Aq otaý jumbaqtary

1365

Súıikti balalar!

Kıiz úıdiń jumbaǵyn,

Uǵa júrshi urpaǵym.

Jumbaqpenen zerdelep,

Babalardyń bil saltyn.

Qorǵaıdy dep murasyn,

Kámil senip júr halqyń…

Aq otaý jumbaqtary

(qazaq kıiz úıi jáne jıhazynyń jumbaqtary)

Oıanyp turaryńda,

Beti-qol jýaryńda.

Isherde as-taǵamdy,

Bir isti bastardaǵy…

Qasıetti sózdi aıtyp,

Jumbaqty basta, qane?!

  1. 1. Dúnıede dóńgelek dáý, bilesiń be?

Ózi appaq jaýlyǵy bar tóbesinde.

Úsh belbeý, bes kıim, bir japqyshy bar,

Sansyz baý, oıý-órnek denesinde…

Súıekteri, jıhazy kózdi tartqan,

Ishine balalar-aý kiresiń be?!

(kıiz úı, túndik, úsh belbeýi – eki beldeý, bir basqur, bes kıimi – úsh týyrlyq, eki úzik, bir japqyshy – kıiz esik)

2.Jaısań qabyrǵa,

Jısań qom etesiń.

Jıylǵanda kıer eki kepesin.

(kerege jáne jıylǵanda keregeniń basyna kıgiziletin kere qap)

3. Qyryq naıza býylǵan,

Bir qalpaqqa suǵylǵan.

(býylǵan ýyq jáne kıgizilgen ýyqqap)

4. Jetpis kempir jer tesip jatyr.

(jaıylǵan keregeniń saǵanaqtary, ıaǵnı kerege aıaqtary)

5. Tórinde tórteý otyr tóremin dep.

Kórpeminniń ekeýi tur,

Kóterip tóbe bıdi beremin dep.

(tórdegi tórteý — júkaıaqtyń sıraǵy, esikte jatqan – tabaldyryq, onyń útindegi eki taıanysh – taıanysh kóterip turǵan mańdaısha, ıaǵnı esik aǵash)

6. Esigim shyǵysta,

Kebejem sol jaqta.

Tórim batysta,

Kelinim oń jaqta,

Otym ortada.

Kelip toı,

Qurt-maı, qymyz,

Qazy-qarta.

(qazaq kıiz úıi jáne onyń ornalasý baǵyttary, ondaǵy meımandostyq)

7. Otyz otyrma, qyryq qabyrǵa,

Bárin ustap turǵan,

Aýyz omyrtqa.

(ýyq, kerege, shańyraq)

8. «Tańba», ıakı  «móri» bar,

Iyǵynda  jaǵalaı.

Ony anyqtap kórip al,

Ol ne eken, balaqaı?

(dódege)

9. Tóbede tórt shyq,

Tórteýi de teń shyq.

(túndik baý)

10. Áýelinde shóp edim,

Jelkildegen kók edim.

Qolǵa tústim qubyldym,

On jerimnen býyldym.

Qabyrǵaǵa quryldym.

(shı jáne oraýly shı)

11. Bir saraıǵa kiresiń,

Kirerde bas ıesiń.

Bas ıilmeı kire almas,

Han-qarasha, kári-jas.

(kıiz úıdiń esigi)

12. Aq, qara shóp bar shamaly,

Orsań teriń aqtalady.

Sýmen soqsań battalady,

Ásem-ásem daqtalady,

(jún, kıiz, tekemet)

13. Aq, qara shóp bar shamaly,

Sýmen soqsań battalady.

Kúmbezińe jabylady,

Keregińe tabylady.

(kıiz, týyrlyqtar)

14. Ózi ásem oıýly,

Úıde jatar jaıýly.

(syrmaq)

15. Salynatyn tórge,

Toǵyz qabat búlde.

Bilesiń be bul ne?

Tóseledi tórge!

(tór kórpe, qonaqqa tóseledi)

16.

Úsh sıraq jyljymaıdy beldiginen,

Ot-jalyn aımalaıdy kindiginen.

