Itelginiń qyzyǵyna tússeń…

1492

Áýesqoı ańshylar dabyl qaǵýda.  Solardyń biri – Sovet Seıitovty  tyńdasaq, elimizdi meken etken óte sırek qustardyń biri – ıtelgi quryp ketýdiń az-aq aldynda. Onyń ózinde de tabıǵat qorǵaýshylardyń ózderi men ańshylardyń «arqasynda». 

Onsyz da «Qyzyl kitapqa» engizilgen jyrtqysh qustyń uıasy jıi buzylady eken. Óıtken sebebi ańshylar ıtelgini qoldan ósiretinderge jumyrtqasyn satyp, nápaqa tabady desedi. Al olar óz kezeginde ıtelgini shetelge, atap aıtqanda, Birikken Arab Ámirlikterine satyp, paıdaǵa shash etekten kenelip otyr degen pikir qalyptasqan.

«QASQYRǴA QOI BAQTYRǴAN…»

El aýzynan esitkenimiz – arabtar bir ıtelgi úshin 3-5 myń dollaryn aıamaı shasha salatyn kórinedi. Biraq olardyń kóz qurty qolda óskenine emes, saıyn dalany meken etken naǵyz jyrtqyshyna túsedi eken. Óıtkeni olar qusty sán úshin emes, ańǵa salý úshin baptaıdy. Ámirlikterde ıtelgi asa qasıetti qus sanalady. Tipti sýreti memlekettik týynda beınelengeni de tekten-tekke emes-aý, shamasy. Arabtardyń eńbektegen sábıi men eńkeıgen kárisine deıin ıtelgi baptaýdy sánge aınaldyrypty. Ol jaqta bizdegideı dúnıe-múlikke, úı-jaı men kólikke degen qyzyǵýshylyq joq eken. Maqtanatyn baılyǵy – osy ıtelgi. Uldar atqa qonatyn jasqa jetisimen, olarǵa ákesi ıtelgi satyp alyp beredi desedi. Tipti belgili bir kúni alqa-qotan otyryp, tańdy tańǵa uryp, árkim óz ıtelgisin maqtap, sıpattaýdy da dástúrge aınaldyrypty. Sondyqtan ıtelginiń qandaı bolýy kerek ekenin arabtardan artyq eshkim bilmese kerek.
Bul jyrtqysh qus Ámirlikterde de bar. Biraq jyl saıyn tamyz-qyrkúıek aılarynda onda ıtelgi saýdasy qyzady. Jan-jaqtan ákelingen ıtelginiń neshe túrin arab­tar shekesinen shertip júrip tańdap alady. Arasynda Qazaqstannan aparylǵandary da bar. Biraq arabtar qoldan ósirilgen ıtelgige kóz qıyǵyn da salmaıtyn kórinedi. «Óıtkeni qamaýda, tálimbaqta óskeni ańǵa shyǵý túgil, ózi ań-qusqa jem bolýy ábden múmkin eken. Jabaıy tabıǵatta múldem kúnin kóre almaýy da ǵajap emes. Inkýbatordan shyqqan 100 ıtelginiń bireýi tabıǵatqa jiberilgennen keıin tiri qalsa, sonyń ózi jaqsy. Sondyqtan ıtelgini qoldan ósirýdiń tabıǵatqa keltirer esh paıdasy joq»,  – deıdi áýesqoı ańshy Sovet Seıitov. Onyń usynysy – osy ıtelgi máselesin memleket óz qaraýyna alýy kerek. «Túrikmender aqaltekeni qalaı memleket deńgeıinde qurmettese, qazaqtar ıtelgini de sol dárejege jetkizýi kerek. Bireý-mireý qustyń bekzatyn syrtqa shyǵaryp satatyn bolsa, memleket qazynasyna qyrýar qarjy quıýǵa tıis», – deıdi ol. Onyń aıtýynsha, qamaýda ósken ıtelginiń  tipti jumyrtqalaýy da neken-saıaq. Sovet Saýytuly búgingi ıtelgi máselesin kezindegi saıǵaq máselesimen salystyryp, bir qatarǵa qoıady. «Saıǵaqtyń múıizi asa qymbat bolǵandyqtan, bir kezderi oǵan erinbegenniń bári shúıligip, tuqymyn qurtyp jibere jazdady. Sol kezde memleket buǵan tosqaýyl qoıdy. Qazir ıtelgini satýǵa da tyıym salý kerek», – deıdi ol.

