Almaty – alty alashtyń altyn táji

Tipti «Qazaq Sovet enıklopedııasynda» Almatyny adam erte zamannan mekendegeni týraly ashyq jazylǵan. Enık­lopedııada: «Bizdiń dáýirimizden buryn VII-VIII ǵasyrlarda saq taıpalary qonystanǵan. Saq­tardan keıin saıası basshylyqqa ıe bolǵan Úısin taıpalary» dep jazady. Bul qala orta ǵasyrda Almaty degen atymen belgili bolǵan desedi. Munda dýlattardyń «Almaty» atty qystaǵy boldy. Keıin 1854 jyldan bastap, munda «Vernoe» degen orys bekinisi ornaıdy. Keıin onyń Vernyı atanǵany belgili. Buǵan 1990 jyly tabylǵan kúmis teńgeni qo­syńyz. Mańdaıshasynda «Al­matýda basylǵan» degen arabsha jazýy bar teńge HIII ǵasyrǵa tıe­sili kórinedi. Arheolog-ǵalymdar Almatyǵa jaqyn jerlerdiń birinde aqsúıek saqtar men úısin kósemderiniń 47 qorǵany saqtal­ǵanyn aıtyp júr. Bul qorǵan­dardyń eń úlkeniniń kólemi –100, al bıiktigi 15 metrge jetedi eken. Derekterge súıensek, qorǵandar 3000 jyl buryn salynǵan kó­rinedi. 

Qalaı aıtsaq ta, Almatynyń tarıhy óte erteden bastalady. Almatynyń tarıhynyń erteden bastalatynyn sezgendikten de bolar, qalaǵa tıesili gazettiń biri «Almaty aqshamy» mańdaıshasyna «Myń jasaǵan shahardyń sham­shyraǵy» dep battıtyp jazyp júrgenine birneshe jyl boldy. Bir anyq dúnıe: Almaty­nyń qa­byrǵasy myń jyl buryn qalan­ǵandyǵy. Oǵan eshkim shek keltire almas. Alataýdyń baýraıyndaǵy Táýelsizdik besigine aınalǵan ásem qalanyń myń jyldyǵyn toılaý bastalyp ketti. IýNESKO-nyń mereıtoılyq datalar tizi­mine enisimen, Almatynyń alysta qalǵan dańqty kúnderin jarııaǵa jar salýdyń alǵashqy kórinisteri bastalyp ketti. Sondaı izgi sha­ralardyń biri – Naýryz-aıtys.
Tabıǵat jańaryp, kún men tún teńeletin, Samarqannyń kók tasy erip, Jer-ana túleıtin, adam­zattyń boıyna qan júgirip, tal-terekter búrshik jaratyn, qazaqtyń saıyn dalasyn Qyzyr baba kezip, adam balasyna qut-bereke, baq-dáýlet syılaıtyn ulyq merekede Naýryz-aıtystyń uıymdastyrylýy ári onyń 
«Myń jasaǵan shaharǵa» arna­lýynyń da erekshe syry bar. Qasıetti qara jer, qara topyraq býsanyp, uly dalanyń tósinde qyzǵaldaqtar qulpyratyn, bel-belesterge qyzyldy-jasyldy kilem tóseletin Ulystyń uly kúninde aýzymen oraq orǵan azýly aqyndardy Almaty óziniń tórine jınady. 
Ásem qalanyń tereń tarıhyn aıtpaǵannyń ózinde, bul jas­tardyń qalasy. Almatyny poezııasyna arqaý etpegen aqyn kemde-kem. «Almaty túnin» ánge aınaldyrmaǵan sazger de az. Kóptiń kóńilinen shyqqan bul ánder qazir de óz tyńdaýshysyn jalyqtyrǵan emes. Shaıyr­lardyń óleńine arqaý bolǵan myń jasaǵan shahardy aıtys aqyn­dary jyrǵa qosty. Stýdentter saraıynda ótken bul aıtys burynǵydan erekshe. Óıtkeni halyqaralyq deńgeıde ótken dodaǵa Mońǵolııa men Qyrǵyz eliniń da aqyndary keldi. 