Ústinde qara qudyq qalpaǵy bar,

San alýan mázirimen tań qaldyrar.

(oshaq, qazan, qazannyń qaqpaǵy)

17. Eki basy judyryqtaı,

Ortasy qyldyryqtaı.

(qazan tutqysh)

18. Úsh aıaǵyn keredi,

Birigip basy keledi.

Qajetti tiline iledi.

(mosy)

19. Ystyqqa kúımeıdi,

Sán qurýdy súımeıdi.

Jambasyna telpektiń,

Tóselýge elpekpin.

(túp kıiz)

20. Jısań jeńdeı,

Jaısań kóldeı.

(shymyldyq)

21. Jelbiregen jelmen,

Jasaý bolyp kelgen.

Kelin, kúıeý máıitti

Jasyrady elden.

(shymyldyq)

22. Ón boıynda tisteri,

Bul ne degen kúshti edi.

Tisi órge qaraǵan,

Qajetińe jaraǵan.

(adalbaqan, kıim ilgish)

23. Teptim, terekke shyqtym.

(úzeńgi)

24. Attan bıik, ıtten alasa.

(er)

25. Súp-súıkimdi kishkene,

Beste, ıakı úshte de.

Úlpildekti taǵynyp,

Bar búldege malynyp,

Minedi eken taqqa,

Aıaǵyn sap qapqa.

(súndetke otyrǵyzylatyn bala, taǵatyn úkisi, kıetin súndet kıimi, ashamaıy jáne tepkishek)

26. Bir aǵash, tórt sıraqty, ózi qaıqy,

Adamdy kóterýge boldy ońtaıly.

Sıraǵy bolǵanymen bir orynnan,

Eshqashan ózdiginen jyljymaıdy.

(qaıqybas tósek)

27. Bir bette gúl jazıra kóktem turar,

Janǵa rahat sılaýǵa bitken bular.

Tórt maýsymda eshqashan ózgermeıdi,

Keremet kórkin kórip kóziń tunar.

(túskıiz)

28. Bir nárse ózi tórtbaq bylshııady,

Sabalasań isinip tyrsııady.

(jastyq, qus tósek)

29. Ózi bóz,

Qol jýǵanda bolar kez.

Mindetterin aıqyndar,

Úsh-tórt túrli aty bar.

(qol oramaldar – maılyq, sýlyq, bet oramal, sán oramal, súlgi)

30. Keregege asylyp,

Alǵany bar jasyryp.

Ózi tórtkil murtty,

Jalpaq qaryn myqty.

(aıaq qap, tabaq qap)

31. Syrty ádemi súıiner,

Bosaǵaǵa iliner.

Tazalaýdy tilegen,

Zatpen ishi siregen.

(kir salǵysh)

32. Jasalǵan gúl men maıdan bir domalaq,

Tazartar kir-qoqystan bul ǵalamat.

Analar keıde ony qoldanady,

Sábıdiń saýlyǵy úshin ádeıi arnap.

(qara sabyn, buzaýshyq)

33. Úı ishinde qudyq tur,

Qudyq sýyn uryp tur!

Azyǵyńdy ol qamdaıdy,

Júregińdi jalǵaıdy.

(saba, irkit, sarmaı)

34. Mingesedi artyńa,

Eki saıly qalpynda.

Ishinde bar tátti dám,

Torǵyn-torqa, altynda.

(qorjyn)

35. Saýyt emes kıetin,

Tek aldyńdy qaptaıdy.

Kıimińe tıetin,

Kir-qoqystan saqtaıdy.

(aljapqysh, shalǵysh)

36. Bes ýaq sájde jasaýǵa,

Jaıylady qashanda.

(jaınamaz)

37. Úıge sán,

Kıimderdi qorǵaıdy, turǵyzbaıdy shań.

(kıim japqysh)

38. Bir ydys órnektelgen, kúmistelgen,

Ata-baba ustaǵan ulyspenen.

Ishine quıylady asyl taǵam,

Armandar alty aı jazda bir ishpegen.

