«Adyrna» etnografııalyq birlestigi men ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ-dyń birlesip uıymdastyrýymen Almaty qalasyndaǵy Ó.Joldasbekov atyndaǵy stýdentter saraıynda «Birjan dep atym shyqty alty alashqa» atty kesh ótti. Keshte alǵashqy bolyp sóılegen akademık, professor Tursynbek Kákishev:
– Bizdiń klassıkalyq ánshilerimizdi jastar umyta bastaǵan kezde ony qaıta jańǵyrtyp, keıingi urpaqqa, myna zalda otyrǵan stýdentterge taǵylym etip, is-sharany kóterip otyrǵan «Adyrna» uıymynyń baǵyt-baǵdary óte durys-dep, óziniń alǵysyn bildirdi. Sóz aıaǵynda uıymdastyrý ujymyna «isterińde nátıje kóp bolsyn» degen aqsaqaldyq batasyn berdi.Táýelsizdiktiń 20 jyldyǵyna oraı stýdentter saraıynda qazaqtyń birtýma perzenti Birjan Qojaǵululyna arnalǵan bul keshte keremetteı ánderi oryndalyp, ómirinen syr shertildi.
Keıinde Birjannyń shóberesi Maral Temirtasov Birjan saldyń muralaryn qaıta jandandyryp, is-shara ótkizip otyrǵan uıymǵa alǵysy-tilegin aıtty. Kókshetaýlyq jyrshy-jyraý Baıanǵalı Álimjanovtyń qyzyqty da, áserli áńgimesi halyqty úıirip alǵandaı boldy.
Birjan saldyń shyǵarmashylyǵyna toqtalyp, tarıhı faktilerdi qozǵap baıandama jasaǵan ónertanýshy, dúldúl ánshi Erlan Tóleýtaı boldy. Sonymen dúıim jurttyń aldynda dástúrli óner óz kóginen kórinip, eń alǵash sahna aıqara ashylǵan ýaqytta Qazaq ulttyq ýnıversıtetiniń Farabı sazy orkestriniń oryndaýynda Qurmanǵazynyń kúıi «Balbyraýyn» óz kezegin aldy. Orkestrdiń kórkemdik jetekshisi Bolatqalı Ámirhan. Keshtiń bir ereksheligi Birjan saldyń buryn-sońdy el tyńdamaǵan, arhıvte qalǵan jańa ánderi óz tyńdarmanyna jol ashty. Erkin Shúkimánov «Aıtbaı», «Jasymda ǵylym bar dep eskermedim», «Janbota», Doshan Odamanov «Aqtentek», Narıman Ábdirahmanov «Láılim-shyraq», Sáýle Janpeıisova «Býryltaı», «Jonyp aldy», Erbol Bilálov «Máti-dáýlen», Saıat Nurtazın «Adasqaq», Jasulan Bazarbekov «Jonyp aldy 2 túri», «Qýandyqqa», Erlan Rysqalı «Birjan sal – aqyn», «Jambas sıpar», Talǵat Ábilǵazy «Syrǵaqty», Gúlshat Tákejanova «Ǵashyǵym», Erlan Tóleýtaı «Aqserkesh», «On saýsaq», Gúlsim Arysbaeva «Jalǵyz arsha», «Aqjorǵajan», Tóleýtaı Serikov «Maqpal qyz» jáne joba avtory Jolaman Qujamanov «Minezi júırikterdiń soqpa-soqpa», «Men kórdim uzyn qaıyń qulaǵanyn», Jasulan Saqaev «Kerkekil» atty Birjan saldyń ánderin sheberlikpen aıtyp shyqty. Ózim osy keshte "Birlán" degen ándi oryndadym. Erlan Tóleýtaıdyń oryndaýyndaǵy «On saýsaq» áni tyńdarmannyń kóńilin bir serpiltkeni kesh aqsaqaly Tursynbek Kákishevtiń oǵan óz shapanyn shyn kóńilimen syılaýynan kórindi. Ándi baqsydaı quıqyljytqan Erlan Tóleýtaıdyń óneri jastarǵa úlgi bolsa ıgi. Tanymal ánshi Tileýles Qurmanǵalıevtiń oryndaǵan «Temirtas» ániniń áserinen jasy úlken aǵa-ápkelerimizdiń kózine jas úıirildi. Sońyra Ramazan Stamǵazıevtiń oryndaýyndaǵy «Alqarakók», «On eki vzvod», «Aıbozym» ánderi keshtiń sánin odan ármen qyzdyryp, qyzyqtyra tústi.