Álqıssa. Aıtystyń tizginin qolyna alǵan kórnekti aqyn Júrsin Erman: «Myń jasaǵan Almaty – Mysyr men Baǵdat, Taraz ben Túrkistan tárizdi myń jyldyq tarıhy bar qazaqtyń tól qalasy. Almatynyń mereıtoıy – barshamyzdyń toıymyz. Almaty – qazaq eline Qudaıdyń bergen syıy, basyndaǵy táji, omyraýyndaǵy altyn alqasy, jumaq jer jánnaty. Zııaly qaýymnyń birneshe býynyn tár­bıelep shyǵarǵan, elimizdiń sha­ńyraǵyna ýyq qylyp qadaǵan – Almaty. Táýelsizdiktiń tusaýyn kesip, Astanaǵa tizgindi alyp bergen Almaty – qazaqtyń altyn besigi. Endeshe, búgingi aıtys Almatyny jyrlaýǵa arnalady» dep bastady. «Myń jasaǵan shahardy» jyrlaýǵa on tórt aqyn jıyldy. Olardyń qatarynda Bolatbek Orazbaev, Aspanbek Shuǵataev, Jansaıa Mýsına, Iran-Ǵaıyp Kúzembaev, Nurlan Musaev, Rústem Qaıyrtaıuly, Aza­mat Bolgonbaev, Serik Qýan­ǵan, Meıirbek Sultanhan bastaǵan azýly aqyndar bar. 
Aıtysqa qazylyq jasaǵan jandar da osal emes. Qazylar alqasynyń tóraǵasy, belgili pýblııst Nurtóre Júsip, «Nur Otan» partııasy Tóraǵasynyń birinshi orynbasarynyń keńes­shisi Berik Ýálı, belgili ǵalym Hangeldi Ábjanov, Qazaq­stannyń Halyq artısi, professor Esmuhan Obaev, jazýshy Smaǵul Elýbaı tórelik etti. «Myń jasaǵan sha­har» atty halyqaralyq aıtys Ó.Joldasbekov atyndaǵy stý­dentter saraıynda «Nur Otan» partııasynyń qoldaýymen Almaty qalasy ákimshiliginiń uıymdastyrýymen ótti. Aıtysqa jınalǵan jurt aldynda Qazaq­stan halyqtary assambleıa­sy tóraǵasynyń orynbasary Era­ly Toǵjanov quttyqtaý sóz sóıledi. «Táýelsizdikten asqan uly uǵym joq. Táýelsizdiktiń arqasynda naýryzymyz ben dástúrimiz qaıta oraldy. Táýelsizdiktiń arqasynda elimizdiń týy jelbirep, búkil dúnıejúzine jarqyrap tanyldy. Táýelsizdiktiń arqasynda tól ónerimiz – aıtysymyz elimizdiń júregine jylylyq uıalatyp, ultymyzdyń rýhyn kóterdi. Táýelsizdiktiń arqasynda myń jyldyq tarıhy bar Almatynyń tól tarıhyn toılatýǵa múmkindik aldyq» degen Eraly Toǵjanov aıtysqa qatysatyn aqyndarǵa sáttilik tiledi.

AZATTYQ ALAÝLAǴAN ALMATY

Alǵashqy bolyp sahnaǵa mońǵolııalyq aqyn Serik Qýanǵan men almatylyq Bolatbek Orazbaev shyqty. Halyqtyń basyna náýbet tóngen qııamet-qaıym jyldary shetel asyp, tarydaı shashyraǵan qazaqtyń muńyn jyrlady Serik aqyn. «Taǵdyrdyń tálkegine jolyq­qanda, tentirep talaı-talaı taýlardy astym», «Qarataýdan shubyrǵan qalyń qazaq, Alataýǵa qaıta kep baýyr bastyq», «Almatynyń myń jasyn toılaǵan el, qasqaıyp myń jasańdar Alataýdaı» sekildi túıdek-túıdek sóz tirkesterin aǵytqan aqynǵa Bolatbektiń de jaýaby utymdy shyqty. «Almatyda azattyq alaýlaǵan», «Adam túgil ań-qus ta qııa almaıdy, tamasha tabıǵatyn, jasyl nýyn. Túıesi de shókken ǵoı Raıymbektiń, topyraǵyn bilgen soń asyldyǵyn», «Qazaǵym alyp kólge aınalsa eken, sha­shylǵan tamshylaryn jıyp alyp» dep ádemi sóz qaıtarymyn jasady. Serik aqyn qarsylasyn túırep ótkisi kelip: «Ushaqpen asyl tekti sıyr emes, asyl tekti eldi ap kelsin» dep edi, «Bir jýsan ıisin saǵynǵanda, Beıbarys ta tárk etken sultandyǵyn», «Qazaq deıtin jaıqalǵan báıterektiń, umytpa tamyry ekenińdi» dep dáleldi sózben jaýabyn qaıyrdy. 