(qymyz tegene jáne qymyz)

39. El jatsa da, elekem jatpaıdy,

Ishine jyly sý saqtaıdy.

Bes kezek qyzmet boryshyn,

Ár kúni asyryp aqtaıdy.

(quman)

40. Astyna as-sý taǵamnyń,

Tóseý úshin arnalǵan.

Aq dámin salyp qazaǵym,

Keledi baǵzy zamannan.

(dastarqan)

41. Ishi haram ydys bar,

Máńgi syrtqa qoıady.

Qorǵaıtynǵa qorany,

Únemi as quıady.

(ıtaıaq)

42. Toǵyz belbeý, qos jibek,

Eki qulaq, bir shúmek.

Jibegine qol tıse,

Jóneledi kúmbirlep.

(dombyra)

43. Tórt sıraqty jazyq,

Keptiredi azyq.

(óre)

44. Múshesi ózi maldyń,

Tań-tamasha qaldym.

Sútten alǵan taǵam,

Salynady eken oǵan.

(qaryn)

45. Kishkentaı ǵana aran,

Asty tolǵan boran.

(eleýish)

46. Ózi órmeli, sapty,

Júrgizedi atty.

(qamshy)

47. Kergishtelgen taqtaıly,

Úıdi ıtten saqtaıdy.

(ergenshek)

48. Bir atym tizgini aǵash, óte shaban,

Birden artyq minbeıdi oǵan adam.

Qamshylap kúni boıy tebinsem de,

Iapyr-aı, áreń jyljyr eki-úsh qadam,

Jyljyǵanda órnek bop izi qalǵan.

(qurylǵan órmek, adarǵy, toqylǵan órnekti baý)

49. Báıgege túser shaǵyńda,

Baılanady basyńa.

Kún ótpeıdi tıimdi,

Shaıqaltpaıdy mıyńdy.

(shyt)

50. Analar kıgen aq jaımam,

Kóriner sırek ár jaıdan.

Kıgen jeriń baptalar,

Imanyń da saqtalar.

Shashyńa shaıtan ermeıdi,

Shań-tozańǵa bermeıdi.

(shylaýysh, kımeshek, jaýlyq)

51. Torqa emes, maqta da emes, jún de emes ,

Balalar kúnde ony kórgen emes.

Ótpeıtin shapsa qylysh, salsa naıza,

Erler kıgen bolǵanda soǵys, eges…

(dýlyǵaly saýyt)

52. Adam kımeıdi, haıýan kıedi.

Olarǵa sýyqta paıdasy tıedi.

(jabý)

53. Qalǵan bop suq saýsaqqa,

Turatyn tańmyn bir zatqa.

(teri oımaq)

54. Arqandalyp turatyn,

Saldyr-suldyr bir zatym.

Myń san attap bir belden,

Jabdyq jasar quratyn.

(shı, toqý sóresi, tasy)

55. Kerek emes kirýiń,

Salyp qoıar qulybyn.

Saqtaıdy ol ishine,

Qajetin óli-tiriniń.

(sandyq)

56. Sandyq emes, úlken,

Qarasań ózi bir teń.

Ishine salynady,

Oryn-kórpeń bitken.

(qarshyn)

57. Bir kúmbez tóbe jaǵyn alar ashyp,

Zaty bar ıyǵynan jabar jazyp.

Eger de anyq kórem deseń muny,

Ishki bette onyń bar ásemdigi.

(kıiz úıdiń tegerishi)

58. Ótkermeden ótken,

Shyr aınalyp ketken.

Bolsa da sándi, shyraıly,

Jańbyrly kúni turmaıdy.

(quldyraýysh)

59. Bolǵanda asty gúlsiz, beti gúldi,

Jınaǵan arasyna jún-jupyrdy.

Tórt burysh ári torqa, ári bózden,

Hálinshe adamzatty jylyndyrdy.

(kórpe)

60. Ózi uzyn zat,

Onsyz júk te artpaısyń.

Onsyz bardy baılap-matap

Ustaýǵa aıla tappaısyń.