Kesh sońynda Birjan saldyń shóberesi, tikeleı urpaǵy Maral Temirtasov bylaı dedi :
– Bul keshtiń uıymdastyrý alqasyna úlken alǵysymdy bildiremin, Birjan sal ısi qazaqtyń ıgi muralarynyń jarqyn beınesi. Birjan ómiri men shyǵarmashylyǵy qamtylǵan mýzeıi qazir Býrabaıda ornalasqan. Urpaǵynan qazir úsh shóberesi barmyz. Eki baýyrym bar. Biriniń aty Oral, biri Shárip. Kókshetaýda Stepnıakta turamyz.
Bir mezgilde uly mýzyka tulǵalary men qazaqtyń án ónerin qatar nasıhattaıyn joba týraly alǵash ánshi Jolaman Qujımanov bastama kótergen edi. Birjan sal, Aqan seri, Muhıt, Úkili Ybyraı, Nartaı, Kenen, Jaıaý Musa, Balýan Sholaq tárizdi daryndy tulǵalarymyzdyń ómiri men shyǵarmashylyǵy jasarǵa orasan zor ónege. Byltyr Jazýshylar odaǵynyń qoldaýymen «Alashtyń Aqan serisi» atty Aqan ánderinen uıymdastyryldy. Onda da áli kúnge deıin ult múddesi maıdanynda attan túspeı júrgen Tursynbek Kákishev aqsaqalymyz aq batasyn berip, jastardyń qasynan tabylǵan bolatyn. Sol kesh jónin Qorǵanbek Amanjoldaı aqyn aǵamyz «Egemen Qazaqstan» gazetine kólemdi maqala jazyp, ystyq lebizin joldady. Birjan sal ánderinen keıin «Adyrna» ulttyq-etnografııalyq birlestigi Muhıttyń daýysyń bolsa, aıt deıtin ánderinen kesh ótkizýdi josparlap otyrǵanyn jasyrmady.
Ataýly keshtiń basty ereksheligi – Birjan saldyń aıtylmaı júrgen ánderin halyqqa jekizýimizde bolyp otyr. Mysaly, «Kerkekil», «Birlán», «Minezi júırikterdiń soqpa-soqpa» jáne taǵy basqa ánder. Birjannyń Abaıdyń sózine jazylǵan «Jasymda ǵylym bar dep eskermedim», «Men kórdim uzyn qaıyń qulaǵanyn» atty ánderi bizdiń nazarymyzdy birden aýdardy. Birjannyń Abaıdy izdep barǵany barshaǵa aıan. Qazaq tarıhyndaǵy alǵashqy birlesken shyǵarmashylyq jumys osy eki ulylarymyzdan bastaý alǵandaı. Abaı Birjannyń ónerine súısinip, «sendeı ánshi qaıta týmas-aý» degende, Birjekeń «Mendeı ánshiniń talaıy týar, biraq, sendeı tyńdaýshy týmas» depti. Rasynda da, qazaq áni tyńdarmandaryn joǵaltyp alǵandaı kúı keshti keıingi kezderi. Osy olqylyqtyń ornyn toltyrýǵa talpynǵan «Adyrnanyń» qadamyn qýattap, mınıstrlikter men quzyrly mekemeler kóz qyryn salyp qaraılassa, nur ústine nur bolar edi.
Bahtııar AQYMJANOV
