Jaqynda ekspedıııa qazaq dalasynda erte zamanda tirshilik etken Balasaǵun qalasynyń ornyna baryp qaıtty. Bul shahar VI – HIII ǵasyrdyń aralyǵynda Batys túrik qaǵanatynyń ordasy bolǵan. Ol 600 jyldan keıin Shyńǵyshannyń úlken uly – Joshy hannyń basshylyǵymen jasalǵan shapqynshylyqtan kúıregen. Qazirgi kezde osy jerde ál-Farabı atyndaǵy QazUMÝ tarıh fakýltetiniń stýdentteri arheologııalyq tájirıbelerin ótkizýde. Qazaq geografııalyq qoǵamynyń músheleri de ekspedıııa kezinde tarıhı qalany zerttep, áleýmettik jelide arheologııalyq qazbalarǵa baılanysty málimetterin jarııalap jatyr. Sonyń birin ekspedıııaǵa qatysýshylar atalǵan qoǵamnyń facebook áleýmettik jelisindegi paraqshasynda kórgen jerlerin jazyp, oılarymen bólisýde. Buǵan deıin Qazaq geografııalyq qoǵamynyń músheleri Taraz qalasynda bolyp, onyń tarıhymen tanysyp qaıtqan bolatyn.
Taraz – Qazaqstannyń eń kóne qalasy. Onyń tarıhy tereńde jatyr. Shamamen 2000 jyldan astam ýaqyt bar. Qala bizdiń dáýirimizge deıin 36 jyly salynǵan. Sol kezde qalanyń aty Toloso dep atalǵan. Ol «kúres» degen maǵynany bildirgen. Bul qala úshin talaı shaıqastar bolǵan. Qarluqtar, qańlylar, arabtar, qytaılar, qarahandar júzdegen jyldar boıy osy shahar úshin shaıqasqan. Keıin qalanyń aty áýeli Talas, sosyn Taraz bolyp ataldy. Taraz degen ataý «tarazy» degen sózden shyqqan. Qala búkil ońtústik Qazaqstannyń saýda ortalyǵy bolyp sanalǵan.
Ekspedıııa jumysyn jalǵastyryp jatyr.
Dastan KENJALIN
