Abaıdyń kópke málim «Qansonarda búrkitshi shyǵady ańǵa…» dep bastalatyn óleńiniń kórkemdik-estetıkalyq qasıeti oqyrmannyń da, abaıtanýshylardyń da laıyqty baǵasyna ıe bolǵan. Tabıǵat pen adamnyń ajyramas bútin-birligi mundaı kemel sýrettelgen jalǵyz óleńimen ǵana talaı aqyn tarıhta qalar edi. Tipti, tabıǵat lırıkasy degennen góri kórgish, sezgish, oı qorytqysh ushqyr qııal ıesi ár adamnyń kóńil kúıin tereńnen tartyp, jalańashtaı, jarqyrata kórsetýdiń ǵajaıyp úlgisi osyndaı. Abaıdyń ózi aıtatyndaı: «Eski bıshe bos maqaldaǵan» emes, túzelgen sóz, tyńdaýshyny túzeıtin sóz.
Tek «ishi ǵana altyn» emes, «syrty da altyn», mazmuny men túri birin-biri jaqtap, tolyqtyryp turǵan beıneli sóz órnegi men túr tutastyǵy. Aqyndyqtyń aıryqsha ereksheligi Abaıdyń sózimen aıtsaq:
Qýaty ottaı burqyrap,
Ýázinge ólshep tizilgen.
Jańbyrly jaıdaı syrqyrap,
Kók bulttan úzilgen,
Qaıran til, qaıran sóz…
eken. Aqynnyń osyndaı shabytty shaǵynda týǵan «Qansonarda búrkitshi shyǵady ańǵa…» dep bastalatyn óleńiniń jóni bólek. Nege bólek? Onyń jaýabyn izdeý muratymyz da, maqsutymyz da emes, eger osy óleńniń taǵy bir nusqasy bolmasa. Jáne ol nusqasy aqynnyń kózi tirisinde tasqa basylyp, jurtqa taramasa.
Ol 1897 jyly Qazan qalasynda basylǵan «Knıaz bilán Zaǵıpa» qıssasynyń mátininen tabylǵan. Anyqtap, kópshilik nazaryna usynǵan. Ú.Súbhanberdına, túsinik bergen professor M.Myrzahmetov[1].
Abaıtaný úshin qyzyǵarlyq mańyzy bar bul bul mátin týraly qandaı da pikir aıtý úshin, aldymen, ony qazirgi bizge málim nusqasymen[2] salystyra otyryp, aıyrmalaryn taldap shyǵý kerek.
Hıssadaǵy nusqany — Hıssada, jınaqtaǵyny — Jınaqta dep aldyq.
Hıssada: Búrkitshi qansonarda shyǵady ańǵa.
Jınaqta: Qansonarda búrkitshi shyǵady ańǵa.
Sóz aýysýlary bar. Áýeli qansonarda kim ańǵa shyǵady dese, jınaqta:
Qansonarda búrkitshi shyǵady ańǵa, -
dep keledi. Aıtylar oıdyń bas-aıaǵy bútin, eki nusqada da birdeı. Tek, jınaqta birden ekspressııa, ekpin qysy-jazy qus salyp júrgen ańshy emes, qansonardaǵy búrkitshiniń qımyl-qubylysy týraly. Ekinshi jol da solaı:
Jınaqta: Tastan túlki tabylar ańdyǵanǵa,
Hıssada: Tabylar tastan túlki ańdyǵanǵa.
Úshinshi joldaǵy ózgeris te osy sıpatta.
Hıssada: Júırik at, tatý joldas bir ǵanımat,
Jarasar yqsham kıim ańshy adamǵa
Jınaqta: Jaqsy atpen tatý joldas bir ǵanıbet
Yńǵaıly yqsham kıim ańshy adamǵa
Jınaqtaǵy sózderdiń salmaǵy artyǵyraq. Aıtalyq, júırik attyń bári jaqsy atólshemine tola bermeıdi, ekinshiden, yqsham kıimniń ańshyǵa jarasatyny: júırik at, tatý joldas, yqsham kıim úsheýiniń ańshy adamǵa ǵanıbettigi jınaqta qosaqtalyp bir-aq berilgen. Jarasar degen sózdiń ornyna yqsham kıimniń ári yńǵaıly bolýy ústemelep kórsetilgen.