Ol tótenshe berik,

Atyńdy da qoıasyń oǵan senip.

(arqan-jip)

61. Uzynnan oıylǵan aǵash,

Toltyrsań da sý men jem,

Eshqashan onda tolmas.

(naýa)

62. Tórt sıraqty, qaqpaqty,

Betine órnek battapty.

Súıektep kúmis te qaqtapty,

Ishine azyq saqtapty.

(kebeje)

63. Bir taýdan, bir taý kórdim bıik turǵan,

Ishine ot pen sýy sıyp turǵan.

Ne degen meıirli zat bile almadym,

Tıip ketseń jelini ıip turǵan.

(samaýyr)

64. Aq shatyr,

Aq shatyrdyń ishinde qyzyl kózdi shal jatyr.

(samaýyr)

65. Darııanyń bir qus otyr ortasynda,

Quıryǵy darııanyń jaǵasynda.

(shómish, ojaý)

66. Sharshamas bala kórdim jalǵyz aıaq,

Aýzyna tistep alǵan shıden taıaq.

Júrgen saıyn belbeýin qabattaıdy,

Ájesi janıdy ony aıamaı-aq.

(urshyq)

67. Ózi qatty, appaq,

Qant emes shaqpaq.

Azyq bolar jeseń,

Sýsyn bolar ezseń.

(qurt)

68. Saıada bir qudyq bar sýy qatqan,

Betine betegesi shyǵyp jatqan.

Bir kepke quısań ony jentek azyq –

Jasaısyń, qashan tatsań janǵa jaqqan.

(qazanda uıyǵan aıran, qatyq, súzbe)

69. Saıada bir qudyq bar sýy aqtan,

Ishine quısań irir qoıyrtpaqtan.

Qaınatyp aq qalypqa quıǵanyńda,

Shyǵady azyq taqtaıdaı bolyp qatqan.

Tilip je, úgip te je aryqtasań.

(qazandaǵy sút quıǵan aıran, shyptaǵa súzip alǵan aq irimshik)

70. Saıada bir qudyq bar sýy aqtan,

Ishine batpan salsań muz bop qatqan.

Tilip-tilip qaınatyp ǵajaptanba –

Kesek-kesek sary azyq alyp jatsań.

(qazandaǵy sút, aralastyratyn máıek, sary irimshik)

71. Bir jansyz tabylady adamzattan,

Ini bar jyryq qana kirip jatqan.

Arqasy inge kirse kórinbeıdi,

Qajetin adam oǵan maıdalatqan.

(báki)

72. Sar moınaqty metal,

Babyn tapsań qylpyldar.

Haıýandy óltiredi,

Kirisken isiniń óńin keltiredi.

(pyshaq, sar moınaqty pyshaq)

73. Domalanyp turady,

Uıasynda buǵady.

Tek qana kirdi,

Jýýǵa shyǵady.

(sabyn qap, qara sabyn)

74. Myqty tuǵyr,

Ishi shuńqyr.

Silteı berseń qazyǵyn,

Daıyndalar azyǵyń.

(keli, kelsap)

75. Emes dorba desem,

Jasaıdy ony sheshem.

Sýsyny bar, shól basyp –

Kúsh jınatady eken.    

(torsyq, torsyqqa quıylatyn sýsyn)

76. Jańbyr ótpeıdi,

Ony jasaýǵa ońaı eńbek ketpeıdi.

Kıseń sándi,

Biraq oǵan qazir qol jetpaıdi.

(shekpen)

77. Toǵyz qabat torqa emes,

Bir beti alýan bulttan.

Babalarǵa bolǵan es,

Qorǵap qystan, sýyqtan.

(ishik, ton)

78. Tońdyrmaıdy kıseńiz,

Jatqyń kelse tósenish.

Mátel etken halqymyz,

Aıta qoıshy bilseńiz.

(kebenek)

79. Ózi ımek kermeli,

Istikterin zýlatqan.

Shyndyq ári ertegi,

Kózdegenin qulatqan.