Almaty týraly kórikti jyryn arnaǵan Bolatbek aqyn:
– Almaty talaılarǵa 
turaq bolǵan,
Súıemin ózen-kólin, 
tasyn, qunyn.
Qyryq jyl el basqaryp 
osy mańda,
Qonaev arqalaǵan ǵasyr júgin.
Qaldaıaqov júrektiń 
qylyn shertip,
Qalamnan tógiltken 
Qasym muńyn.
Muztaýdyń muzbalaǵy 
Muqaǵalı,
Osy mańda týdyrǵan jaqut jyryn,  – dep tolǵady. 
Qyz ben jigittiń sheber saıy­syn jasaǵan shıelilik Meıirbek Sultanhan men Atyraýdan kelgen Ásel Táýshenova boldy. Qazaqy qaljyńmen órilgen aıtysta eldiń máselesi de syrt qalmady. Qaı kezde de qyzyl tildi órnektep, salmaqty saıys jasaıtyn aıtystyń jas bórisine atyraýlyq Áseldiń de jaýaptary teń túsip jatty. Ibaly kelinniń ádebinen aspaǵan jas aqynnyń sahnadaǵy alǵashqy sóz saıysy eken. Soǵan qaramastan, Áseldiń aıaq alysy jaman bastalǵan joq. Qarsy­lasymen ótkir máselelerdi de birge kótere aldy. Meıirbektiń aıtysynan kópshilik: «Qudyqtyń túbindegi qurbaqalar, teńizdiń tereńdigin qaıdan bilsin?», «Ha­lyqtyń qalaýlysy dep júr­gender, halyqtyń qanaýshysy bop ketpeńder», «Shabytpenen áskerge attanǵandar, tabytpen eline kelip jatyr», «Franııada bombalar jarylyp júr, Sırııada sodyrlar sabylyp júr. Allaǵa shúkir, aǵaıyn azattyqtyń, tileıtinim osyndaı qadirin bil. Sırııaǵa uldaryń urynbasyn, jatqa ketip tókpesin qyzyń jasyn, Alashyma dál búgin tileıtinim, baqytymyz basqaǵa burylmasyn» degen sekildi sal­maqty oı saıysyn jadyna túıip qaıtty. 
Kórshi qyrǵyz elinen kelgen Azamat Bolgonbaev pen Shuǵaıyp Sezimhannyń halyqaralyq aıty­sy da kóptiń kóńilinen shyqty. Qyrǵyz ben qazaqtyń baýyrmal­dyǵyn, yntymaǵyn, bereke-bir­ligin sóz etken aqyndar bir-birin ádemi ázilmen túırep, eki ulttyń bo­ıyndaǵy keıbir kemshilikter­di de astarlap qaljyńmen jetkizdi. Qyrǵyz aqynyna Shuǵaıyp: «Qyr­ǵyzǵa barsań jeńesiń, qazaqqa kelseń jeńilesiń» dep jeńil túırep ótip edi, Azamat ta esh saspastan: «Qazaqqa jalǵyz shaqyryp, jeńeıin degen eken­­siń» dep sytylyp shyqty. Qazaq pen qyrǵyzdyń arasynda sóz dodasy­nyń ótkizilýi – burynnan qa­lyptasyp qalǵan úrdis. Sonaý Súıinbaı men Qataǵannyń aıty­synan bastap, bul úrdis úzilmeı keledi. Birde qyrǵyz elinde ótken halyqaralyq aıtysta qazaqtyń segiz birdeı aqyny top jaryp, júldemen oralǵan edi. «Qyrǵyzǵa kelgen segiz aqynǵa birdeı júlde berdik» dep Azamat qaǵytyp edi, oǵan Shuǵaıyptyń da jaýaby daıyn eken. «Segiz aqynǵa júlde berdim dep qaǵynasyń, qyrǵyz­dyń aqynyn jeńip tursa, baýy­rym, júlde bermeı neǵylasyń» dep sytylyp shyqty. 