Hıssadaǵy: Tabylar salań etip qashqan izi,
Sympań qaǵyp jylǵadan iz alǵanda.
Búrkitshi taý basynda qaǵýshy oıda,
Iziniń betin túzep ańǵarǵanǵa
Jınaqtaǵy: Salań etip jolyqsa qaıtqan izi,
Saǵadan sympyń qaǵyp iz shalǵanda
Burkitshi taý basynda qaǵýshy oıda,
Izdiń betin túzetip ańdaǵanǵa
«Salań etip» qashqan — túlki. Túlkiniń uzyn quıryǵy salańdap bara jatady,- deıdi qazaq. Al, «qaıtqan iz» ben «qashqan izdiń» maǵynasy birdeı emes. «Qaıtqan iz» ańshylar kelmeı turyp, túlki olardy kórmesten buryn salynǵan iz. Edáýir ýaqyt alshaqtyǵyn kórsetedi. Al, «qashqan iz» jańa ǵana, osy ańshylardyń dabysyn estip, nemese ózderin kórip qalyp, jylystaǵan túlkiniń izi. Reńki bólek, maǵynasy birdeı, aıyrmashylyǵyn kórsettik.
Hıssada: Sympań qaǵyp jylǵadan iz alǵanda
Jınaqta: Saǵadan sympyń qaǵyp iz shalǵanda.
Bul eki joldyń ortaq sýreti jedel basyp, atyn sympań qaqtyryp kele jatqan ańshy jáne onyń qar ústinen «iz alýy» nemese «iz shalýy», aıyrmashylyǵy — «jylǵadan» nemese «saǵadan» ekendigi. Ekeýi de ańǵa jasyrynyp kelýdi kórsetedi. «Jylǵa» buǵyp keletin ózek, oıpań bolsa, «saǵa» qylt etip, oqysynan, tótesinen shyǵa keletin tus. Ekeýinde de ańshynyń saq, shapshań qımyly, kóziniń shalymdylyǵy sýretteledi. Demek, bulardyń kótergen júgi birdeı, óleń túziliminde eshqandaı kemshiligi joq. Tek «saǵadan sympyń» degen allıteraııa bolmasa. Óleńde mundaı bolymsyz ǵana elementtiń ózi poezııalyq sıpatty kúsheıtip jiberetinin osy mysaldan kórýge bolady.
Hıssada: Iziniń betin túzep ańǵarǵanǵa.
Jınaqta: Izdiń betin túzetip ańdaǵanda.
Birinshi nusqadaǵy «iz» túlkiniń izi jáne onyń baǵyty ekendigi ańshyǵa túsinikti bolsa da, keı oqyrman neniń, kimniń izi dep jańylyp qalýy múmkin. Sondyqtan, jınaq-taǵy joldyń bas-aıaǵy bútin dep esepteımiz.
Hıssada: Tartqanda tomaǵasyn qyran búrkit,
Qaraıdy sonda samǵap bir qyrymǵa.
Jınaqta: Tomaǵasyn tartqanda bir qyrymnan,
Qyran qus kózi kórip samǵaǵanda.
Hıssadaǵy nusqanyń qaı jaǵynan alsa da, jınaq-taǵydan úzdik ekeni kimge de bolsa túsinikti. «bir qyrymnan» nemese búrkittiń tomaǵasyn túlkiden shalǵaı turyp tart-qannyń ózinde, qyran qus kózi kórip, samǵaı jóneldi degenge sengiń kelse de, mundaı shubalańqy sóılemnen góri: Tomaǵasyn tarqannan keıin qyran búrkit samǵap, usha jóneldi de, tómenge qarady desek, ári yqsham, ári kórkem.
Hıssadaǵy: «Túlki órlep tómen ushsam qalady» dep,
Qandy kóz qaıqań qaǵyp shyqsa aspanǵa.
Jınaqtaǵy: Tómen ushsam túlki órlep qutylar dep,
Qandy kóz qaıqań qaǵyp shyqsa aspanǵa.
Jınaqtaǵy birinshi jol tolyq maǵynaly eken.