(sadaq, jebe)

80. Dóńgelek dáý qaqpaq,

Qalady jandy saqtap.

(qaqpan)

81. Jarty aıdaı ıilgen zat,

Jartylaı kıim kıingen zat.

(sadaq, qoramsaq)

82. Saby uzyn úshkir,

Qolyna alǵan kúshti ul.

Qarsylasyna silteıdi,

Dep ony jer qushtyr.

(naıza)

83. Ózi búkir, alysqa túkir.

(Myltyq)

84. Kópshik etken etegin,

Beldi qorǵap ótetin.

Ájelerdiń buıymyn,

Bildiń be ne ekenin?

(beldemshe)

85. Keltirgende sánine,

Jaraıtyn jas-kárige.

Býynyna kıetin,

Áıelderdiń bári de.

(tize qap)

86. Aǵaıyndy on, kıgeni eki ton.

(qolǵap)

87. Tórtten qosqan basy bar,

Mańdaıynda shashy bar.

Óziń kórgen baıaǵy,

Salpyldaıdy sabaǵy.

(tymaq)

88. Erte turdym, eki aıyr jolǵa tústim.

(shalbar)

89. Barady, barady, aýzyn ashyp qalady.

(kebis)

90. Beli qaıqy, jony taıqy,

Silteseń shabady,

Qoısań inin tabady.

(qylysh, qylysh qynaby)

91. Tis degen joq, erni ótkir,

Qazyqtaýly kómeıi.

Qan shyǵarmaı birde-bir,

Bólshekteıdi, jemeıdi.

(qaıshy)

92. «Belimnen qys» deıdi,

Qyssań tisteıdi.

Otqa túsip jumys isteıdi .

(qyshqash, shymshýyr)

93. Jylt-jylt etip,

Ár úıdi kezer.

Sheberge serik,

Olaqtan bezer.

(ıne, teben)

94. Bir tuǵyrda, myń shuńqyr.

(temir oımaq)

95. Mylja basty, myń kózdi.

(temir oımaq)

96. Bolǵanda bir aýyzǵa eki qaqpaq,

Erkinde adamzattyń ashyp-jappaq.

Bir úıdiń mázirin de, shaq-shuqtaryn,

Ishine sol nárseniń qoıǵan saqtap.

(asadal, ıaǵnı shkaf)

97. Sóreli úsh dóńgelek,

Zyrlap alǵa jóneled.

Sóresinen ustasań,

Áketedi jetelep.

(balalardyń júrýge daǵdylanatyn úsh aıaqty arbasy)

98. Qos doǵa bas jabdyq,

Arqalyǵy taǵy bar.

Táttiligi artyq,

Tirlik oǵan tańylar.

Dárethanasy da bar,

Azyǵy daıyn,

Ústine búlde jabylar.

(besik, náreste, shúmek, túbek, besik kórpe)

99. Keriledi torqa,

Torqa ústinde jorǵa.

Jorǵalaıdy, kúsedi,

Gúl, órnekti iz túsedi.

(kergishke kerilgen kezdeme jáne biz keste)

100. Bir súıem ǵana usqyny,

Elpekteter kúshtini.

Bir-eki qulash baýy bar,

Ne ekenin tabyńdar?!

(muryndyq, buıda, bas jip)

101. Oıǵa qaraı zýlaıdy,

Sensiz órge barmaıdy,

Jeteleseń qalmaıdy.

(qol shana)

102. Bir denede úsh in,

Bir inde ótkir juqasy.

Kelesi eki qos álibin –

Saqtaıdy otaǵasy.

(qyn, pyshaq, saqpy)

103. «Bórik» emes desem,

Basta ǵana turaǵy.

«Bórik» deıin desem,

Kózdi jaýyp turady.

(tomaǵa)

104. Jazda qaırandaıdy,

Qysta saırandaıdy.

(shana)

105. Tabany jalpaq boz jorǵa,

Taıpalsyn deseń sal jorǵa.

(shana)

106. Qos qulaqty, júz tisti,

Júzinen bir iz tústi.

