyn. Eger “Shynjańnyń ulttyq táýelsizdigin tanymaımyn. Basa bıleımin. Jutamyn” deseń, kelip jutyp baq», – dep jaýap berýi», («Azattyqtyń óshpes rýhy» Almaty, «Sardar» 2008 j, 163-164 bet.) – jaýlyqtyń ashyqqa shyǵýy edi.

Mine bul Ospan men qyzyldardyń at kekilin kesisken alǵashqy sáti boldy. Endigi jerde olardy tatýlastyrýǵa talpynýshylardan góri ajyratýǵa, ara jigin ashýǵa umtylǵandar kóp boldy. «Úsh aımaqshylardyń» bar nıeti Ospannyń kózin qurtý edi.

Qytaı komýnısteri men «úsh aımaqshylardyń» ishki oıyn jaqsy túsinip jetken Ospan endigi jerde ózine jasalǵan ártúrli qysym men qoqan-loqqyǵa qarsy qaıta bas kóterý qamyna kiristi. «...Qaıtadan bir uıym qurdy. Búkil armııanyń bastyǵy Ospan, onyń orynbasary Jolbarys bolyp belgilendi. Eki polktiń bastyǵy retinde men (Nurǵojaı – J.Sh) jáne Qapas ekeýimiz belgilendik. Dálelhan Jánimhanuly áskerı at, azyq, kólik daıyndaýǵa saılandy. Altynbek, Káben, Qataı Barkól eliniń áskerı bastyqtary bolyp saılandy» («Azattyqtyń óshpes rýhy» Almaty «Sardar» 2008 j, 165-bet.) Mine bul Ospannyń qyzyldarǵa qaratqan teketiresiniń bastalýy edi.

Osydan keıingi jerde Ospan aýyly shegine soǵys jasap, Gansýge qaraı bet aldy.

Bir qyzyǵy olardy qyzyldardan kóri «Sharqı» atalǵan «úsh aımaqshylardyń» óksheleı qýýy kóbirek bolǵan kórinedi. Bul jaıynda Nurǵojaı batyr atalǵan eńbeginiń 165-166 betterinde birinshi ret: «Biz Sarqamysta otyrǵanbyz. Úsh aımaq atyn jamylyp, orys armııasy kelip basty. Olarmen aıaýsyz soǵysyp, kóp adamyn qyryp tastadyq. Qalǵan áskerleri jeńilip, Norıǵa sheginip ketti» dese, endi birde «Ospan, Jánimhandar Taqyrbastaý, Sarbastaýǵa baryp ornalasty. Bir jumadan keıin orystardyń jalǵan Sharqı Túrkistan atyndaǵy áskerleri kelip basty», – degendi aıtady. Demek Ospandardyń áli de bolsa qyzyldarmen til biriktirýiniń múmkindiginen alańdaǵan Keńes Odaǵy óz armııasyn kirgizip, «úsh aımaqshylarmen» sáıkese otyryp, qyzyldardan buryn qarmanýdy oılaǵan sııaqty. Tipti ol kómekti «úsh aımaqshylardyń» ádeıi surap alýy da nemese qyzyldyrdyń túrtip salyp, bilse de bilmeske salyp tasada turýy da ábden múmkin edi.

Osylaısha onsyz da órisi otqa oranǵan Ospannyń jaýlary kóbeıdi. Úsh aımaqshylardyń aradaǵy qaqtyǵysty qasaqana úrleýimen, ony ózimizge qarsy oq atty dep tolyq sengen qytaı qyzyly óksheleı qýyp, qurtýǵa bel baılady. Lo Iýanfa atty qytaı generaldyń «Quıyrshyqtardy óksheleı qýyp joıý» atty maqalasynda bul jaı týraly bylaısha baıandalady: «Shynjań áskerı bólimi buıryq boıynsha búlikti tynyshtandyratyn boldy. Buǵan Ýań Jyn joldas ózi bas qolbasshy boldy da, al men Soltústik Shynjańda quıyrshyqtardy joıý alǵy shebiniń qolbasshysy boldym. Men 6-korpýstyń áskerı bólimderi men ulttyq armııanyń 40 polkiniń tank polkiniń tyǵyz sáıkesýinde, shyǵys jáne batys eki betalystan shabýyldap, qanypezer quıyrshyqtardy qurtý buıryǵyn túsirdim» («Shynjańda beleń bergen shynaıy ister» 3-tom. Úrimji, 2009j.174-bet).