Hıssadaǵy: Qutylmasyn bilgen soń qur qashqanǵa,
Kerilip, kókke qarap sekiredi.
Bul túlkiniń jantalasyp, óziniń jaýyna qolynan kelgenshe jasaǵan qarsylyq qaıraty. Áreket bar.
Jınaqtaǵy: Qutylmasyn bilgen soń qur qashqanǵa,
Aýzyn ashyp, qoqaqtap, tisin qaırap,
O da talas qylady shybyn janǵa.
Túlki naǵyz qarsylyq qımyl bastaǵan joq, biraq qaýip tónse, alysyp kórmekke daıyn. Osy arada, hıssada bar, jınaqta joq:
Aspannan qyran qomdap quıylǵanda,
degen ádemi joldy kórsetken durys. Sondaı-aq, hıssada:
Ekeýi jarq-jurq etip alyspaı ma,
Shyqqandaı jeke batyr qan maıdanǵa.
degen jıyntyq maǵynaly arpalys týraly aıtylǵan eki jol jınaqta eki taǵynyń alysýy qımyl-áreket ústinde, dybyspen, túr-túspen kórsetilgeni utymdy-aq.
Qanat-quıryq sýyldap, ysqyrady,
Kókten qyran sorǵalap quıylǵanda.
Jarq-jurq eip ekeýi aıqasady,
Jeke batyr shyqqandaı qan maıdanǵa.
Jınaqta: Qar — appaq, búrkit — qara, túlki — qyzyl,
Uqsaıdy hassa sulý shomylǵanǵa.
Hıssada: Búrkit qara aq qarda, túlki qyzyl,
Uqsaıdy qyz ben jigit jolǵasqanǵa
«Bul úzindidegi epıtetter de… ınversııanyń zańyna súıenip jasalynǵan. …bul jalań epıtet, ınversııa ǵana emes, ári shendestirý (antıteza). Sýrettemek ómir qubylysyn jaınaqy, jarqyn etip berý úshin aqyn poetık tildiń úsh túriniń bir jerge basyn qosqan…»[3].
Q.Jumalıev aıtqandaı, tústerdi shendestirý munda da bar. Biraq ınversııa osaldaǵan. Jaıylma sóılem túrinde túsinikti. Al, óleńdik kórkemdik qýaty jaǵynan jınaqtaǵyǵa ese bermeıdi.
Ásirese, nazar aýdaratynymyz osy eki úzindidegi ekinshi joldar, ıaǵnı:
Uqsaıdy hassa sulý shomylǵanǵa.
Uqsaıdy qyz ben jigit jolǵasqanǵa.
Qaramen berilgen tirkesterdiń salmaǵy birdeı emes. Birinshisindegi: hassa sulýdy qyzǵa balap aıtsaq, «Qar — appaq… túlki qyzylǵa sıǵyzamyz…». Al, jigit ıaǵnı, «búrkit qara» qaıda qalady? Kemshindigi kórinip tur. Áńgime túlki alǵan búrkittiń sulý qyzǵa tósekte jigit jolyqqandaı kórik-áseri týraly ǵoı. Sondyqtan da jınaqtaǵy mátin:
Appaq et, qyp-qyzyl bet, jap-jalańash…
…Kúıeýi er, qalyńdyǵy sulý bolyp,
Jáne uqsar tar tósekte jolǵasqanǵa,-
dep keledi ǵoı. Osylaı paıymdasaq:
Uqsaıdy hassa sulý shomylǵanǵa,
degennen góri:
Uqsaıdy qyz ben jigit jolǵasqanǵa,-
degenimiz túsinikke jeńil sııaqty-aý. Osy pikirimizdi ári qaraı sabaqtaı otyryp, eki mátindegi bir ózgeshelik
Jınaqtaǵy: Appaq et, qyp-qyzyl bet, jap-jalańash,
Qara shash qyzyl júzdi jasyrǵanda
degen joldar men
Hıssadaǵy: Appaq bet, jalańash et, qumyrsqa bel,
Baýyryńa kirip keter qymtaǵanda,-
degendi salystyryp kórsek, birinshi mysaldaǵy:
Qara shash qyzyl júzdi jasyrǵanda
Jaı ǵana jyltyraq boıaýly sýret, bálendeı bir mazmun júgin kóterip turmaǵany baıqalady. Bálkim, sulý qyzdyń beı-nesin tolyqtyra túsýge kerek boldy degenniń ózinde:
Baýyryńa kirip keter qymtaǵanda,-
degen joldyń ornyn toltyra almaıdy. Bul tolymsyz sóılem qazirgi jınaqtarda joq. Árıne, Abaı poezııasynda týra baıanda-maı, tuspaldaı aıtý, túsinik shylbyryn oqyrmanǵa ustata salý tásili jat emestigin moıyndaı tursaq ta, bul joldyń artyq-shylyǵy kórinip tur.
