Áleýmettik tólem kedeıshilikten qutqarmaıdy, ózgeris kerek

655

«Analıtık» saraptaý ortalyǵynyń qarjygeri Arman Mýsın Qazaqstanǵa ataýly áleýmettik kómek túrine qatysty jańa formatty ustanatyn kezeń jetkenin alǵa tartty. Qarjygerdiń paıymdaýynsha, aldaǵy úsh jylda naq osy salaǵa qatysty jańasha baǵyttardy tájirıbege engizgen jón.

«2018 jyldyń 1 qarashasynda biz «Qandaı máselege alańdaısyz» degen saýaldy ustana otyryp 2 mln 300 myń adam qatysqan arnaıy saýalnama júrgizdik. Sonda saýalnamaǵa qatysqandardyń 46 paıyzy azyq-túliktiń jáne baspananyń qymbattyǵyna qynjylǵan. Al 43 paıyzy aqshanyń tapshylyǵyna, áleýmettik tólemderdiń azdyǵyna, járdemaqynyń jetpeıtinine kóńili tolmaǵan. Al qalǵan 11 paıyzy kommýnaldyq tólemderdiń qymbattaýyna narazy. Qazirde osy úsh saýal qarapaıym halyqty alańdatyp otyr. Biz buǵan qosa ataýly áleýmettik kómek alatyn 448,1 myń adamnyń 300 myńyn jeke saýalnamaǵa tartyp kórdik. Nátıjesinde olardyń 66 paıyzy «kedeıshiliktiń qaqpanynda» júrgenin aıtty. Qosymsha tabysy joq, kirisi mardymsyz tek áleýmettik tólemge ǵana kúni qarap otyrǵan  adamǵa 4176,6 teńge bir aılyq kún kórisine jetpeıdi. Sondaı-aq qys mezgili taqaǵanda 19 myń 240 teńge kómek berý de aqylǵa syıymsyz. Bul somaǵa shyndap kelgende bir tonna kómir de kelmeıdi. Óz basym, osyǵan qatysty áleýmettik tólemder júıesine qatysty zamanǵa saı jańashyldyq  kerek dep esepteımin»,-dedi qarjyger Arman Mýsın.

Qarjygerdiń aıtýynsha, áleýmettik tólemder máselesine kelgende «qolushyn ber» dep tek memleketke ǵana telmirip otyrý durys emes. Bul rette qosymsha  áleýmettik-qoǵamdyq qorlar qurylǵany durys.

«Áleýmettik saıasatta halyqtyń jaǵdaıyn memleketten beriletin áleýmettik tólemmen kóterý múmkin emes. Buǵan qatysty dúnıejúzinde túrli tájirıbeler bar. Mysaly, Malaızııada turmysy tómen otbasylarǵa qarjylaı kómek kórsetetin áleýmettik-qoǵamdyq qorlar bar. Bul elde jaǵdaıy tómen otbasy sol qorlarǵa baryp tirkeledi.  Ol qor jańaǵy otbasyn qamqorlyǵyna alyp jumyspen qamtýǵa, balasyn oqytýǵa, tipti mıkronesıemen qamtýǵa da jaǵdaı jasaıdy. Osy tárizdi áleýmettik-qoǵamdyq qorlar bizdiń elimizde de qurylýy qajet. Bizdegi túrli shaǵyn nesıe uıymdary áleýmettik az qamtylǵan otbasylarǵa nesıe berý jaǵyn múlde oıǵa da almaıdy. Al Malaızııa, Fınlııandııa, Germanııa tárizdi elderde 1 % ústemaqymen jaǵdaıy tómen otbasylarǵa kópjyldyq nesıe berý júıesi qalyptasqan»,-dedi Arman Mýsın.

Onyń aıtýynsha, mundaı az paıyzdyq ústemaqymen turmysy tómen adamǵa nesıe berý olarǵa úlken múmkindik ashar edi. «Qolyna qarajat tıgennen keıin olar belgili bir kásippen shuǵyldanýy  da múmkin. Shaǵyn sheberhana, tiginshilik, etik jóndeý isterin dóńgeletip áketkisi keletinder de bar. Sondyqtan áleýmettik az qamtylǵan topqa  arzan nesıe berý jaıy da qolǵa alynsa» deıdi ol.

Qarjygerdiń bul pikirin ekonomıka ǵylymynyń doktory, professor Beısenbek Zııabekov te qoldap otyr.

«Birqatar damyǵan elderde jaǵdaıy tómen, memlekettik baqylaýda turǵan otbasylarǵa birneshe márte kómek beriledi. Mysaly, Ońtústik Koreıada damý deńgeıi tómen aımaqta turǵan áleýmettik jaǵdaıy joq adamǵa memleket tarapynan aı saıyn 280 dollar kóleminde arnaıy járdemaqy tólenedi. Eń qyzyǵy, ýaqyt ótip olar basqa qalaǵa nemese ózge memleketke qonys aýdarsa da memleket sol járdemaqyny olarǵa tóleýin toqtatpaıdy. Óıtkeni olar damý deńgeıi tómen aımaqta ómir súrdi. Sol úshin memleket olardy áleýmettik tólemmen ómiriniń sońyna deıin qamtýǵa mindetti. Al bizde bir ǵana  Semeı polıgon aımaǵynda turǵan adamdar óz ishimizde  basqa qalaǵa qonys aýdarsa bitti, tólenip otyrǵan mardymsyz ekologııalyq tólem dereý toqtatylady. Osyndaı aıyrmashylyqtar eriksiz qynjyltady»,- dedi ekonomıst-ǵalym.

Buǵan qosa mamannyń baıyptaýynsha, biz úshin aldaǵy bes jylda halyqtyń turmysyn teńestirý mańyzdy bola túsedi. «Ol úshin bolashaqta eldegi aýqatty tabysy barlardy  qatań baqylaýǵa alý qajet» deıdi maman.

«Kez kelgen memlekette monopolıster ústemdik ornatpaýy úshin aýqattylardy baqylap otyrý qajet. Kezinde KSRO zamanynda bir memlekettik qyzmetkerdiń artyq kassalyq jınaǵy boldy ma, ol dereý tergelip tekseriletin. Al qazir bizde baqylaý az. Negizinde, halyqaralyq áleýmettik baǵdarlama boıynsha 18 mln halqy bar eldiń 10 paıyzy aýqattylar, 5 paıyzy kedeıler, qalǵany orta taptaǵy adamdar bolýy tıis. Sonda memlekette halyqtyń turmysy teńestirilgen bolyp esepteledi. Al bizde mundaı paıyzdyq mólsherlemeler saqtalmaı tur. Bizde aýqattylar men orta taptaǵylardan kedeıler kóp. Eldiń turmysynan habar beretin osyndaı kórsetkishter oń nátıje berý úshin aldymen eldegi aýqattylardyń tabysy ashyq jarııalanyp, baqylanyp, tıisti sharalar qabyldanyp otyrǵany jón»,- dedi Beısenbek Zııabekov.

Qarlyǵash ZARYQHANQYZY,

«Adyrna» ulttyq portaly

Pikirler