Bank kartalaryna salyq salý - halyqty tonaý

1444

Azat Perýashev búgin tólem kartalarynyń salyǵy týraly depýtattyq saýalynda- «Bul adamdar ózderi nan taýyp júr» dep málimdedi. 

 

Qazaqstan Respýblıkasy 

Premer-Mınıstriniń 

birinshi orynbasary – 

Qarjy mınıstri

Á.A.SMAILOVQA

 

Qurmetti Álıhan Ashanuly!

QR Qarjy vıe-mınıstri B.Sholpanqulovtyń azamattardyń bank kartalaryndaǵy operaııalardy qadaǵalaýdy engizýdi josparlaý týraly habarlamasyna oraı «Aq jol» partııasyna kóptegen shaǵymdar túsýde. 

Bul málimdeme qoǵamda synǵa ushyrap, qyzý pikirtalas týdyrýda.

Vıe-mınıstrdiń mundaı sheshimi eki maqsatqa negizdelgen: birinshisi, kásipkerlerdiń jasyryn tabysyn anyqtaý, ekinshidsi – bıýdjetke túsetin salyqty arttyrý. 

Esterińizde bolsa, Prezıdent Q.Toqaev óziniń halyqqa Joldaýynda Úkimetke 2020 jyldyń 1 qańtarynan bastap shaǵyn bıznesti salyq tóleýden 3 jylǵa deıin bosatý týraly tapsyrma bergen bolatyn. Sondaı-aq, 3 jyl kóleminde orta jáne shaǵyn bıznesti tekserýge moratorıı engizildi. 

Sonymen qatar, orta jáne shaǵyn bıznestiń kiris salyǵy ózgertýlermen jergilikti bıýdjetke berilgen. Sondyqtan, bul saýal boıynsha ár aımaqta jergilikti jaǵdaıǵa baılanysty sheshim shyǵarǵan jón. 

Óıtkeni, bul qadam shaǵyn bıznestiń tabysyn ákimshilendirýdiń máni joǵaltady. Sonymen birge, dál osy qadam jeke bank kartalarynyń operaııalarynyń negizgisi bolyp tabylady. Azamattar mıllıondap aýdarymdy jeke kartalary arqyly tóleýi ekitalaı. Sebebi, kópshilikte mundaı aýqymdy qarjy bola bermeıdi. 

Turǵyndar azyq-túlik, dári-dármek, balalar taýarlaryn, shashtaraz qyzmetteri men kólikterdi tehnıqalyq tekseristen ótkizgende kartalary arqyly tólem jasaıdy. 

Iá, mundaı tólemderdiń ishinde «Zolotoı telenoktaǵy» Koreıko syndy jasyryn mıllıonerler bar shyǵar, alaıda ondaılardyń úlesi jalpy júrgizilgen operaııalardyń 1% ǵana quraýy múmkin. 

Halyqaralyq iri aýdıtorlyq kompanııalardyń biri KPMG-niń málimeti boıynsha, mundaı áreket baılar men kedeıler arasyndaǵy tabystyń úzilýin rastaıdy. Atalmysh kompanııanyń zertteýi boıynsha, qazaqstandyqtardyń tek 0,4% ǵana jylyna 100 myń dollar tabys tabady. 

Al, azamattardyń 97% jylyna 10 myń dollarǵa deıin tabys tabady. Al 0,001% (162 adam) azamat qana Qazaqstannyń jarty tabysyn ıemdenedi. 

Sondyqtan, 0,4% úshin qalǵan azamattardyń 99% jaman etip kórsetýdiń qajeti joq. 

Karta ıeleriniń kópshiligi nesıege ómir súredi. Bul satyp alýshylarǵa da, kásipkerlerge de qatysty.

Qurmetti salyqshylar, jasyryn mıllıonerlerdi tólem kartalaryn tekserý arqyly izdemeńizder. Bul adamdar memleketten eshteńe suramaı, óz betimen kún kórip, nan taýyp júr. 

Odan da, mıllondap para alatyndardy, ofshorǵa mıılardtardy shyǵaratyndardy izdeńizder. 