Osy joldan keıin tabıǵı qısynymen oıdy aıaqtap, mun-daı sulý qyzdyń:
Aqyl, kórik, minezi birdeı bolsa,
Bozbalanyń armany joq jalǵanda,-
degen sózder úılesim tapqan. Jınaqtarda bul joldar joq.
Búrkitshiniń ańǵa shyqqany, iz keskeni, tapqany, túlkini «qaǵyp» tastan shyǵarǵany, oǵan búrkittiń túskeni — ańshylyq-tyń ádettegi tizbekti júıesi desek, aqyn bir sát osynaý kórinisti qyzyqtap, sol kórinisten ǵajaıyp sýret taýyp, shabyt ústinde lırıkalyq sheginis jasady.
Úı taǵysy men túz taǵysynyń adam úshin arpalysqan aıaý-ly-aıaýsyz sátterin ańqumarlyq qushtar sezim jeńip, aqyn «qy-zyl túlkini» «qara búrkittiń búlk-búlk etkizip baýyryna dál basqan» kórinisti adam áreketimen balamaly etip, qııal aýany-men naqty keńistik pen ýaqyttan shyǵyp ketedi. Júırik shabyt tabıǵat aıasyndaǵy bul kórinisten ań men ań, adam men adam arasyndaǵy qımyl-áreketten áldebir alyp qashpa assoıaııa týǵyzady. Aspandaǵan aqyn qalamynan joǵarydaǵy joldar kestelenip qaǵazǵa qonady. Qas-qaǵymda esin jıyp alǵan aqyn, qaıtadan «jerge túsedi».
Naqty kórinis. Kóz aldyńda taǵy da búrkit pen túlki.
Ol sýret
Jınaqta: Qusy da ıesine qorazdanar,
Alpys eki aılaly túlki alǵanǵa.
Qıssada: Sonda búrkit toıqańdap ásemdener,
Alpys eki haılaly túlki alǵanǵa
Eki nusqa da kem emes. Birimen-biri jarysa, birin-biri asha túsetin beıneleý órnegi.
Jınaqtaǵy: «Úıirimen úsh toǵyz» dep jymyńdap,-
Asty qaramen jazylǵan kósemshe oıdy tuıyqtap tastaıtyndaı kórinse,
Hıssadaǵy: «Úıirimen úsh toǵyz» dep jymyńdasar,
óleńniń bir ekpindegi túzilimine neǵurlym jarasatyn sııaqty. Mysaly, qylar, batysar, eter keter, ásemdener — jymyńdasar — keler shaq tulǵasyndaǵy etistikter.
Hıssadaǵy nusqany jınaqtaǵydan asyra baǵalamaǵannyń ózinde, osyndaı jeke sóz qoldanystaǵy, teńeý, boıaý ereksheligi turǵysynan aýyz tushytatyn mysaldar az emes eken. Aıtalyq,
Hıssada: Taýdan jýa tergendeı kóp jıylsa,
Qumaryń bir tarqaıdy ár alǵanda.
Jınaqtaǵy: Taýdan jıde tergendeı ala berse,
Qumaryń bir tarqaıdy ár qanǵanda,-
degen mátinderdiń ekeýiniń de ózindik qadiri barshylyq.
Birinshidegi «taýdan jýa terý» — «Taýdan jıde tergennen» góri dálirek. Jıde oıpańnan, tipti aǵash arasynyń jemisi — taýda bolmasa kerek. Biraq, «taý jýasy» uǵymǵa ashyq bolǵanymen jıdeden góri ay jemister qataryna jatady.
Qumaryń bir tarqaıdy ár alǵanda.
