Syrtqy atrıbýtıkaǵa elikteý jáne sol dinı áreketterdi kózsiz qabyldaý kóne ádeti áli kúnge deıin ár túrli aǵymdaǵy musylmandardyń ózara arasynda Muhammed aıtty/kórsetti dep sıynyp tabyný kezindegi qoldary nemese aıaqtary qalaı turý kerektigi týraly bir birimen daýlasýy toqtar emes.Oǵan sebep musylmandardyń sıyný atrıbýtıkasy Quranǵa deıin kópqudaıshylarda bolǵanyn bilmegeni bolyp tabylady .
Áldeqashan Kóne Mysyrda sıyný kezinde qoldy kókirekke baılaıtyn:
Tabylǵan músinderge qarasaq, bul tájirbıe zoroastrıılikterge de tán bolǵanyn kóre alamyz:
Al mine osylaı musylmandar sıynady:
Musylmandardyń arasynda qoldy kókirekten tómen baılaý tájirbıesi de bar:
Bul da zoroastrıılikterdiń tájirbıesine uqsaıdy:
Qyzyǵy, qoldy qalaı baılaý kerektigi týraly musylmandar bir birimen aýyzdary kópirgenshe daýlasady. Hanbalıtter (salafıtter) qoldy kókirekke baılaý kerek dep sanaıdy, al hanafıtter (Ábý Hanıfa mázhaby) qoldy kindikten tómen baılaý kerek dep aıtady, sonymen qatar barlyǵy Muhammedke silteý jasaıdy. Biraq endi, sondaı tájirbıe tipti Muhammedke deıin kópqudaıshylarda bolǵany anyq.
Kóne Mysyrda sıynýshylar qoldaryn ústige kóterip, alaqandaryn aldy jaqqa qaratyp jaıatyn:
Musylmandar, atap aıtqanda hanbalıtter (salafıtter), bul qımyldy qabyl aldy:
Kópqudaıshylar bul qımyldy otyrý qalpynda qaıtalaıtyn:
Bul qımyldy da musylmandar, atap aıtqanda shııtter qabyl aldy:
Kóne mysyrlyqtar óz qudaılarynyń aldynda eńkeıip, ıiletin:
Buny musylmandar yqylasty túrde qaıtalaıdy:
Kóne kópqudaıshylar qudaılaryna sıynyp tabynǵan kezde qoldaryn sozyp, alaqandaryn ústige qaratatyn:
Bul qyzyqty fotoǵa qarańyzdarshy. Ortada abyz áıelder tur. Olardyń qoldary qalaı turǵanyna jáne qaı jaqqa baǵyttalǵanyna nazar aýdaryńyzdar. Ústide – ózderin qudaı dep ataǵan bıleýshileri:
Al bul jerde biz 3 abyzdy kórip turmyz: birinshisi syı tartyp tur, ekinshisi surap tur, al úshinshisi alyp tur. Sondaı-aq birinshisi men ekinshisi oıdan qurastyrylǵan qudaılarǵa bet aýdaryp tur, al úshinshisi bolsa jan-jaǵynan alyp qaraǵanda ózderin qudaı sanaıtyn adamdarǵa úndeý jasaýda:
Al mine zoroastrııliktiń abyzdary Ahýra-Mazdaǵa jáne onyń alty kómekshisine sıynyp tur:
Sosyn úndeýden keıin kóne mysyrlyqtar qudaılardyń oń jaýaby tikeleı sıynýshyǵa túsýi úshin betterin alaqandarymen sıpaıtyn:
Buny da musylmandar qaıtalaýda:
Sıyný kezindegi bul qımyldardyń barlyǵy ejelgi tarıhqa ıe, biraq bizge bunyń barlyǵy Muhammadtan kelgen dep úıretedi. Bunyń olaı emestigi anyq. Onyń ústine, bul qımyldar Quranda sıpattalmaǵan. Quranda sıyný baılanysy kezinde turý, tizede turý jáne sájdege jyǵylý kerek dep aıtylǵan. Bul qımyldardyń qandaı da bir baǵytqa degen qatysy joq. Olar sıynýshynyń tek ishki kúıin ǵana bildiredi.Sonymen qatar musylmandar 5 ýaqyt namazda ózderi túsinbeıtin arab tilinde jalbarynyp duǵa jasaıdy.Bul baryp turǵan absýrd jáne kórsoqyrlyq pen nadandyq,sebebi Quranda túsinbeıtin tilde Qudaımen baılanysqa shyǵýǵa( namaz oqýǵa) tıym salynǵan. Jaratýshyda jáne onyń tarabyna sıynatyndaı belgili bir oryn da joq. Al alaqandardy belgili bir jaqqa qaratý, eńkeıip, ıilý jáne alaqandarmen betti sıpaý bolsa, musylmandarǵa kópqudaıshylardyń qudaılaryna degen sıynýlary kezindegi qımyldarynan kelgen. Sondaı kúmándi qımyldar daýlasýǵa tura ma? Odan góri Jaratýshymen baılanysý quranı ádistemege nazar salý jaqsyraq emes pe?
Avtordyń pikiri redakııanyń kózqarasyn bildirmeıdi!
Serik RYSJANOV
