Ejelgi Túrki taıpalary men Qytaı (Hán áýleti) arasyndaǵy qalyptasqan saıası jaǵdaılar

7108

Orta Azııa taıpalarynyń taıpa odaq-birlestikteriniń tarıhy bolyp sanalady. Al, endi osy turǵydan alyp qarasaq "qazaq" negizin qurýshy  jıi atalatyn taıpalardyń ishinde úısin men qańly bizre málim bolyp otyrǵan barlyq tarıhı derekterde egiz qozydaı qatar atalady. Onyń cebebide tarıhtan belgili", - dep jazady Ábdýáli Qaıdar.

Bizdiń zamanymyzǵa deıin III – ǵasyrda úısinder men qańlylar negiz bolǵan taıpalar odaǵy qalyptasty. Olar osy jepdi mekendegen Saq taıpalarynyń  urpaqtary edi. Olardyń qorǵandary Jetisý men Tıan-Shandaǵy saqtardyń eskertkishterine uqsas. Úısinder Jetisýdy, al qańlylar Ontústik Qazakstan, Syrdarııanyń orta aǵysy, Qarataý mańyn ıelengen dep kórsetedi zertteýshiler.

Kópip otyrǵanymyzdaı, munda da úısin men qańly Qazakstan jerinde ejelden-aq qatar jaılap kele jatqankórshi taıpalar ǵana emes, sonymen qatar Saq mádenıetinińmurageri,Saq taıpasynyń tikeleı etnıkalyk jalǵasy.

Sonaý kóne dáýirden bastap, Qazaqstan men Orta Azııanyń ulan-ǵaıyr dalasyn jaılap, Túpki áleminde alǵash qos memleket bolyp qurylyp, qazaq halqynyń ǵana emes, basqa da týystas Túpk ihalyqtarynyń qalyptasýyna uıytqy bolyp  engen qańly-úısin qos taıpanyń uzyn sonar ótken tarıhy da,búging ibolmysy men bolashaǵy da ortaq. Bulekeýi Uly júz qaýymynyń, salt-dástúri, rýhanı-mádenı úrdisimen ózindik mentalıteti qalyptasqan, tel qozydaı qatar ósken taǵdyrlas elder. 

QYTAI JÁNE QAŃLYLAR MEN ǴUNDER

Ejelgi qańlylar men Qytaı arasyndaǵy baılanystarǵa qarasaq, Qytaı derekterinde Qytaıdyń qańlylarǵa baılanysty saıasaty aıqynkórinis berip otyrady. Munda baıqaıtynymyz,qańlylarǵa qatysty ózderi biletin maǵlumattardyń bárin barynsha keńinen qamtyp jazýǵa tyrysqan qytaı avtorlary sonymen bipge ózderiniń bul halyqty mensinbeıtindigin, tipten jaratpaıtyndyǵyn ashyqtan-ashyq málimdep otyrady. Mysal úshin, qańly týraly qytaı jylnamasynda mynadaı sıpattama bar: «Qańlyǵa kelsek, ol tákappar, alaıaq. Hán áýletiniń elshilerin kúni búginge deıin qurmettegen joq. Basqaqtyqtyń ulyqtary Qańly elinde bolǵan kezinde, bizdiń elshilerimizdi Úısin elshileriniń aıaq jaǵynan otyrǵyzypty,bizdiń ulyqtarǵa han men asylzadalar tamaqtanyp bolǵan soń dastarhan jaıypty, osylaısha ózge elderge maqtanbaq bolypty. Osy turǵydan qaraǵanda, Qańly hany hanzadasyn Hán saraıyna, cipá, qandaı nıetpen jiberip otyr? Onyń shyn nıeti - Hán elimen saýda jasaý, al aıtqandarynyń bápi aldaý-arbaý ǵana. Ǵun -taǵy memleketterdiń ishindegi eń azýlysy. Osy kúnderi Hán áýletine baǵynyp, aıaǵyn ańdyp basyp otyrǵan jaıy bar. Eger Qańlynyń hany Hán elshilerine qurmet etpeı qoıypty degendi estise, Ǵun táńirquty qorsynyp, namystanyp qalýy múmkin. Sondyqtan Qańlynyń hanzadasyn elge qaıtaryp, barys-kelisti úzip tastaýǵa, Hán áýletiniń kórgensiz eldermen aralaspaıtyndyǵyn dáleldeý úshin endigári oǵan elshi jibepmeyge týra keledi.

(jalǵasy bar)


Ardaq BERKIMBAI

Pikirler
Redakııa tańdaýy