Jyl on eki aı boıy toılanyp jatqan ataýly merekelerdiń ishinde eń mańyzdy merekelerdiń biri - elimizdiń 24 jylǵa tolǵan táýelsizdik kúni. Osy oraıda, Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq Ulttyq Ýnıversıteti, Fılosofııa jáne saıasattaný fakýltetiniń № 9-shy stýdentter úıinde fakýltet stýdentteri men «Adyrna» ulttyq etnografııalyq saıty birlese otyryp, Táýelsizdigimizdiń 24 jyldyǵyna oraılastyrylǵan merekelik konertin ótkizdi.
«Qazaqtyń jaınar dalasy, jetiler oqyp balasy»,-demekshi jastardyń alańsyz bilim alyp, eńbek etip jatqany ata-babalarymyzdyń birneshe ǵasyrlar boıy ańsap ótken táýelsizdiktiń arqasy ekenin eshqashan da umytpaımyz.
Táýelsizdiktiń tiregi bul, árıne, jastar. Jastar eli men jerin súıse ǵana, halqyna jany ashyp, aıanbaı ter tókse, elimizdiń damýyna úles qossa – máńgilik el bolamyz. Ol úshin biz ulttyq qundylyqtarymyzdy dáripteı bilýimiz kerek. Ony jańǵyrtyp, janymyzdaı jaqsy kórýimiz, súıýimiz kerek. Sonda ǵana biz ulttyq ereksheligimizdi saqtaı alamyz.
Osy maqsatpen Júsipbek Elebekov atyndaǵy estrada-ırk kolledjinen, Qurmanǵazy atyndaǵy Ulttyq konservatorııadan jeztańdaı ánshiler men kúıshiler kelip, merekelik-konerttiń kórigin qyzdyrdy. Jetigen sazdy aspabymen Aısulý Nııazova jáne Janerke Noǵaıbekova Nurǵısa Tilendıevtiń «Aqqý» kúıin oryndap eldi bir shabyttandyrsa, Turmaǵanbettiń «Tálim» termesin jyrlaǵan Nurshat Aqbaeva jınalǵan jurtshylyqtyń ulttyq rýhyn eki kóterip tastady.
Jalpy, elimizdiń «táýelsizdigine» qatysty aıtylǵan áńgimeler kóp. Solardyń biri, 1931 jyly qazaqtyń basyna asharshylyqtyń náýbeti tónip turǵan zamanda, Máshhúr Júsip Kópeevtiń «táýelsizdikke» baılanysty aıtqan mynadaı qyzyqty deregin keltire ketsek:
Myńda toǵyz júz otyz birinshi jyl,
Jylqy ketip qoı keldi muny yrym qyl.
Qoıdan qońyr zamandy bir kórmeksiń,
Qoı asyǵy «besten» dep býsaıshy bel,-
dep bitetin, bul tórt shýmaq Máshhúr Júsiptiń óleńin kópshilik jurt anyq túsine almaýy múmkin. Alaıda, atalmysh tórt shýmaq óleńniń syrly jumbaǵyn ashqan bir ǵalymnyń aýzynan estigen, tuymdy jaýabyn aıtyp ótpeske bolmas.
«Jylnamaǵa nazar salyp qaraıtyn bolsaq, 1931 jyly qoı jyly ekenin kóremiz. Máshhúr Júsip osy qoı jylyna mán berýge úndep otyr. Qoı – tórt túliktiń ishinde eń jýas mal retinde eseptelip, el aýzyndaǵy «qoı ústine boz torǵaı jumyrtqalaǵan» zaman degen sóz, qoıdyń beıbitshiliktiń, tynyshtyqtyń sımvolyna baǵalanǵanyn baıqatady. Máshhúr Júsiptiń «Qoıdan qońyr zamandy bir kórmeksiń» dep otyrǵany, beıbitshiliktiń, táýelsizdiktiń aq tańy atatynyn aıtyp otyr. Al, endi táýelsizdikti qashan alatynyna deıin dóp basyp boljaǵanyna da tańqalmasqa bolmaıdy. «Qoı asyǵy besten dep býsaıshy bel»,- degendegi Máshhúr Júsiptiń aıtaıyn degen oıy 12 jyl múshesi bar ekenin eskeretin bolsaq, qoı jyly 5 ret aınalyp kelgende táýelsizdike qol jetetinin meńzep otyr. 5-ti 12-ge kóbeıtseńiz 60 jyl bolady. Osy 60 jyldy 1931 jylǵa qossaq, 1991 jylǵa dál keletinin eseptep shyǵaramyz»,-deıdi tehnıka ǵylymdarynyń doktory, professor S.M. Ibraev.
