Aýqattysy aqshańqan úıiniń túndiginen, jaqybaıy qarasha úıiniń jyrtyǵynan juldyz sanap uıqyǵa ketetin qazaqtyń tabıǵatpen úılesimdiligi týraly áste áńgime kóp. Sol barqyt aspanda býaldyr saǵym sozylyp jatatyny tunyǵy laılanbaǵan aýyl balasynyń bárine málim. Qazaq muny «Qus joly» deıdi. Óziniń dúnıetanymyn ǵaryshtyq mejemen keń qulashtap órgen halyqtyń bul ataýdy qoıýy beker bolmasa kerek.Qus – qazaqtyń jany. Sondyqtan da Kók Táńirine balanǵan ǵarysh kókjıegindegi ǵajap jaratylys «Qus joly» ataýyna laıyq dep túısinedi bul jurt.
Álbette, jaratylystyń jaýhar syıy – tabıǵatqa degen kóńili alabóten qazaqtyń.
Alabóten bolatyn. Erte-erte, ertede…
Bul ińkárlik, jaratylystyń eń erkin maqulyǵy qustarǵa, ásirese, aıryqsha edi. Qyran baptap, tuıǵyn ósirip, qarshyǵa salatyn qusbegilik sonyń bir kórinisi. Baıtaq dalany «qyran («ushqan qustyń» dep te qoldanylady) qustyń qanaty talatyn» degen ólshemdi de osy aıada qarastyrýǵa bolady. Shaý tartyp, kárilik meńdegendi «Búrkit qartaısa – tyshqanshyl» degen bir aýyz mátelmen bederleı salatyn ulttyń bolmysynan qanatty jaratylys arqyly qanatty sóz aıtýǵa qushtarlyqty ańdaısyz.
«Kerýenniń túngi júrisin torǵaı biler», – deıdi Qorqyt baba bir sózinde. Nemese «Toty qus boıyna qarap zorlanady, aıaǵyna qarap qorlanady», – deıdi halyqtyq mátel. Damylsyz, tynymsyz, mazasyz sátti «Ulardaı shýlap..», – dep sýretteıdi. Ular qusyńyz óte saqsaq keletin jergilikti qus. Tobymen júretin bul qustar taý bókterinde jaıylyp jatqanda, bireýi bıik quzǵa shyǵyp, jan-jaǵyn baǵdarlap turady eken. Eger qaýipti sezse aıryqsha ún shyǵaryp, habar beretin kórinedi. Mine, osydan týǵan teńeý. Jáne qandaı kórkemdikke ıe teńeý deseńizshi.
Osydan keıin «qus – qazaqtyń jany» demeı kórińiz!
Al, qarlyǵashqa degen qazaqtyń kóńili tipti alabóten. Áıgili Tóle bıdiń «Qarlyǵash bı» atanýy, halqymyzdyń qarlyǵashtyń uıasyna asa qamqorlyqpen qarap, tentekke buzdyrmaı, jylanǵa balapanyn jem qylmaı jiti nazarda ustap, mápeleýi bir basqa. Ǵylymı dáıektemede qarlyǵash óte ushqyr, kúnine myńdaǵan masa sııaqty usaq zııankes jándikpen qorektenetin paıdaly qus. Bul da izgilik ilimindegi ulttyń uly tanymy bolsa kerek.
Al, kúlli álem biletin kóne grek ańyzyndaǵy qola qaýyrsyndy, jez tyrnaqty alyp Stımfalııa qustarymen shaıqasqan Gerakldiń erligi týraly áńgimeler qazaqtyń qustaný jolyndaǵy jıǵan ápsanalary men qanatty sózderiniń janynda jip ese almaıdy dep sanar edim. Múmkin, mentalıtettik baǵam der shyǵarsyz. Biraq, men úshin «otqa salsa janbaıtyn, sýǵa salsa batpaıtyn» Gerakldiń qustary janynda qazaqtyń qustar týraly túsinigi shynaıy ári ádil. Kóńil saraıyńyzdy jadyratatyn, kúıińizdiń hoshyn keltiretin adamzattyń áýezdi únin, ıaǵnı, asqaq ánin de bul qazaq bulbul daýysymen salǵastyrady ǵoı. Jáne onysy unamdy, jaǵymdy.
