Ustaz ben shákirt (Ertegi)

928

Bulbuldyń erekshe ánshilik qabiletin tanyǵan ustazy:

– Bulbul, erjetken soń kim bolasyń?-dep surady. Shákirt oılanbastan:

- Ánshi bolam, — dedi ezýine tátti kúlki úıirilip.

– O-o! Ánshi bolý úlken arman, ári úlken óner. Ánshi bolý úshin ustazdyń qatań talabyna shydasań, seni úlken jol adastyrmaı armanyńa jetkizedi,- dedi  ustazy.

– Ol qandaı talap? Men bárine de tózemin, – degen Bulbuldyń daýsynan senimdilikti ańǵarý qıyn emes.

– Asyqpa, ony áli-aq sezinesiń dep, ustazy shákirtin oılandyryp tastady.

Ánshi bolýdan basqa oıy joq balaýsa Bulbul ustaz sózinen eshnárse túsine almady.

Ertesine ata-analar jınalysy boldy. Oǵan oqýshylar da qatysty. Barlyq ata-anamen jeke sóılesken ustaz kezegi kelgende Bulbuldyń anasyna:

– Balańyz týraly aıtyńyzshy. Bala jas shybyq sekildi. Qısyq ósken butaǵyn kesip, túzep otyrý kerek. Búgin onyń minezi men is-áreketindegi kemshilikti jasyramyn dep, erteń úlken qatelikke urynyp júrmeıik, – dedi.

Ustazdyń kókeıindegisin túsingen  ana:

– Bulbuldyń balalyǵy bolar, – dep sózin jumsaq bastady. Onysy balanyń kóńilin oılaı sóıleseıik degendi meńzegeni edi.

– Kóp uıyqtaıdy, armanshyl. Úlken maqsatyna tek qııalmen jetem deı me dep qorqamyn. Eńbektenýi de az. Bala shıraq bolý kerek emes pe?! Ata-anaǵa qazir qolǵabys tıgizbegende, qashan tıgizbek? Áıtpese…

Anasynyń sózin estip otyrǵan Bulbul qyp-qyzyl bop ketti. Jınalys sońynda Bulbul men ustaz ońasha qaldy. Ustaz taǵy da jumbaqtap:

- Ánshi bolý úshin ustazdyń qatań talabyna shydaý kerek demep pe edim. Qalaı, shydaıtyn túriń bar ma? – dedi.

Áli de bolsa sózdiń mánisin tolyq túsinbegen shákirt:

– Muǵalim, endi erte turatyn bolamyn, — dedi balalyq minez tanytyp.

– Tek erte turý ǵana emes, ata-ana aldyndaǵy balalyq paryzdy aqtaý bar. Tártipke óz-ózińdi kóndirýiń kerek. Kelesi jınalysta anańnyń saǵan degen alańdaýshylyǵyn qýanyshqa aınaldyraryńa senemin, – dedi.

Bulbul únsiz basyn ızedi.

Shynynda da ol osy oqıǵadan soń,  ata-anasyn tań qaldyrdy. Erte turyp, barlyq sharýaǵa úlgerdi. Sabaqty da jaqsy oqydy. Sahnada  án de saldy.

***

Aýyl sahnasynan jap-jas Bulbuldyń ásem ánin tyńdaǵan Búrkit qarııa da qatty súısindi. Bir kúni sabaqtan ándetip kele jatqan Bulbulǵa qarsy jolyqqan  qarııa:

– Bulbul balam, – deı bergeni sol edi:

- Ata, ýaqytymdy almańyzshy, – dep, aldy-artyna qaramaı júrip ketti.

Ataı qapa bolyp qala berdi. “Bala ǵoı, balalyǵy da. Úlken óner ıesi bolǵaly tur, átteń, minezi kedergi bolmasa” dep ózin-ózi jubatqan boldy.

Ertesine qarııa bolǵan jaıdy ustazyna baıandap berdi.

Ustaz Bulbulmen ońasha sóılesti.

– Keshegi kúnińniń qalaı ótkenin maǵan tápishtep baıandap bershi. Biraq eshteńesi qalyp qoımasyn, – dedi qadalyp.

Bulbul birdeńeni sezgendeı jolda toqtatqan qarııany kinálaı sóıledi.

– Asyǵyp bara jatsam, erigip júrgen Búrkit degen kisi «toqta» dep edi, toqtamadym.

– Jo-jo-joq! Bulbul, sen qatty qatelestiń. Kórgeni kóp kisilerdiń sózin bir kún emes, ómir baqı tyńdasań da artyq etpeıdi. Sen úlken kisilerge, tipti ózińnen kishige de qurmetpen qaraýyń kerek. Adamdar seniń ónerińe ǵana emes, ózińe de súısinýi tıis. Esińde bolsa ustazdyń qatań talabyna shydasań armanyńa jetesiń dep edim ǵoı. Sondaı talaptyń biri júrgen jerińde jurtqa juǵymdy bolý, sońyńnan jaqsy sóz ilestirý.

– Iá, ıá, — degen Bulbul áýel bastaǵy ustaz sóziniń jumbaǵyn endi-endi túsingendeı boldy.

Sol kúni Bulbul Búrkit aqsaqaldan keshirim surady.

Osy oqıǵadan keıin ustaz shákirtiniń kóp ózgergenin baıqady. Arada birneshe kún ótkende ustazy Bulbuldy shaqyryp alyp:

– Bulbul, endi ekeýmizdiń óner jolyndaǵy sabaǵymyz bastalady, – dedi.

- Muǵalim, endi bastalady degenińiz qalaı, siz meni burynnan beri ánshilikke baýlyp kele jatqan joqsyz ba?

– Joq. Men seniń boıyńdaǵy tamasha talantty tanyǵanymmen, ónerge áli baýlı qoıǵanym joq. Oǵan kedergi bolǵan seniń minezińdegi kemshilikter. Esińde bolsyn, óner-bilimge umtylǵan árbir jetkinshek minezine min, ónerine syn aıtylmaıtyndaı tárbıelenýi kerek. Úıde de, túzde de meıirban, shynshyl, jaqsy adamdarǵa jaqyn júrgeni abzal.  Sonda ǵana elge súıkimdi bolmaq.

– Muǵalim, bul ósıetińiz tek ánshilerge baılanysty ma?

- Jaqsy adam bolam degen jetkinshektiń bárine qatysty nárse. Sen halyq aldynda júresiń. Ol seniń eń birinshi synshyń, aqylshyń, qoldaýshyń. Al halyq aldyna shyqqan ánshiden jaqsylyq, izettilik, ınabattylyqty kórip baryp talantyn tanıdy. Sen osy jolda az da bolsa sabaq aldyń. Endi seni ánshilikke baýlý qıyn emes. Ol seniń ózińde tunyp tur. Sen meni túsindi dep oılaımyn.

– Túsindim muǵalim, túsindim. Men sizdi búginnen bastap ustaz dep aıtaıynshy?!


Ádına ÁBDIBAIQYZY

 

Pikirler