Ómiri men tarıhy áriden kele jatqan, súrleý-soqpaǵy yqylym zamannan arnasyn tartqan qazaq halqyn kózge qalaı elestetýge bolady. Oǵan berer jaýap daıyn. Biz árdaıym qarapaıym, eńbekqor, qajyrly, tabandy halqymyzdy qyran qusy, ushqyr tazysy men júırik aty jáne úkili dombyrasy arqyly tanyp bilemiz. Ata-babamyz osy dúnıelerdi qasterlep ustaǵan, serigi etken. Qarapaıym qazaq tirliktegi násibin de osylardan taýyp, azyq etkeni málim. Halqymyzdyń ejelgi saltynda qyran baptap, ańǵa shyǵý dástúri qalyptassa, muny sporttyń bir salasy, salamatty ómir saltyn ustaný dese de bolady. Taza aýada ýaqyt ótkizýdiń ózi bir ǵanıbet ekenin bastan ótkergen janmyn.
Meniń arǵy atalarym, ákem qyran qus, búrkit ustaýmen aınalysty. Bul jaqsy úrdis maǵan bala kezimnen tanys boldy desem artyq aıtpaımyn. Ákemnen kórgenim, árdaıym aıtyp, kózben kórsetip úıretkeni bar, keıin azamat bolyp at jalyn tartyp mingennen keıin búrkitpen ózim de shyndap, berile aınalysa bastadym. «Tuıǵyn», «Alǵyr» sekildi búrkitterimmen aýdandyq, oblystyq baıqaýlarda júldeli oryndy ıelendim. Keıin Kókshetaýda ótken respýblıkalyq jarysta júldeli 2-orynnan kórindik.
Búrkit – kıeli, qasterli qus. Qyran qustyń jadaǵaıyn qazaq tórine ilip qoıatyn. Búrkitti ejelden «qasıetti qus» dep qasterlep, «dala sermeńdesi», «kók táńirisi», «aspan perisi», «qanattylar hany» dep qurmet tutty. Elimizde búrkit kóbinese Altaı, Tarbaǵataı, Alataý, Kókshetaý taýlary men orman alqaptarynda kezdesedi. Búrkit – jyrtqysh qus. Búrkitti aqıyq, muzbalaq, qarasha, kóktaban, shógel, kók búrkit, sý búrkit, dala búrkit, taý búrkiti dep ataıdy.
Búrkittiń túsi qońyr. Salmaǵy 4 kılogrammǵa deıin barady. Dene turqy – 95 santımetrge deıin bolsa, jaıǵan qanaty 2 metrge deıin jetedi. Qanatynyń shetki qaýyrsyndaryn shalǵysy dep ataıdy. Al quıryǵynyń ortasyndaǵy eki qabat áldi qaýyrsynyn «kóbesi» dep, qalǵandaryn «jebesi» dep ataıdy.
Aıaǵy 4 saýsaqty, onyń artqysyn «tegeýrini», ishkisin «jem basar», ortańǵysyn «syǵymy», shetkisin «sheńgeli» dep ataıdy. Búrkit sýyr, qoıan, túlki, borsyq aýlaıdy. Tuıaqty janýarlardan aqbóken, elik, taýteke, qara quıryq sekildi ańdardyń tólin jeıdi.
Ol taýdyń bıik qııalaryna sekseýil, torańǵy, taǵy basqa iri buta, aǵash basyna naýryz-sáýir aılarynda jumyrtqa salyp, 45 kúnde balapan basyp shyǵarady. Men kóbinese balapanyn uıadan emes, jańadan ushyra bastaǵan kezinde qolǵa túsirip, baǵyp júrmin. Qara qanat bolǵan kezinde baqqan durys.
Qazaq búrkitti erte kezden ustaǵan. Ańshylyqqa úıretken. Alǵashynda qolynan jem jeýge daǵdylandyrǵan. Sodan keıin qusty alysta turyp shaqyryp, ózdiginen kelip jem jeýge baýlyǵan. Munan keıin at ústinde turyp jemdi kórsetip, shaqyryp, qolyna kelip qonýdy úıretedi. Sodan soń qusqa jemdi ań terisin ústine qoıý arqyly alǵyzyp úıretedi. Búrkit ańǵa úsh tásilmen – shanshyla, sypyra jáne ilip túsý arqyly túsedi.
Búrkitti qolǵa úıretip, ańǵa salý úshin qajetti buıymdar: tomaǵa, tamaq baý, balaq baý, baldaq bolady. Árqaısynyń óz qyzmeti bar.
Úıimniń janyndaǵy arnaıy jasalǵan torda búrkitimdi baǵyp otyrmyn. Ýaqtyly taza etten tamaǵyn beremin. Búrkiti bar úıde jyn-shaıtan bolmaıdy degen uǵym bar. Búrkit – erdiń serigi. Qustyń aldynan qyz-kelinshek, bozbalalardy ótkizbeıdi. Aınalyp ótýi talap etiledi. Búrkit bir silkingende úıden bir pále ketedi dep yrymdaıdy. Jaqsy qyran qusy qaza bolǵanda qus ıesi qatty qaıǵyryp, aza tutady. Qustyń denesin aq shúberekke orap, taý-tas jaqparyna, qus uıasyna jaqyn jerge jerleıdi. Búrkittiń qanat, quıryq qaýyrsynyn, bas terisin, tuıaǵyn, aıaǵyn alyp úıdiń tórine tús kıizge, jas balanyń besiginiń basyna ilip qoıady. Munyń sebebi, qasıetti qus adamdy pále-jaladan, kóz-suqtan, qaterden saqtaıdy, balany shoshynýdan qorǵaıdy deıdi. Bul – shyndyq. Dáleldengen dúnıe. Qusbegi bir úıge qusymen kirse, keterinde búrkitiniń ıyǵyna shoq úki taǵyp shyǵarady. Shoshynǵan adamnyń basyna búrkitti qondyryp jatady. Tolǵaqty jeńildetý úshin de úıge búrkit ákelip, áıelge kórsetetin yrym bar.
Qazir búrkit qazaq saıatshylarynyń qolyna ustar, ańǵa salar alǵyr qyrany, qyzyqty sport óneri.
Baǵashar NAÝRYZBEKOV, búrkitshi,
Almaty oblysy,
Raıymbek aýdany.
«Egemen Qazaqstan» gazeti.