Al Nurǵojaı batyr Kókserke, Sarbulaqta otyrǵanda úsh myń tankti armııa kelip basqanyn aıtady.

Qyzyldarmen bolǵan bir retki soǵysta Jánimhan qajy qolǵa túsedi. Qalǵan el Gansýǵa qaraı shegine soǵys jasap, Qanambar taýynyń kúngeıindegi Maqaı degen jerge deıin barady.

Ospannyń Shynjańnan shyǵyp, Gansý ólkesiniń Maqaı degen jerine barǵan kezi onyń aldaǵy kúndegi ólim men ómirdi, bas ııýmen kúresti tańdaıtyn sheshýshi kezeńi boldy.

Táńirdiń ornalastyrýyndaı oǵan «shetelge ketý jóninde» aqyl aıtqan kórnekti tulǵalar az bolǵan joq. Dálelhan Jánimhanuly Maqaıda Ospan batyrǵa amandasyp, birge ketýdi usynady. Ospan batyr: «Kúsh-qýat qalmady. Az kún bolsa da, demalaıyq. Janábil batyrdyń 30-daı adamy, ishinde ózi de bar, jortýylǵa ketti. Solardy tosyp alsaq, jaqsy bolar ma eken? Olardyń ishinde Sultansháriptiń azamattary da bar. Halyqtyń olardy tastap ketkisi kelmeıdi», – dep ermeı qalyp qoıady. (Janaltaı D. «Qıly zaman, qıyn kúnder». Almaty, 2000, 99-bet). Qalıbek Hakimde uly Hasandy 1950 jyly qazan aıynda qolyna bir hat, qasyna birneshe jigit berip, Qanambal taýynyń eteginde Maqaı degen jerde otyrǵan Ospan batyrǵa jiberip, shetelge kóship ketý jónindegi usynysyn jetkizedi. Biraq Ospan batyr Qalıbektiń usynysyn qabyldamaı, oǵan bir hat beredi. Ári «túsimde aq boz at minip, bir jasyl tóbege shyǵyp júr ekenmin», – dep áli de bolsa jaýlarymen soǵysý oıynyń baryn, jeńiske jetý jolyndaǵy úmit-seniminde bildiredi. (Hasan Oraltaı. «Elim-aılap ótken ómir». Almaty. 2005j)

Nurǵojaı batyr da keterinde Ospanǵa baryp: «Endi turýdyń qajeti joq. Ketelik. Jaý basatyn bolsa, jaýdy jaryp shyǵa almaısyń. Bizge barýyń úshin aldyńda kesip ótetin úsh ótkel bar: Maqaı ótkeli, Tájinor ótkeli, Qajyra ótkeli. Osynyń báriniń syrtynda bir taýdy qaraýylǵa alyp otyrmyz, – deıdi. «On neshe kúnnen keıin kóshemiz», – dep Ospan qalyp qoıady» («Azattyqtyń óshpes rýhy» Almaty, «Sardar» 2008 j, 170-bet)

Búginderi kózi tiri, áıgili Zýqa batyrdyń kenje uly Saýat qajy da osy joldardyń avtoryna bergen suhbatynda bul áńgimelerdi rastap, Soltansháriptiń de sondaı bir usynys jasaǵanyn, Ospannyń qosylmaǵanyn tilge tıek etedi. Sóıtip dál osy arada shetke ketetinder Gas, Temirlik óńirinde otyrǵan eldi betke alyp, Táıjinur tarapqa, Ospandar Altaıǵa betalýdy maqsat etip Haızyǵa qaraı kóshedi. Haızydan ary Qumyl, Barkól, Báıtik, Qaptyq arqyly Altaıdyń uly taýlarynyń keń qoınaýyna ilinip ketip, kúresti jalǵastyrýdy armandaıdy. Múmkin bolsa kommýnızımge jaý bolyp otyrǵan AQSh, Japonııa, Germanııa elderinen kómek alsam degendi de oılaıdy.