«Ár alǵandaǵy» bir sáttik, shashyrandy, jeke-jeke qubylys. Qara sózge kóshirsek, «ár alǵanda qumaryń bir tarqap qalady».
Al, «Qumaryń bir tarqaıdy ár alǵanda» — jıyntyq nátıje, adamnyń ómirinde eleýli iz qaldyratyn jaǵymdy, kúrdeli qubylystardyń qısyndy júıesi. Dálirek aıtqanda, «ár alǵan saıyn qumaryń bir tarqaıdy, qumaryń ár qanǵan saıyn bir jasaısyń».
Poezııa tiline táptishteý tán emes, biraq sondyǵymen óleń sózderi túsiniksiz nemese kelte uǵym kúıinde bola beredi, desek, adasqandyq. Sondyqtan, osy eki qos jolda da biz kútken, izdep otyrǵan túsinik jetkilikti berilgenin aıtý — lázim.
Jınaqtaǵy: Silke kıip, tymaqty nasybaıdy
Bir atasyń kóńiliń jaılanǵanda.
Adamnyń qumarlyq sezimi toıat alyp, qushtarldyǵy tııanaqtalyp, sonyń aldyndaǵy alasapyran kóńil, júrek lúpili mamyrajaı tynym taýyp jaılanǵan naǵyz qazaqtyń mi-nezi, de salty men sánin kóz aldyńa keltiretin boıaýy qanyq, jıyntyq sýret osyndaı. Bul joldar hıssadaǵy nusqada joq. Olardyń esesine bul joqty basqasha, keń tolǵaý, kere kórsetip, qolǵa ustalý mashyǵyna óteýge talpynys bar.
Qyzyq kórem jalǵannan dep oılasań,
Bozbala qaramaı shap jyǵylǵanǵa
Kádiri bolmas kóp sózdiń kóp maqtasań,
Sýretin bile almassyń kóp baqpasań.
Eki óleńniń aıaqtalýy eki túrli. Jáne de hıssada búrkitshimiz «bozbala», jınaqta «jigit» ekendigi málim bolady. Bul arada biz aýyspaly maǵynada aıtyp otyrmyz. Óleń — birinshisinde bozbalaǵa arnalsa, ekinshisinde ony eseıtip, jalpy túrde «jigitter» dep alynǵan.
Bastalýy, órbýi, shyǵamdap sharyqtaýy birdeı shyǵarmanyń túıin-topshysy da bir sarynda, biraq basqa sóılemdermen berilgen. Aıyrmasy — jınaqta birinshi jaqtan, avtordyń óz basynan keshken hal túrinde topshylanǵan:
Kókiregi sezimdi, kóńili oılyǵa,
Bári de anyq turmaı ma, oılaǵanda.
Uqpassyń ústirt qarap bulǵaqtasań,
Sýretin kóre almassyń, kóp baqpasań.
Kóleńkesi túsedi kókeıińe,
Ár sózin bir oılanyp salmaqtasań.
Muńy oqysa, jigitter, ańshy oqysyn,
Bile almassyń, qus salyp dám tatpasań.
Hıssada:
Oqysa, bul sózimdi qusshy oqysyn,
Qus salyp bile almaısyń dám tatpasań.
Tımeı me kópilimnen aıtqan sózim
Bir ustap ár sózimdi salmaqtasań
Nasıhat qyp shyǵardym osy sózdi
Bozbala osyny uq, sóz tappasań.
Aıtar oı, onyń túp-qazyǵy túgel. Úlgi-ónege, nasıhat sıpatynda. Aıyrmashylyqqa nazar salsaq:
Jınaqtaǵy:
Kókiregi sezimdi kónili oılyǵa,
Bári de anyq turmaı ma, oılaǵanda,-
degen joldar joq. Reti kelip turǵanda aıta ketý kerek, osy eki jol óleńdik jaǵynan edáýir aqsap jatqan sııaqty. Áýeli, birinshi joly — 13 býyn, ekinshi joly — 12 býyn. Oqýǵa da, tyńdaýǵa da jeńil emes. Oılyǵa, oılaǵanda degen ár maǵynaly sózderdiń qaıtalanýy basynan quıylyp túsken óleń bulaǵyn sara betinen buryp jibergendeı, kibirtik áser qal-dyrady.