«JAMANATTY BOLAR JAIYM JOQ»

Budan soń ile-shala ıtelgini qoldan ósiretinderdi izdestirdik. Mundaı sharýamen aınalysatyn jalǵyz kásiporyn  Almatydaǵy «Suńqar» ortalyǵy eken. Ol 1989 jyly jyrtqysh qustardy qalpyna keltirý maqsatynda ashylǵan. Oǵan Germanııanyń  jyrtqysh qus ósirýde joǵary tehnologııany meńgergen kásiporyndary da atsalysty. Bastapqyda Almatynyń haıýanat baǵynan 13 ıtelgi satylyp alynǵan. Keıin solar kóbeıtilgen. Osy jyldar ishinde tálimbaqta 1300-den astam qus ósirilip, onyń 471-i tabıǵatqa jiberilgen. Tálimbaq,  negizinen, ıtelgi ósirýmen aınalysady. O basta ıtelgini shetelge satý týraly oı da bolmaǵan. Óıtkeni Qazaqstan táýelsizdik alǵan soń «SITES» Konvenııasyna (sırek qustar men ósimdikter saýdasy jónindegi konvenııa) enbeı qalǵan. Sondyqtan tálimbaq bes jyl boıy qustardy shetelge shyǵara almapty. Ortalyqtyń qazirgi dırektory Ashot Anzorov bul jerde 15 jyldan beri jumys isteıdi eken. «Bul – Qazaqstandaǵy osyndaı jalǵyz ortalyq. Biz eshkimnen ıtelginiń ózin de, jumyrtqasyn da qabyldamaımyz. Ras, ákelýshiler bolǵan. Biraq biz óz atymyzǵa kir keltirip qaıtemiz? Onyń ústine, bizge aıyna 2-3 ret arnaıy komıssııa kelip tekseredi. Ár jumyrtqa tirkelip, qattalady. Ár jumyrtqanyń, ár qustyń óz qujaty bar. Ol qaǵazsyz ıtelgini shetelge shyǵarý múmkin emes. Onyń ústine, 15 kúndik balapannyń aıaǵyna saqına salamyz. Sonyń negizinde memlekettik mekeme arnaıy tólqujat beredi. Saqınada nómir jazylǵan. Sol arqyly arqyly qus týraly barlyq aqparatty bilýge bolady, ol  ortalyqta saqtalǵan.  Qus eseıgennen keıin onyń aıaǵyna mundaı saqına kıgizý múmkin emes qoı. Sondyqtan bizdiń tálimbaqta tek ózimiz ósirip shyǵarǵan qustar ǵana bar. Olardyń bári de osyndaǵy ıtelgilerdiń jumyrtqasynan basyp shyǵarylǵan. Tipti bizdiń keıbir qustarymyz jabaıysynan da artyq dep batyl túrde aıta alamyn. Óıtkeni, mysaly, men óz basym osy baǵytta tynymsyz jumys júrgizip kelemin. Itelginiń túr-túrin bir-birimen býdandastyrý arqyly búginde arabtar qatty baǵalaıtyn eń asyltuqymyn jasap shyǵardyq dep aıta alamyn. Túr-túsi osyndaı keremet, symbatty, sulý qustar tabıǵatta da kezdespeıtin shyǵar. Eger dál osyndaıyn bireý ákelip berse, júz ıtelgimdi aıyrbastar edim. Áıtpese  ańshylar ustap ákelgen kez kelgen qusty qabyldaı berip, jamanatty bolar jaıym joq», – deıdi Ashot Amıranuly.
Onyń ústine, ıtelgini asyraýdyń ózi de arzan kásip emes eken. Bul ortalyq olarǵa jem retinde egeýquıryq ósiredi. Solarǵa kúnine 400 keli et, 240 keli suly beredi eken. 2-3 kún saıyn astyndaǵy aǵash úgindi tósenishin aýystyrady. Egeýquıryqtar úshin arnaıy cheh qural-jabdyǵyn satyp alypty. Onyń ózi – qyp-qyzyl aqsha. Sondaı-aq kúnine taýyqtyń bir táýliktik 2 myń balapanyn satyp alady. Bul da ıtelgige tamaq. «Óz ıtelgimizdi toıdyryp alaıyq. Bóteni kerek emes», – dep ázildeıdi dırektor. 
Qustyń bekzatyn Birikken Arab Ámirlikterine aparyp satatynyn jasyryp otyrǵan joq. Sondaı-aq Germanııa, Japonııa, Reseı men Avstrııaǵa da shyǵarady eken. Biraq qazir ıtelgi saýdasy burynǵydaı qyzý emes kórinedi. Itelgi saýdasynyń báseńsigenin Ashot Anzorov birneshe sebeppen baılanystyrady. Eń aldymen, arabtar ańǵa shyǵatyn aýmaqtyń tarylǵany.  Ekinshisi, arab eliniń ıtelgi dese ishken asyn jerge qoıatyn burynǵy basshysy dúnıeden ótkeni sebep. Ár eldiń basshysy qaı nársege qumar bolsa, halqy da soǵan qushtar. Mysaly, bizde Elbasy shańǵy teýip edi, bári jappaı Shymbulaqqa jamyrady. Golf oınap edi, bári osy sharǵa qumartty. Basqa elderde de dál osylaı. «Ámirliktiń burynǵy prezıdenti ıtelgige, ańshylyqqa áýes edi. Sondyqtan halqy da mundaı kásipke yntyzar bolatyn. Al qazir jaǵdaı basqasha. Sondyqtan da bolar, ámirlikterde burynǵydaı saýda joq», – deıdi A.Anzorov.
Bul ortalyq ózderi ósirgen ıtelgini úsh topqa bóledi eken. Biri – arabtarǵa satylatyn qustar. Ekinshi toby 15-20 shaqtysy uıa basý úshin ortalyqqa qaldyrylady. Al 40-50 ıtelgi jyl saıyn tabıǵat qorǵaýshylardyń baqylaýymen Alataýdy bókterlep, qanat qaǵyp ketedi. 20 jyl ishinde 600-den astam qus tabıǵatqa jiberilgen. Bulardyń árqaısysy jeke-jeke tárbıelenedi eken. Mysaly, arabtar bulshyq eti damymaǵan, ıaǵnı uzaqqa ushpaıtyn, baptalmaǵan qusty satyp almaıdy. Sondyqtan  ortalyq mamandary satýǵa daıarlanatyn qustardy ańǵa jıi salady. «Biraq tálimbaqta ósken ıtelgige olardyń asa qyzyqpaıtyny ras. Bizdiń qustardyń keıbireýi jabaıy ıtelgilerden de artyq bolsa da,  arab­tardy «tálimbaqta ósti» degen sózdiń ózi úrkitedi», – deıdi Ashot. Al ushyrylǵan qustardyń keıingi tirshiligin baqylaý múmkin emes eken. Ol úshin arqasyna óte qymbat apparat ornatyp, oǵan tipti Ulttyq qaýipsizdik komıtetinen ruqsat alý kerek kórinedi. Sondyqtan ortalyq mamandary ózderi ushyrǵan qustardyń keıingi taǵdyrynan beıhabar.