Bir deneni ekige,

Bólip tastar bul kúshti.

(ara)

107. Á degenshe tap beredi,

Tap bergennen qaq bóledi.

(balta)

108. Bolǵanda jalpaq taban, jalǵyz tisti,

Qolynda adamzattyń barlyq kúshi.

Ústinen birer ret júrip ketse,

Nárseniń astyndaǵy kirer túsi.

(súrgi)

109. Bir ydys kergishtelgen aýzy arandaı,

Quıǵan nárseń ótedi aıaldamaı.

Tek túbinde qyl-qybyr…

Qalar ylǵaı.

(súzgi)

110. Sýsynda da sýsyn bar,

Otqa túsip qanyǵar.

Aq qatyǵy taǵy bar,

Onsyz basyń aýyrar.

(sút sháı, qaımaq)

111. Dóp-dóńgelek qos batpan,

Biri aılanyp zyr qaqqan.

Qarttardyń eń keregin,

Dánnen úgip beretin,

Bul ne aıtshy zeregim ?!

(qol dıirmen)

112. Qara taýdy tazalaǵan,

Sábılerdi mazalaǵan.

Qııa betti taqyrlap bop,

Búktetilip tasalanǵan.

(ustara)

113. Júzdesesiń,

Úlkenge de, kishige.

Únsiz kútseń,

Qurmetsizdik isi de.

Qurmetińdi sezindirer kisige,

Ne ekenin bilesiń be túsine?!

(sálemdesý:  ul bala qolyn keýdesine qoıyp,»assalaýsaǵalaıkým», dese, «ýaǵalaıkým ýassalam», dep sálem alady, qyz bala: «Salamatsyz ba? Amansyz ba?» dep esendesedi)

114. Úı tigerde kerek,

Borandar da tirek.

Aıyr tumsyq sum zattyń,

Kim aıtady atyn?!

(baqan)

115. Uzynyraq baqannan,

Jańbyrly kúni bata alǵan.

Kıiz úıdiń qajetti,

Bir múligi atalǵan.

(tireýish)

116. Qos qulaqty ydys,

Toqylady júnnen.

Aq dám, azyq, dán salyp,

Babalar artyp júrgen.

(qap, daǵar)

117. Tórt sıraqty taǵan,

Tórden oryn alǵan.

Qanshama dúnıe ústinde,

Kúshine qaıran qalam.

(júk aıaq)

118. Teriden qýystap,

Aýzyna aǵash sap qaıyǵan.

Qarashy durystap,

Ishi tolǵan maıman.

(talys)

119. Temir de, aǵash ta emes,

Ydys, sý quıady.

Shólderde qatady es,

Mol sý sııady.

(tulyp, mes)

120. On eki túıe, on jylqy,

Toǵyz sıyr, bes eshki.

Bir jarym qoıan, úsh túlki,

Taba almasań boldyń kúlki.

(mal men ańnyń ishtilik ýaqyty)

121. Tabanyma baıladym,

Qos taıaqpen aıdadym.

(qar shańǵy)

122. Izi bar, adymy joq aıaǵynyń,

Tımeıdi ushy jerge taıaǵynyń.

Haıýanǵa eki aıaǵyn arta salyp,

Keledi ánin shyrqap baıaǵynyń.

(arba, dóńgelek, dárte, daýys)

123. Eńkeımese eki betin kir basar,

Eńbektense eki beti nur shashar.

(ketpen)

124. Búıiri tesik jolmen,

Bıikke shyqtym.

(saty)

125. Saýsaq batpas tútikten,

Sandýǵash qus saıraıdy.

(sybyzǵy)

126. Aıaǵy bireý, qoly joq,

Shıyr-shıyr joly kóp.

Ózi sóıleı bilmeıdi,

Salǵan izi sóıleıdi.

(qaryndash, qalam)

127. Denesi joq, aýzy qas,

Aýzyna túsken qutylmas.

(qaqpan)


Álıma YSQAQQYZY,

«Shalqar» gazeti.

 

Pikirler