Naýryz-aıtystaǵy súbeli sózben dámdi saıys órnegin jasaǵan Rústem Qaıyrtaı men Iran-Ǵaıyp Kúzembaevtyń juby boldy. Rústemniń: «Esirgen estradanyń ıisinen, dástúrli ánniń ıisi artyq maǵan», «Bas másele ıiste emes, ıisti sezin­beıtin muryndarda», «Óz tilimdi súıemin el sııaqty, óıtkeni kók túriktiń ulanymyn» degen utymdy tirkesteri, Iran-Ǵaıyp aqyn­nyń: «Sary kúzge uqsasam, ol jaman ba? Joq, álde nuryn shashqan kún jaman ba? Sap-sary bop júrgenniń nesi aıyp, kógildirler qaptaǵan bul ǵalamda» degeni el esinde qalary anyq. Rústem: «qyzyl til qıylyp tús dál túbinen, jastarǵa janashyr sóz aıta almasaq», «Otyzdan as­paı erler opat bolsa, kim jal­ǵar qazaqtyń qazanatyn», «Kózime sol prava kórinedi, kórge aparatyn bıletteı bop» dep, búgingi qoǵamnyń eń úlken bas aýrýyna aınalǵan – jol-kólik apattaryn tilge tıek etti. Kólik apatynan qanshama jas qyrshy­nynan qıylyp jatyr. Muny búgin sóz etpesek, bul máseleniń she­shimin búgin tappasaq bolmaı­ty­nyn aqyndar durys qozǵap otyr. Iran-Ǵaıyp: 
– Almaty – teńdessiz 
altyn shahar,
Jazylǵan aty 
altyn áriptermen.
Maqtansam, 
aıyp bolmas ózderińdeı,
Tamyryn tereń 
jaıǵan dańqty elmen.
Azattyqty qazaqqa 
alyp berip,
Alaýyn muz ústine jaǵyp bergen, – dep Almaty týraly jyryn tókti.
Qaı kezde de ótkir ázilimen kópshilikti tánti etip júrgen oral­dyq júırik Jansaıa Mýsına men Astanadan kelgen Oljas Otardyń juby kórermen kútken údeden shyǵa alǵan joq. Eki aqyn da tur­mys­tyq túıtkilden aryǵa asa almady. 
Kerekýlik Aspanbek Shuǵa­taıyptyń júıriktigine kórer­menniń ózi kýá. Buǵan deıin birneshe dodalarda Qulagerdeı báıgeni bermeı júrgen dúldúlge qarsylasy ońtaıly kelmedi me, aqyn bul joly burynǵy shaby­synan jańylǵandaı kórindi bizge. Sodan bolar, qazylar da tómen baǵa berdi aqynǵa. 
Almatylyq Bıbigúl Tilebal­dınova men atyraýlyq Shalqar­baı Izbasarovtyń saıysy naǵyz seltetkizer syılyq boldy. Á de­gennen-aq «Men úshin Bıbigúl­men aıtysqannan, tóbelesken artyq Taısonmenen» dep shabýyl bas­taǵan Shalqarbaıǵa Bıbigúl de esh saspastan, ázilmen jaýap qa­ıyrdy. «Kóktem kelip, oıanyp, jetip kelgen aıý jigittiń» arynyn basty. «Erkelikke munyń tabar syny bar ǵoı, qyzdyń nazyn kótere almaıtyn, bul jigittiń ursatyn jyny bar ǵoı» dep ázilmen taǵy túırep ótti aqyn qyz. «Ázireıil emespiz, kóringendi óltirer qylǵyndyryp, áı-sháıǵa qaramaımyn shyndap ketsem» dep Shalqarbaıdyń da jaýaby ázir eken. «Aǵaıyn qut ákelsin barsha­ńyzǵa, Bıbigúl men Shalqarbaı teńelgen kún» dep eki aqyn da ázilmen órilgen ádemi sóz saıysyn jasady. Qyz ben jigittiń jara­symdy qaljyńyna jıylǵan kópshilik te rıza bolysty. 