Bul Ospannyń eshqandaı ári-sári bolmastan, óz taǵdyrynyń sheshimin shyǵaryp, sońǵy baılamǵa kelgen kezi edi.

Ospannyń óz adamdaryn baǵyndyrǵan syńaımen qyzyldardyń ishine kirgizip, ańys ańdaǵany sııaqty, qyzyldar da ózine satylǵan qazaq jansyzdary arqyly Ospannyń qybyr-jybyryn ańdyp otyrdy. Olar endigi jerde Ospannyń múlde baǵynbaıtynyna tolyq kóz jetkizdi. Ekeýiniń arasynyń alystap, jaýlyqqa ótkenine «úsh aımaqshyldardyń da» qyby qanyp, qylyshyn silteýden taıynbady.

Táıjinurdaǵy Soltanshárip aýylynan kóp adam Gansýdyń Duńhýań qalasyna kelip, kóshýge kerekti azyq-túlik alyp qaıtpaq­shy bolǵanda, qyzyldar olardy tarpa bas salady. Attaryn tartyp alyp ózderin qamap tastaıdy. Olardyń ishinen jol syryna qanyq, júris-turysqa ebdeıli úsh jigitti tańdap alyp, Ospan aýylynan tyń tyńdap qaıtýǵa jiberedi. Ári olardyń jol bastaýymen 1951 jyly 19 aqpannyń tań qarańǵysynda Haızydaǵy Ospan aýylyn tutqıyl basyp qalady.

Ospandy ustaýǵa erekshe eńbek kórsetken qytaı áskeri Kúń Chıńıun «Ospandy ustaý» atty maqalasynda bylaı deıdi: «1951 jyly 19 aqpan kúni tań sáride atty áskerler brıgadasy Ospannyń 30 neshe kıiz úıine 3 baǵyttan tutqıyldan shabýyl jasady. Shyrt uıqyda jatqan 100 den asa bandyny tutqynǵa aldy. Ospannyń orynbasar qolbasshysy, ataqtaıtyn batyry Janarqandy (Jánábil bolsa kerek-J.Sh) tura qashqanda, qýa atysyp, oqqa ushyrdy. Shtab bastyǵy Qapasty jaraly kúıde qolǵa túsirdi. Bandy atamany Ospan aq boz atyna minip, bandylardan birnesheýin ertip, qashyp ketti. Ol kezde atty ásker brıgadasynyń 3 vzvodynda mádenıet muǵalimi edim. Atqa myqty bolǵandyqtan, Ospandy qýǵandardyń qatarynda men de alda kele jattym. Aldymda qashyp bara jatqan Ospandy anyqtap kórgen tusta jigerlenip, qaıratyma minip dáldep ata berdim. Bandylardyń birnesheýi attan domalap tústi. Al, Ospan shaýyp bara jatyp, artyna qarap oq jaýdyrýmen boldy. Jıyrma jastaǵy tepse-temir úzetin shaǵym edi. Quıyrshyqtardyń bizdiń jaýynger serikterimizdi, buqarany qyrǵanyn oılaǵanymda tula boıymdy sheksiz yza kek kernep, bandyny qýyp jetip, halyqtyń kegin qaıtarýǵa bekindim. Atymdy tebine qamshylap ushtyrttym. Ospan bandynyń artyna atqan oǵynan etpettep, attyń jalyn qushaqtaı shaýyp jaltardym. Atym Ospannyń aqboz atyna janasalaı jaqyndaǵanda atymnan Ospanǵa qaraı umtyla sekirip, qushaqtaı bas salyp, Ospandy attan jerge qulattym. Jerge túsken soń, arpaq-qurpaq alysyp silkilestik. Ospan menen boıshańdyǵyna, deneligine súıenip, myltyǵynyń naızasymen basymdy qasqalaı jardy. Jaranyń janyma batqanyna qaramaı, men de bar pármenimmen judyryqtap, tepkileı berdim. Kenet Ospan janyndaǵy kezdigin sýyryp alyp, meni oqty kózimen atyp, jaryp jibermek bolyp, tura umtyldy. Dál osy kezde bizdiń brıgadanyń aspazy Lıý Hýalın shaýyp jetip, jalma-jan myltyǵynyń dúmimen Ospandy basqa perip ketti. Qylmysy basynan asqan quıyrshyq atamany pyshaǵy qolynan ushyp, eseńgirep uzynnan tústi. Barlyǵymyz jabylyp baılap aldyq». («Shynjańda beleń bergen shynaıy ister», 3-tom. Úrimji, 2009 j, 190-bet)