Naǵyz qazaq – qazaq emes, naǵyz qazaq – dombyra, - deıdi halqymyz. Qazirgi jahandaný zamanynda jastardy ulttyq tárbıemen sýsyndatýdaǵy taptyrmas qural babalardan qalǵan, ón boıy ósıet pen ónegege tunyp turǵan jyr-termelerimiz ben án-kúılerimiz ekeni aıdan anyq. Shymshyq soısa da, qasapshy soısyn demekshi sonaý zamanǵy sal-serilerden qalǵan mol murany buzbaı, keler urpaqqa jetýine dáneker bolyp, dástúrli án mektebin jalǵystyryp, osy salany oqyp, úırenip, bilim alyp júrgen jas mamandar bar. Solardyń biri, Tileýbaı Ánapııanyń oryndaýynda Jaıaý Musanyń áni «Láılim» ánine tyńdarman qaýym tánti boldy. Sazsyrnaı aspabymen Aısulý Nııazovanyń oryndaýynda Yqylastyń «Jez kıik» kúıi qulaqtyń quryshyn qandyryp, ulttyq aspaptardyń únine tyńdarmandardy elite tústi.
Qazaqstan elimizdiń táýelsizdigi bizge óte qıyn jolmen berilgen. Táýelsizdikke jeter jolda talaı adamdardyń qurban bolǵandyǵy bizge málim. El úshin, jer úshin, bolashaq úshin qan tógip, kúresken ata-babalarymyzdyń armany osy kúnde oryndaldy dep oılaımyn. Táýelsizdik ońaılyqpen kelgen joq, qazirgi qol jetken erkindigimizdiń basy sonaý alasapyran kezeńde bir jaǵadan bas, bir jeńnen qol shyǵaryp kúresken ata-babalarymyzdyń bolashaq urpaǵy úshin qan tókken erliginen bastalyp, 1986 jylǵy Jeltoqsan oqıǵasymen jalǵasyn tapty. Bıyl biz «Qazaq handyǵynyń – 550 jyldyǵyn» atap óttik. Aldaǵy ýaqytta 1000 jyldyqty da atap ótýdi urpaqtarǵa násip etsin!
Táýelsizdik – babalarymyzdyń ejelgi armany. Tek sońǵy bes ǵasyrda qazaq jerinde táýelsizdik úshin ár túrli deńgeıdegi ult-azattyq kóterilister boldy. Sonyń biri – 1986 jyly jeltoqsan oqıǵasy. Biz bul oqıǵany – Táýelsizdik ańsaǵan eldiń shıryqqan namysy dep baǵalaımyz. 1991 jyly 16 jeltoqsanda Qazaqstan Respýblıkasynyń Joǵarǵy Keńesi Qazaqstan Respýblıkasynyń memlekettik táýelsizdigi týraly Konstıtýııalyq Zań qabyldady. Qabyldanǵan tarıhı qujattyń 1-shi babynda Qazaqstan Respýblıkasy táýelsiz demokratııalyq jáne quqyqtyq memleket, ol óz ókimet bıligin tolyq ıelenedi, óziniń ishki jáne syrtqy saıasatyn derbes belgilep júrgizedi dep aıtylǵandaı, osy kúnnen bastap Respýblıka tarıhynda jańa kezeń bastaldy…
Táýelsizdigimizdi jarııalaǵannan bergi mezgil ishinde kóptegen eleýli tabystarǵa qol jetkizdik. Bul Prezıdentimizdiń júrgizip otyrǵan parasatty kóregen saıasatynyń nátıjesi – Elimizdiń tynyshtyǵy men qaýipsizdiginiń, kóp ultty Qazaqstan halqynyń jarastyǵy men yntymaqtastyǵynyń arqasynda bolyp otyr.
Sondyqtan bul kún jas memleketimiz úshin – birtutas eldiktiń, yntymaqtastyq pen tatýlyqtyń, sonymen qatar ótkenge degen taǵzymdy salaýat pen bolashaqqa degen senimdi úmittiń merekesi bolyp tabylady. Elimizdiń uly tarıhyna, ata-baba rýhyna, aǵa urpaqtardyń qaharmandyq ómir jolyna qurmetpen basymyzdy ıip, Otanymyz – Qazaqstanǵa degen qurmetteý sezimin ákeletin búgingideı mereke kúni alǵa qaraı taǵy da berik senimmen qarap, bolashaqtyń tynysh ómiriniń negizin qalaý úshin qazir de bul baǵytty is-áreketti jalǵastyrý kerek.
Qazirgi jas urpaq zańǵar Qazaqstanymyzdyń ataǵyn jer betine jar salar perzentteri, táýelsizdikti myqtap qolda ustaıtyn azamattary bolýy úshin «Ótkenimizdi umytsaq, bolashaq bizdi keshirmeıdi» degen uly danalyqty jadymyzda ustaıyq!
DÁÝREN ÓMIRÁLIULY,
QazUÝ-dyń Saıasattaný jáne saıası tehnologııalar
kafedrasynyń II kýrs magıstranty
.