JÚZDEN JÚIRIK ShYQQAN – RÚSTEM

Aıtysqa qatysqan jeti jup­tyń ekeýi aqtyq synǵa qaıta shyq­ty. Rústem Qaıyrtaı men Meıirbek Sultanhan, Bıbigúl Tilebaldınova men Iran-Ǵaıyp Kúzembaev juby bas júlde úshin saıysqa shyqty. Tórteýdiń ishinen dara shapqan almatylyq aqyn Rústem Qaıyrtaıǵa bas júlde buıyrdy. Kópshiliktiń kózaıymyna aınalǵan aıtystyń jas bórisi Meıirbek Sultanhan birinshi báıgeni jeńip alsa, Bıbigúl Tilebaldınova men Iran-Ǵaıyp Kúzembaev ekinshi júldeni teń bólisti. Úshinshi úsh báıge kere­kýlik Aspanbek Shuǵataev­qa, qyrǵyz aqyny Azamat Bol­gonbaev pen Shalqarbaı Izba­sarovqa buıyrdy. Kórermen kózaıymy báıgesin oraldyq aqyn Jansaıa Mýsınaǵa tabys etti. Almatylyq jas peri Bolatbek Orazbaev óz syılyǵyn Mońǵol elinen kelgen qarsylasy Serik Qýanǵanǵa syı retinde usyndy. 
Bas júldeni aqynǵa Almaty qalasynyń ákimi Baýyrjan Qy­dyrǵalıuly tabys etti. Baýyr­jan Baıbek: «Elbasy Táýelsizdik alǵan alǵashqy kúnderden bastap, aıtysty qoldap kele jatyr. Nursultan Ábishuly Nazarbaev «Nur Otan» partııasynyń Tóraǵa­sy retinde «Aıtystyń «Nur Otanmen» tabıǵaty bir, ashyq bolýy kerek, ádil bolýy kerek, syn aıtylýy kerek. Sol arqyly biz jetistikterge jetemiz, halyq­tyń aýyzbirshiligin kúsheıtemiz, bar kemshilikterdi joıamyz» dep árqashan aıtyp keledi. Sondyq­tan «Nur Otan» partııasynyń músheleri árqashan aıtysqa qatysyp, aıtyskerler tilge tıek etken syndardy, máselelerdi sheshýge tyrysady. Árıne, syn aıtý – ońaı, al qıyndyqtardy joıý – qıyn. Sol sebepti biz de halyqqa ashyq túrde «Almaty –2020» damý baǵdarlamasyn usynyp, halyqtyń oı-pikirin bilip, máselelerdi sheshýge ty­rysamyz. Elimizde kelisim, beı­bitshilik pen turaqtylyq bolsa, onda biz Elbasy aıtqandaı, da­my­ǵan 30 memlekettiń qatary­na qo­sylamyz. Biz birge bolsaq, bo­lashaqta budan da bıik beles­terdi baǵyndyratynymyz aıqyn. Qazaq bar jerde aıtys ólmeıdi, máńgi jasaı beredi» dedi.

TÚIIN

Almaty qalasynyń ákimi Baýyrjan Baıbek myrza – aıtystyń shynaıy janashyry. Mine, ońtústik astanada Baýyrjan Qydyrǵalıuly kelgeli aıtys osymen tórtinshi márte ótkizildi. Aıtys ónerine degen almatylyqtar yqylasy erekshe. Sóz qadirin biletin qalyń kórermen osy joly da tamasha aıtysqa kýá boldy. 
Aıtys aqyndary tarapynan únemi izdeniste bolý kerektigi týraly jıi aıtylady. Dýly dodaǵa ishteı daıyndalyp, úıden «zagotovkasyn» jasap keletinder barshylyq. Osy kúni sózsaıys arasynda ánge salý úrdisi kóbeıdi. Aıtystyń «shoýlyq» sıpatyn ashyp, halyqty bir jelpindirip alý úshin bul kerek te shyǵar. Áıtse de aqyndardyń osyǵan tym áýes bola bermegeni durys sekildi. Bul kúnde tyńdarman jurtshylyqtyń talap-talǵamy ózgerdi. Burynǵydaı «ay» aıtý, batyryp aıtý, baqyryp aıtý degenderge jelpine ketetinder azaıyp, oıly sózge, maǵynaly mátinge, tereń túıinge kóbirek kóńil bóletinder kóbeıdi. Bul – aıtys óneriniń bıikteı túskenin kórsetedi. Halyqqa syrbaz da syrly aqynnyń sózi jaqyn keletini ańǵarylady. Osy rette aıtys aqyndarynyń saıası saýatty, ishteı parasatty bolǵanyn jurt qalaıdy.
