Klıp – zamanaýı ónerdiń bir túri. Oǵan da kózimiz úırengeni sondaı jaqsy klıpti izdep otyramyz. Mysaly, Tamara Asar, Jazıra men Janbolat, Dosymjan Tańatarov, Maqpal Dıhanbaeva, Syrym Isabekov klıpterinde atamekenge degen saǵynysh, ata-anaǵa qurmet, ińkár sezim, jan tebirener tragedııa, ezý tartqyzar ıýmor da bar.
Sońǵy kezde jarq etip «Balqadısha» shyqty. «Balqadıshany» qansha qaıtalasa, sonsha ret qaıtalap súısinip kóremiz. Nege? Onyń ne keremeti bar? Taldap kóreıik.
Birinshiden, beıádep, uıatsyz kórinisi joq, búkil otbasy, bala-shaǵa, ata men kelin birge otyryp kóre alatyn klıp.
Ekinshiden, anaý-mynaý emes, Aqan serideı án perishtesiniń, sulýlyq-serilik bekzadasynyń ónerine qurmet.
Úshinshiden, ulttyq naqysh-boıaýdyń moldyǵynda. Jaılaý – qazaq janynyń keńdigi, taýlar – asqaqtyǵy. Júırik at, seri jigit, súıkimdi qyz, sylań jeńge… qazaqqa ǵana tán, qazaqqa ǵana jarasar salt-dástúr. Súıgenimen bir ǵana dıdarlasý úshin, jeńgege tartý-taralǵy… Bul jeńgeniń dúnıeqońyzdyǵy emes, qyzdyń qundylyǵy, oń jaqtaǵy qyz abyroıyn saq sarbazdaı kúzetetin jeńeshe qazaqta ǵana bar shyǵar.
Tórtinshiden, klıptegi boıjetkender «altyn ıek sarala qyzdar» emes, qarapaıym, ár aýyldan-aq kezdese beretin tabıǵı qyzdar, kıimderi de sondaı. Sondyqtan bári tabıǵılyǵymen de nanymdy.
Besinshiden, jigittiń qyzdy bas salyp súımeı, burymynan ǵana ıiskeýiniń ózinde ǵana qanshama qazaqı tektilik, tárbıe, bekzattyq jatyr.
Altynshydan, osy kishkentaı ǵana kórinistegi jalt etken keıipkerdiń júzinen-aq qanshalyqty psıhologııalyq kúızelis, tebirenis tógilip tur. Mysaly, shapan japqan kezde, shal máz bolǵanymen, kempir selt etpedi. Tas músindeı júzinde eshbir sezim nyshany joq. Tek sharasyzdyq, dúnıeden baz keshkendik, taǵdyrǵa moıynsynǵandyq… Keshegi qazaq qyzynyń taǵdyry, Balqadısha taǵdyry osy bir ǵana keskinmen berilip tur.
Jańa ǵana búrshik atqan mahabbat qaýyzyn jarmaı soldy. Balqadısha ketti… Eriksiz ketti… Noqtaly qulyndaı jetekte ketti. Osy tustaǵy «Jigitterdiń» «Balqadısha-a-a» dep shyrqaý bıikke asqaqtaı kóterilgen daýysy ashynǵan, alasurǵan jan aıqaıyna aınalady. Osy únnen taý jańǵyrady, dala kúńirenedi. Súıgeninen shyn aıyrylǵanyna áli de kóne almaı turǵan jigit tordaǵy arystandaı alasura umtylady. Átteń, osy arany sál shıratsa, tipten tamasha bolar edi.
Jetinshiden, aq jeleńi bir ǵana jelp etip Balqadısha ketti. Ketken joq, ony áketti. Osy jerdiń ózinde qansha maǵyna bar. Syrt qarap ketýi – jigit úshin ol endi máńgi joq, basqaǵa buıyrdy. Jelbirep ketken aq jeleń – appaq sezim, qansha basqany súıse de, pák qalpynda ketken qyz tazalyǵy.
Jetekte ketkeni – eriksizdigi. Jetektep bara jatqan erkektiń jelkesiniń ǵana kórinýi – topas qara kúsh. Bir jaqta kújireıgen quj jelke, bir jaqta appaq aq jeleń.
Qandaı kontrast! Mine, mándi de sándi klıp osylaı túsirilse bolar. Klıp emes, kıno kórgendeı boldyq. Jaraısyńdar, «Jigitter»!
Ámına Qurmanǵalıqyzy,
Aǵartý isiniń úzdigi,
Kókqaınar aýyly
