Arystanbab kesenesi qulaý aldynda tur

683

 Tarıhı qundylyǵy asa joǵary, elimizde respýblıkalyq dárejedegi eskertkishter qataryna jatatyn Arystanbab kesenesiniń jaǵdaıy sońǵy bir-eki jylda kúrt tómendep ketti. Aqpan aıynyń 3-i kúni ǵımaratty aralap kórgen soń, eskertkishti saqtaý sharalary jasalmasa, onyń buzylý aldynda turǵanyna kózim tolyq jetti. Qurylystyń esik pen tereze oıyqtary ústindegi qabyrǵa bólikterine syzattar, jaryqshalar túsken, keıbir qyshtar oryndarynan bosaǵan. Bir bólmede qabyrǵa joǵary bóliginen irgesine deıin jarylypty. Qabirhana bólmesiniń eshbir tereze-esigi joq qabyrǵasynda kirpishter qaq aıyrylyp jarylǵan, osy qabyrǵada joǵarydan tómen qaraı birneshe syzyqshalar qatar túsken. Iaǵnı bul tutas qyshtan qalanǵan qabyrǵalardyń ózi jarylyp jatyr degen sóz.Munyń sebebi nede? Meniń paıymdaýymsha, kesene astyndaǵy topyraq qabattarynyń tutas­tyǵy buzylyp, óz qa­sıeti­nen aınyǵan. 1988 jyldan beri men biletin Arystanbab kesene­sinde buryn-sońdy osynshama jarylý syzattary bolǵan emes. Buryn syzattar keseneniń bir bólikterin­de ǵana bolatyn. Al qazirgi jaǵdaı múldem basqasha, olar kese­ne­niń barlyq bóliginde baıqalady.

Arystanbab eskertkishi kúıi­niń ózgerýi eń aldymen keńes dáýirinde kesene aınalasyna júgeri egýden bastaldy. Egistik­terdi sýarý jer astyndaǵy tuzdy sý deńgeıin qatty kóterdi, buryn tuy, tátti bolyp kelgen Arystanbab qudyǵynyń sýy ayǵa aınaldy. Jerasty sý deńgeıiniń kóterilýi kesenege edáýir zııan ákeldi. Ǵımarat qabyrǵalarynda tuz paıda bolyp, ol sylaq pen kirpishterdi buza bastady. Arystanbab aınalasyn kógaldandyrý maqsatyndaǵy sharalar keıbir qabyrǵalardyń, kúmbezderdiń jarylýyna ákelip soqtyrdy. Osyǵan baılanysty eskertkishtiń qorǵaý aýmaǵynda kógaldandyrý, sý jiberý jumystaryna tyıym salyndy. Kesenege jaqyn jerden ótetin kanaldan eskertkishke zııa­ny tımesin dep lotok salyndy, qashyrtqylar jasaldy. Bul sharalar eskertkish jaǵdaıyn birshama turaqtandyrdy.

2004 jyly “Mádenı mura” baǵdarlamasy aıasynda restavratorlar Arystanbab kesenesinde jańa jóndeý jumystaryn júrgizdi. Almatydaǵy Mádenıet mınıstrligine qarasty Respýblıkalyq materıaldyq mádenı eskertkishterdi ǵylymı-zertteý jáne jobalaý ınstıtýty (NIPI) mamandary keseneni tuz zardabynan qutqaratyn jańa tásil qoldanýdy usyndy. Restavraııadan soń Arystanbab ǵımaratynyń qabyrǵalaryna tuz shyǵý toqtady. Bul Qazaqstan aýmaǵynda eskertkishterdi saqtaýda buryn paıdalanylmaǵan jańa tásil bolatyn. Instıtýt mamandary restavraııa jasalyp bolǵannan keıin de eskertkishtiń jaǵdaıyn únemi qadaǵalap turýdy usyndy. Alaıda restavratorlarǵa jańa tásildiń múmkinshiligin sońyna deıin tekserip, qadaǵalap, isti aıaǵyna deıin aparýlaryna sol kezdegi Mádenıet mınıstri Qosýbaevtyń kóp jyldar boıy kásibı maman-restavratorlar shoǵyr­lan­ǵan Respýblıkalyq materıaldyq mádenı eskertkishterdi ǵylymı-zertteý jáne jobalaý ınstıtýtyn tarqatýy tosqaýyl boldy. Arystanbab kesenesin jańasha jóndeýdi usynǵan mamandar bas­qa mekemelerge jumysqa ketýge májbúr boldy. Mınıstrdiń aqylsyz, taıaz sheshimi búkil Qazaqstan boıynsha eskertkishterdi jóndeý jumystaryna keri áserin tıgizip keledi desem, qatelespeımin. Ózbekáli Jánibekovteı tarıhı tulǵamyzdyń jáne basqa da eskertkishke jany ashıtyn bilikti mamandar qalyptastyrǵan, b­irin-biri baqylap turatyn ǵylymı restavraııalyq júıe tas-talqan boldy. Álemdik praktıkada bir eskertkishti mápelep, aıalap onyń restavraııasyna ondaǵan jyldardy sarp etip jatsa, bizdegi bir jylda jóndelgen eskertkish­ter sanyn estiseń, shoshısyń!