Shyn tulpar shapqan saıyn tynysy ashylyp, dúbirge eti qyzyp turady. Aqyndar da sol tulpar shabysty bolýy kerek. Ókinishke qaraı, alǵashqy aınalymda shashasyna shań juqtyrmaıdy-aý deıtin myqtylar kelesi aınalymǵa shyqqanda solyqtap, solǵyn tartyp, aryny báseńdep qalady. Bul da aıtys aqyndarynyń bir shappalyq qaýqaryn kórsetedi. Aqyry ómirin osy ónerge arnady eken, aıtysqa kez kelgen ýaqytta, kez kelgen jaǵdaıda qosyla ketetin deńgeıde bolý – olardyń basty maqsaty bolýy tıis. Baıaǵy Isa Baızaqovtaı, taban astynda sýyryp salý qasıeti osy kúngi aqyndarda kemde-kem. «On bir kún, on bir tún» dastanyn Isa Baızaqov taqyrypty estigen mezette sýdyrlatyp aıtyp salǵan. «Taı­býryldyń bir kúndik kemdigi» aıtys aqyndarynyń barlyǵynyń boıynda bar. Demek, olardyń tabandap turyp ózderimen jumys isteıtin sáti keldi: bul baǵytta únemi izdeniste, ishteı shıryǵysta bolý qajet-aq; aldymen aıtys taqyrybyn búge-shigesine deıin zertteý, kún tártibinde turǵan máseleni kórkemsózben órnekteýdiń qajettigi bilinedi. Kez kelgen ýaqytta sýyryp salýǵa ázir bolý aqyndardy únemi jaýapkershilikte júrýge jeteleýi tıis.
IýNESKO-nyń Bas konferenııasynyń 38-sessııasynyń sheshimimen Almatynyń 1000 jyl­dyǵy 2016 jyly atalyp ótiletin mereı­toı­lyq jáne arnaýly datalar tizimine engizildi. Qandaı keremet taqyryp! Isa Baızaqov sekildi on bir kún, on bir tún jyrlaıtyn-aq nárse. Alaıda Almatynyń barlyq qasıet-qadirin tolyq ashyp bergen aqyn neken-saıaq. Osydan-aq aıtys aqyndarynyń sońǵy kezde jıilep ketken óner dodasyna nemquraıdylyqpen qarap júrgenderin ańǵarýǵa bolady. Elge málim: aıtys jıiledi, ana jerde bir aıtys, myna jerde bir aıtys, sonyń bárine qatysý kerek; dúrmek pen dabyrǵa ilesip elden qalmaý kerek; osyndaı qýǵyn jaǵdaıda júrgende ázirlikti kim oılaıdy? Al Almatydaǵy aıtys – Halyqaralyq dáreje­degi aıtys! Buǵan Mońǵolııa men kórshiles Qyrǵyz elinen aıtys­kerler keldi. Osy oraıda bizdiń aıtyskerler ózderin ishteı basqa elde, halyqaralyq aıtysta otyrǵandaı jaýap­kershilik pen daıarlyqta bolýy kerek der edik. Bir ǵana qyrǵyz aqyny Azamat Bolgonbaevtyń ózin ustaýy, sóz saptaýy, ataly sózdi aıta bilýi bizdiń aıtyskerlerge úlgi bolsa, qanekı?!.
Sózde – salmaq bar! Sózde – jaýapkershilik bar! Sózde – bári bar!
Sondyqtan qazaq aıtyskerleri bekzat ónerdiń bıigine shyǵý úshin kúndiz-túni talmaı daıarlyqta júrgeni kerek. Almatyda ótken aıtystan soń aqyndar taıly-taıaǵyna deıin qalmaı, Astanadaǵy «shoý-aıtysqa» attandy. «Habar» arnasyna ne kerek? Shoý kerek! Al halyqqa ne kerek? Ataly sóz kerek! Ózderine saý sóz kerek pe, shoý sóz kerek pe – aıtys aqyn­darynyń tańdaý jasaıtyn kezi keldi.