SYRT KÓZ

«Tabıǵat» ekologııalyq odaǵynyń tóraǵasy Mels Eleýsizovten osy máselege qatysty pikirin suraǵan edik. Óz isiniń mamany tabıǵatta ósken ıtelginiń basqasha bolatynyn, ıaǵnı naǵyz qyran ekenin, al tálimbaqtan shyqqany shynymen de bireýge jem bolatynyn moıyndady. Biraq ol jabaıy ıtelginiń jumyrtqasy bireýlerden satyp alynyp, basyp shyǵarylyp, shetelge saýdalanady degen pikirdi teriske shyǵardy: «Suńqar»    ortalyǵynyń mamandary ózderi ósirip shyǵarady, úıretedi, tárbıeleıdi. Shetelge shyǵaryp satýǵa da haqysy bar. Bizdiń Úkimet osy tálimbaqtan satyp alyp, tabıǵatqa ushyrsa, kómek bolar edi.  Al tabıǵattan urlap shetelge satyp  jatqandardy, árıne, sottaý kerek»,  – dedi M. Eleýsizov.
P.S. Áýesqoı ańshy S.Seıitovti elimizde ıtelgi ósirýmen bir ǵana ortalyq aınalysatyny da tolǵandyrady eken. «Osy sharýaǵa beıimi, qabileti barlardyń bárine nege aınalyspasqa? Jalpy, bul sharýany nelikten memleket baqylaýyna jáne qamqorlyǵyna almasqa?» – deıdi ol. Biz osy máselege qatysy barlardyń pikirin gazet betinde jarııalaýǵa ázirmiz.  


Roza ShÁKEEVA, 

"Jas qazaq" gazeti

 

Pikirler