Bir qyzyǵy kúlli qytaı tarıhyndaǵy meıli hun, meıli túrkige qatysty soǵystyń bárinde qytaılar jeńiske jetken bolyp kórinedi. Nemese ózderiniń osal tustary men jeńilisi týraly jumǵan aýzyn ashpaıdy. Ospan áńgimesinde de solaı. Dese de, kóleńke jaqty kósile sóılep otyryp, óz minin aıtyp qalýshylar da kóp bolady.

Ospan tóńkerisinde ákesimen tize qosa shaıqasqan batyr uldary – Sherdıman, Nıǵymetolla jáne Nábı edi. Sherdıman 1970 jyly Quljada túrmege qamalyp, uryp-soǵýmen, ashtan óldi. Nıǵymetolla 1972 jyly naýqastan qaıtys boldy. Nábı talaı tarǵalań tarıhty keship, 2000 jyly óziniń týǵan aýylynda, Ór Altaıdyń Kóktoǵaıynda qudaı ajalynan kóz jumdy. Sol Nábı óziniń keıinge qaldyryp ketken estelikterinde ákesiniń qoldy bolýyn bylaısha áńgimeleıdi: «1951 jyldyń basynda Maqaı degen jerde otyrǵan Ospan batyr aýyly qaıta keri kóship, Altaıǵa bet alady. Oǵan sebep – batyr Gımalaı asyp shetke ketýdi quptamaıdy. Kóshýge Keńes bergenderge aıtqan jaýaby artymda qalǵan elim bar, jan saýǵalap jalǵyz ketpeımin dep qaıta keri kóship, Qanambal taýynyń bókterindegi Haıyz degen kól jaǵasyna kelip túsedi. Ári osy jerge qystap shyqpaq bolady.

1951 jyly aqpannyń 19 kúni tań endi aǵaryp atyp kele jatqanda, jaý kelip basyp, aıǵaı-shý, azan-qazan boldy da ketti. Qytaı áskerleriniń aıǵaıynyń arasynan uqqanym, «Ýsyman, Ýsyman!» degen birneshe aýyz sóz boldy.

Ákemniń aq ordasy men meniń shatyrym irgeles bolatyn. Júgirip syrtqa shyǵyp, birden ákemniń úıiniń beldeýine qaradym. Kúndiz-túni beldeýde qańtarýly turatyn aqboz at joq. Iá sát, ketip qalǵan eken dep túıdim ishteı. Úıdiń aldynda sý aǵar jyrashyq bar bolatyn, domalap sol jyrashyqqa túsip bas kótermesten búksheńdep quldap júgirdim. Alla sátin salǵanda aldan eki aǵam – Sherdıman men Nıǵymetollany keziktirip, úsheýimiz tabystyq. Olar menen birden ákemniń jaǵdaıyn surady, men «syrtqa shyqqanda beldeýde at joq, qutylǵan bolar», – degen joramal aıttym. Olar «uzap ketpeı turyp naqty kóz jetkizip alaıyq», – dedi. Alaıda, ol kezde Qytaı áskerleri aýyldy túgeldeı qorshap alǵan bolatyn. Aǵalarym maǵan «biz amalyn taýyp qoıdy aýylǵa qaraı betteteıik, sen qoı ishimen eńbektep, til alyp qaıt», – degen soń, sol aılamen qaıta aýylǵa kirip ákemniń ketip qalǵanyn bilip shyqtym. Sosyn aǵalarym: «tań aǵarmaı turyp, taý jaqqa jetip, boı tasalaıyq, qorshaý buzǵandardyń bári sol jaqqa bet alǵan bolar, aman bolsaq tabysyp aqyl qosarmyz», – dedi. Sý aǵardy quldaı sál júgirip, endi alańqyǵa shyqqanymyz sol edi, arttan bizdi baıqap, qýǵan sherikterdiń daýysy estilip, aspanǵa oq atty.