Eger elimizde jalpyǵa birdeı tabysty deklaraııalaý júrgizilse kartalardy teksergen durys bolar edi. Sonda ǵana faktilengen shyǵyndardy salystyra otyryp, jasyryn aınalymdy anyqtaýǵa bolady. Alaıda, jalpyǵa birdeı tabysty deklaraııalaý 2025 jylǵa deıin qaldyrylǵan. Sondyqtan, bul bastamany qısynsyz dep bilemiz. 

Bıýdjetke keler bolsaq, jýyrda ǵana Parlament depýtattary tabysty arttyrý men memlekettik mekemelerdiń tıimsiz shyǵyndaryn qysqartý týraly kóptegen usynystar engizdi. 

Máselen, kásipkerliktiń «Bıznes bastaý» baǵdarlamasy (jyl saıyn 6 mlrd teńge bólinedi) boıynsha oqytýǵa ketetin shyǵyndardy eselep qysqartý usynyldy. Sebebi, shyn mánisinde baǵdarlamaǵa qatysýshylardyń tórtten bir bóligi ǵana bızneske nesıe alady. 

Esesine, vıe-mınıstr myrza kartalaryn tekserý arqyly salyq salǵysy kelgen azamattar – shaǵyn bızneste eshbir baǵdarlamanyń kómeginsiz, óz kúshimen kásipker atanǵan adamdar. Sondyqtan, olardy qysqartpaı, kerisinshe ósýge, aıaqqa turýyna múmkindik bergen durys shyǵar? 

Al, eger qazynagerlerge prezıdenttiń tapsyrmasyn buzý kerek bolsa – onda kartalar boıynsha salyqty jylyna 4 mlrd teńge qurap otyrǵan «Bıznes bastaý» aıasynda 75% tıimsiz qarjyǵa salǵan durys bolar. 

Sondaı-aq, eger salyq organdary salyqty arttyrý kózdep otyrsa, onda salyq tóleýshilerdiń qarjyny tıimdi eseppen shyǵyndaýy týraly suraqty kóterýi ádiletti. «Aq jol» partııasy sheneýnikterdiń toıymsyz tábeti men bıýdjet esebinen shalqyp ómir súrýge degen qulshynysyna birneshe ret nazar aýdarǵan bolatyn. Dańǵazalyq is-sharalardy qysqartyp, qarapaıym kólikter men kabınetterge aýysyńyzdar – sonda qarjy da jetedi, adamdar da salyqtyń durystyǵyna senetin bolady. 

Memlekettik organdardyń atalǵan sektordy ákimshilendirýge daıyndyǵy da kúmán týdyrady. Nebári 100 myńǵa jetpeıtin sýbektiler qosymsha qun salyǵy bıyonsha únemi daý týyndap, sotqa júginýge deıin baryp jatady. Al, 30 mln-nan astam kartalar arqyly kúndelikti júrgiziletin 1 mln 300 myń tranzakııalarǵa salyq salýdyń sońy ne bolady? 

Sonymen birge, bastamashylar bul jańalyqty engizýde adamdardyń jaýaby qandaı bolatynyn eskermegen. Búginde bank kartalarynyń qarqyndy damýynyń arqasynda Qazaqstanda kóptegen tólem jasaý jumystary elektrondy formatqa kóship, kóleńkeden shyǵaryldy. 

Biraq, kórsetilgen málimdemeden soń kartany paıdalanýdan bas tartyp, qolma-qol tólemdi talap etý paıda bola bastady. Osynyń kesirinen zamanaýı tólem júıesine degen senim joǵalyp, qarjy operaııalarynyń basym bóligi kóleńkeli júrgizilýi qaýpin týdyrady. 

Osy máselelerdi eske otyryp, «Aq jol» partııasy Sizden:

  1. Vıe-mınıstr B.Sholpanqulovtyń tólem kartalar boıynsha belgili bir operaııa túrlerine salyq salýdy engizý týraly málimdemesin rastaý nemese joqqa shyǵarýyńyzdy,
  2. Eger málimdeme vedomstvanyń josparyna saı kelgen jaǵdaıda, Prezıdent tapsyrmasyna saı shaǵyn bıznesti salyqtan bosatý merziminiń aıaqtalýyna deıin ony júzege asyrý tásilderin qaıta qaraýǵa nemes bas tartýyńyzdy suraıdy. 

Qurmetpen, «Aq jol» partııasynyń depýtattary

Pikirler