Arystanbab beıiti jatqan bólmeniń kirý esigin baıyrǵy ustalar ádeıilep, babaǵa ıilip, taǵzym etip kirsin degen nıetpen shaǵyndaý etip tóbesin pás, tabaldyryǵyn bıik etip jasaǵan bolatyn. Ǵylymı restavraııa boıynsha ol ózgerissiz qalýy tıis edi. Alaıda jergilikti sheneýnikterdiń “depýtattar men Astanadan kelgen joǵary mártebeli qonaqtar bastaryn uryp alady, esikti keńeıtip berińder” degen nusqaýynan keıin qaıta jóndeýshiler baıyrǵy tabaldyryqty oıyp alyp tastaǵan eken. Tarıhı eskertkishtiń ana bóligin nemese myna jerin kazirgi depýtatqa nemese keıbir laýazym ıelerine unamaıdy eken dep ózgerte bersek, eskertkishterden ne qalady? Muny ǵylymı restavraııaǵa jat­qyzýǵa bola ma?

Bul soraqylyǵymyz azdaı, qazirgi kezde Otyrar aýdany ákimshiligi eskertkishtiń aınalasyn kógaldandyrýdy qaıta qolǵa alýdy josparlap otyr. Ózbekáli Jánibekov aǵamyz: “Qalaǵa árdaıym jańa bastyq kelgen saıyn, ózine senip tapsyrylǵan shahardy kórkeıtýdiń ornyna Áziret Sultannyń aýlasyna qaraı umtyla beretin bolǵaly qashan. Olar 50-60 jyldarda Ahmet Iasaýı sáýlet ǵımaratynyń aınalasyna jańa qala turǵyzamyz dep janyqsa, 60-70 jyldarda – jańadan “eski qala” salamyz dep arpalysty. Sóıtip, ǵımarattyń aınalasyndaǵy kóne qurylystardyń kózi joıyldy… Qorǵalatyn aımaǵyna sý tartyp, aǵash, gúl otyrǵyzyp… kóne zırattardy qurtýǵa alyp baratyn is-qaraketterge barýdyń qısyny joq. Munyń IýNESKO-nyń talaptaryna da, tarıhı jáne má­denı eskertkishterdi qorǵaıtyn memlekettik Zańǵa da, tipti, ǵımarattyń qorǵalatyn aımaǵy ja­ıyndaǵy qaǵıdaǵa da týra kel­meı­tini haq”, – dep jazǵan bolatyn. Otyrar qalashyǵy men Arystanbab kesenesine qatysty Otyrar ákimshiliginiń abattandyrý baǵytyndaǵy jumystary men jobalary eskertkishke zııan tıgizeri anyq.

Sondyqtan eń aldymen es­kertkish aınalasynda gúl egip sýa­rý, basqa da sý deńgeıin kóte­retin jumystarǵa tyıym salyp, onyń aınalasyna bir tamshy sý jibermeýimiz kerek. Qalaı degende de, tarıhı qundylyǵy joǵary eskertkishtiń zańmen belgilengen qorǵalý erejesi qatań saqtalýy tıis!


Muhtar QOJA,

arheolog, tarıh ǵylymdarynyń doktory

«Jas Alash».

 

 

Pikirler