Aǵam Sherdıman: «Sál qashyp baryp bir-birimizge arqa berip tura qalaıyq, olar bizdi tiri qolǵa túsirmek, sol úshin kózdep oq atpaıdy. Kelip aınala qorshaıdy, sol kezde úsheýimiz birge aınaldyra shaıqaıyq, jalǵyz amal sol!», – dedi. Rasynda olar kelip basymyzdan asyra oq atyp shyr kóbelek aınalyp qorshap, byldyrlap aıǵaılap jatyr. Sherdımannyń daýysy shyǵa úsheýimiz qatar shaıqap edik, 10 at oınap shyǵa keldi. Attan úsheýimiz úsheýin minip, qalǵanyn aıdap, ólgen sherikterdiń qarý-jaraǵyn alyp, tez boı tasalap úlgerdik.

Al, ákem jaý kelip basqanda qorshaýdy buzyp shyǵyp ketedi. Alaıda, «Ospan qashsa, aqboz atpen qashady, sol aq atynyń artynan qalmaı, qýalaý kerek», – degen qatań tapsyrma alǵan sherikterdiń toby aý degende-aq atpen qorshaýdy buzyp shyqqan batyrdyń sońynan óksheleı qýady. Ospan batyr qasha soǵysyp, Haızy kóline kelip túsedi. At taǵasy tozǵandyqtan, kól ortasyna barǵanda shatqalaqtap baryp, jyǵylyp turmaı qalady. Qytaı áskerleri jaqyndaı beredi. Moıynyndaǵy aǵylshyn avtomotyn alyp, bir aınaldyryp shaıqaǵan soń, avtomot qaqalyp oq shyǵarmaı qalady. Jan quralynyń oǵy taýsylady. Osy sátte qaptaǵan sarala sherikter kelip basady. Batyr qonyshyndaǵy qanjardy sýyryp, birqanshasyn sulatady. Alaıda, shıebórishe qaptaǵan qalyń sherik qoısyn ba? Osylaı batyrdy qapyda qolǵa túsiredi.

Sosyn kún shyǵa batyrdy túıeniń ústine matap baılap, qol-aıaǵyn kisendep, aýyl janynan alyp ótedi. Ony kórgen qyzy Pánsııa daýys salyp, túıe ústinde baılaýly otyrǵan ákesiniń aıaǵyn qushyp jylaıdy. Sol sátte Oshyń(Ospan) óziniń batyr qyzyna aqyryp: «Óshir únińdi, dushpannyń aldynda kóz jasyńdy kórsetpe! Meni qytaı myqtylyǵynan ustaǵan joq, Qudaıdyń buıryǵymen ustady. Alla buıyrdy, meni baılap aldy. Men ókinbeımin, qaıt keıin!», – dep pań kúıinde aıaq-qoly kisendeýli túıe ústinde qaıqaıyp kete barady».

Osylaısha qolǵa túsken nar tulǵa, jylap-shýlaǵan aýyl adamdaryna qarap: «Kóz jastaryńdy kól qylǵansha, esterińdi jınap, erteńderińdi oılańdar!», – dep qatal ámir etedi. Haızydan Duńhýańǵa, odan Úrimjige jóneltiledi.

Shyn máninde osynyń bári Ospannyń óz tańdaýy bolatyn. Ospan óziniń qoldy bolatynyn, tipti aldynda ajal ǵana turǵanyn sezdi. Sonda da tis-tyrnaǵynan hal ketkenshe eń aqyryna deıin kúresip, ólmes rýhymen shahıttikti tańdady. El men jerge arnalǵan aq júreginiń ámirin adaldyqpen atqaryp, er túrik oǵlanyna tán aqyrǵy paryzyn bas ımegen tik qalpynda oryndady.

Jádı ShÁKENULY, jazýshy

Abai.kz

Pikirler
Uqsas jańalyqtar