Aqyrynda Dad-ýandyqtar óz handary Mýagonyń basyn kecip, 3 myń jylqy tartý etýge májbúr boldy. Hán qosyndary osylaısha elge oraldy». Bul derekten baıqaıtynymyz, qytaılyqtar dıplomatııalyq jolmen sheshýge bolatyn máseleni kúshpen sheshýge tyrysqan. Qańlynyń ońtústiginde ornalasqandyqtan Dad-ýanda bolyp jatqan oqıǵalardan Qańly bıleýshileri de árıne, jaqsy habardar edi. Munyń ózi qańlylardy Qytaımen qarym-qatynasta abaı bolýǵa ıtermeledi. Qytaıdaǵy baýyrlarymyzdyń túsindirýinshe, osy derekte atalatyn Kasan qalasy Dad-ýannyn (Perǵananyń) ortalyq qalasy. Kóne jurty jaıynda ártúrli tuspal bar: «Batys óńip jer attary» sózdiginde: qazipgi Tashkenttiń ońtústik-shyǵysyndaǵy Kasan qalasy, «Qytaı enıklopedııasy», Qytaı tarıhy bóliminde: Perǵana óńirindegi Qojant (Qojent) dep kórsetilgen.
Qytaı jylnamashylary Qańlyny ózderiniń yqpalyna qaratý úshin olardyń basqa memlekettermen qarym-qatynasyn ańdyp otyrdy. Mysaly, olarda ǵundardyń ishki ydyraýynan týyndaǵan aıtys-tartystyń qańlylarǵa ykpaly týraly aıtarlyqtaı aıtylady. Osyǵan baılanysty Qytaı jylnamalarynan mynadaı joldardy oqımyz: «Ilgeride Shıýandı tusynda ǵundardyń ishki arazdyǵynyń saldarynan búlik týyp, bes táńirqut bılikke talasyp edi. Qaǵanııa táńirqut pen Tezek táńirqut uldaryn saraıǵa aq úıli amanatqa jiberdi, Hán saraıy ekeýin de qabyldady. Keıinirek Qaǵanııa táńirqut ózi baǵynyshtylyq bildipe saraıǵa kelip, patshaǵa qol tapsyrdy.
Al Tezek táńirqut Qaǵanııa elinen qýat ketkendikten Hán áýletine tize búkti, endi sol ketkennen kaıta oralmaıdy den oılaıdy da, batysqa qaraı basa kóktep, onyń birsypyra jerin ezine qaratyp aldy. Hán áýleti Qaǵanııa táńirqutty qasyna ásker qosyp, eline attandyrar kezde, Tezek táńirqut batysqa joryq jasap, Hagat, Gengún, Deńleńderdi talqandap, bul úsh eldi bipiktipip, ordasyn sonda tikti. Tezek táńirqut Hán áýletiniń Qaǵanııa táńirqutty qanatynyń astyna alyp, ózine kómektespeı qoıǵanyn kek tutyp, Hán elshisi Jań Neıshi bastaǵan adamdardy qyspaqqa alyp, qorlyq-zorlyq kórsetti. Chýıýannyń 4 jyly (b.z.b. 45 jyl) Tezek táńirqut Hán áýletine elshiden tartý tartyp, aq úıli amanattaǵy ulyn qaıtaryp berse, eldesýge kónetindigin bildirdi. Hán saraıy aqyldasa kelip, Tezek táńirquttyń Hán saraıyndaǵy ulyn qorǵaýshy sypa Gý Jı aparyp salsyn degen bekemge keldi. Ol Táńirqut ordasyna barǵan soń, Tezek táńirqut doldanyp, Gý Jı bastaǵan adamdardy aıtqanyndaı jaıratyp saldy. Óziniń Hán áýletine opasyzdyq jasaǵanyn sezingen, onyń ústine Qaǵanııa táńirquttyn onań ármen kúsheıip alǵanyn estigen Tezek táńirqut endi batystaǵy Qańly eline qaraı tartty. Qańly hany Tezek táńirqutqa qyzyn berdi. Qańly hanyna Tezek táńirqut ta qyz berdi. Onyń aıbarymen mańyndaǵy elderge aıbat kópcetkici kelgen Qańly hany Tezekti tóbesine kótere qurmettedi. Tezek táńirqut Qańly qolymen Úısinge talaı márte shapqynshylyq jasap, Chekúk qalasyna deıin at izin saldy. Turǵyn eldi qyryp-joıyp, talan-tarajylap, maldaryn aıdap ketti. Úısinder óksheleı qýýǵa bata almady. Óıtkeni batys jaq ıen, shet-shegi myń lıge taıaý sozylyp jatkan ıen dalada meken tutqan jan balasy joq edi. Tezek táńirqut ózin ataǵy shartarapty sharpyǵan úlken ulys eseptedi, basqa elderdiń qurmetine bólengenin, jeńisterge jetkenin kótere almaı asqaqtap ketti. Qańly hanyna jol-josyn boıynsha mámile jasaǵandy qoıyp, ashý ústinde onyń qyzy men tekti degdarlaryn óltirdi, tipti, birneshe júz qarapaıym buqarany qyryp saldy.
(jalǵasy bar)
Ardaq BERKIMBAI