Barlyq ań-qustyń tilin bilipti deıtin Súleımen patsha týraly Avstrııanyń áıgili zoolog-ǵalymy Konrad Loren bylaı dep jazdy: «Súleımen patsha sıqyrly saqınasyz-aq, ań-qustarmen tildesipti dese, men sener edim. Eger janýarlardyń «dabyl kodyn» til dep eseptesek, sonyń «sózdigin» zertteý arqyly adam ol tildi tolyq túsine alady».
Shynynda, ár qus bir-birine uqsamaıtyn, minez-qulqy, qabilet-qarymy, daryny jaǵynan alshaq adamdarǵa uqsaıdy.
Qustardyń ishinde adamnyń daýsyn salyp, sózin qaıtalaıtyny – totyqus. Saýysqan da sóıleýge qabiletti qus eken. Al, kelemejdeýge qumar qustardyń biri – jarǵaqqus desedi. Ol keıbir qustardyń daýsyn salýmen qatar, ıt bolyp úrip, átesh bolyp shaqyrady.
Ǵalymdardyń aıtýyna súıener bolsaq, qamys torǵaıy táýligine 9 saǵat án salsa, shubar shymshyq shamamen 2 saǵat saıraıdy.
Qusty ánge, jyrǵa qospaǵan qazaqtyń marǵasqalary kemde-kem. Aldyńǵy jyldary jyl qusy – qaratorǵaı bolyp jarııalanǵanda «Qaratorǵaı – qazaqtyń týysy» dep jazǵan edik. Shynymen, qazaq pen qus, sonyń ishinde qaratorǵaı uqsas. Áıtpese, halyq bolyp, Aqan seri bolyp qaratorǵaıdy ánge qosar ma?!..
Muqaǵalıdyń da muńdy jany jabyqqan janyna jalaý bolar jaratylysty qustan izdegen.
…Qus mindik temir qanat, attar qalyp,
Áıtse de, maqtanbalyq, maqtanbalyq!..
Úlpildegen, úrpıgen úkim meniń,
Jyl qustaryn saǵynyp, kútýdemin.
Kóz almaı shubatylǵan qus jolynan,
Búkil elim kútýde, búkil jerim.
Qyrlarym da kútýde, dóńderim de,
Saǵynady bizbenen kól de birge.
Úkim meniń, qarashy, jyl qustary
Keledi eken qaısy endik beldeýinde.
Qaratorǵaı, qarlyǵash, tyrnalarym,
Qashan bizge ákeler jyl habaryn?
Qashan qonar zergerler – aqqý, qazdar
Áshekeılep kólderin, jylǵalaryn.
Qashan bolar toǵaıda án sabaǵy,
Án salady, qashan kep jan salady?
Qashan mynaý jaıqalyp emen, terek,
Japyraqtar jabyla qol soǵady?, – deıdi Muqań bir óleńinde.
Shynynda deımiz, Maqataevtyń júregi neni sezdi eken?.. Qazir, qus kelgende japyraqtary qol soǵyp, shattanyp turatyn burynǵy Almaty qaldy ma?!
Qalada qus kórinbeıdi ǵoı.
Bazary tarqaǵan shahar demeı-aq qoıaıyq. Ekologııa shyǵar… Biraq, turǵyndardyń da kóńiline jylýlyq shaqyratyn shahardyń óz qustary bolady emes pe? Bul rette ilkide «Almaty Aqshamy» kótergen «Qustar kúnin» ótkizý týraly taǵy aıtamyz. Bul – qajetti, dástúrge aınalýy tıis ıgi shara bolýy kerek.
Álemdik Qustar kúniniń oraıynda jazylǵan maqala emes, qalamyzǵa qajet izgi usynys dep qabyldańyz.
Áıgili kompozıtor Shtraýs shubar shymshyqtyń daýys yrǵaǵyn muqııat tyńdap alyp, ony óziniń ataqty valsine engizgen ǵoı. Qustardy aıalasaq, qalamyzǵa qaıta oraltsaq, múmkin qazaqtyń da bir balasy balkonda tyńdaǵan qustyń áninen tamasha vals jazar, sımfonııa jazar…
Dýman ANASh,
«Almaty Aqshamy», №41, 2-sáýir, 2011 jyl