«Qusshynyń» ańshy bolyp ózgerýinde de ushqyrlyq baıqalmaıdy. Ańshy kóp te, qusshy — erek óner ıesi. Qus salý qyzyǵyn qusshydan artyq kim kórgen? Hıssadaǵy «qusshyǵa» jaqtas ekenimiz sondyqtan.
«Qansonarda búrkitshi shyǵady ańǵa» óleńiniń bul nusqasyn ǵylymı aınalymǵa engizgen M.Myrzahmetovtyń eńbegin atap ótken jón. Kórip otyrmyz, ózimizge málim nusqalardy tamsana oqyp, tańdana bergennen góri Abaı shyǵarmalarynyń túrli nusqalaryn salystyra zertteý abaıtanýdyń jańa óristerin ashady eken.
Bul mátinniń ózgesheligi týraly M.Myrzahmetovtyń pikirleri mynadaı: «Qıssa avtory… kórkemdik qýaty mol poetıkalyq saz órnekterin ózinshe «óńdep», «jańa» joldar qospaq bolǵan», «basym kópshiligi Abaı sózine uqsamaıtyn, jibekke japsyrǵan jamaýdaı bóten sóz ekeni kórinip tur».
Joǵaryda, eki mátindi baıyptap salystyryp, saralaı otyryp, zertteýshi M.Myrzahmetovtyń mundaı qatal synyna tolyq kelise almaıtynymyzdy aıtqanymyz jón. Ras, Abaı bıigine jetpeı jatqan tustary bar jáne olar áldenesheý. Biraq, sonyń bárin «hıssa avtory «óńdep» synyn qasaqana buzǵan deý artyqtaý. Mundaı kúrdeli shyǵarmany tek bireýdiń aýzynan estip, dál osyndaı deńgeıde jazyp shyǵarý ońaı emes-aý. Tipti «óńdegen» kúnniń ózinde «hıssa avtorynyń» aqyndyq, oıshyldyq óresi Abaıǵa taıap qalatyndaı. Muny osy zertteýdi oqyǵan adam túsiner.
«Dál osylaı» dep kesip-piship aıtyp tastaǵannan góri «hıssa avtorynyń» osy óleńdi qaıdan alsa, odan alsyn kitapqa kirgizýiniń ózin tarıhı mańyzdy eńbek demeske bola ma? Osy túrinde sol zamanda, qazaq óleńiniń bıik parqyn tanytatyn poe-zııa týyndysy bolǵanyn, talaılardyń estetıkalyq talǵamyn ilgeri jetelegen, zamanynan ozyq, buryn-sońdy dúnıege kelmegen týyndy ekenine kózimiz jetip otyr ǵoı. Bul — bir.
Ekinshiden, Abaıdyń osy óleńiniń bul da bir nusqasy, bálkim erterekte jazyp, el arasyna tarap ketken óleńi bolýy múmkin emes pe? Eger, óz shyǵarmasyna aqyn keıin qaı-ta oralyp, tolysqan shaǵynda qaıta qalam tıgizgen bolsa, aqynnyń ósý, órkendeý satysynyń bir baspaldaǵy retinde túzetilip, qazirgi nusqasyna negiz bolǵan varıant retinde qabyldasaq she?
M.Áýezovtiń myna jazbalary abaıtanýshylardy tyń oı-larǵa jeteleıdi. Qaraıyq: «…1882 jyly jazylatyn «Qansonardaǵa» qarasaq, Abaıdyń anyq sheberlengen iri sýretshi jáne realıst aqyn bolǵanyn kóremiz. Bul óleń tuńǵysh týa qalǵan, birinshi ǵana kórkem shyǵarma bolýǵa múmkin emes tárizdi. Neǵylsa, birtalaı shyǵarmalar jazyp kelip, aqyndyǵy shynyǵyp, qalamy tóselip kelip týdyrǵan shyǵarmaǵa uqsaıdy»[4].
Árıne, Muqań bul óleńniń basqa bir, budan burynǵy varıanty bar demeıdi. Onyń esesine Abaıdyń aqyndyq jolyna barlaý jasaı kelip mynadaı oı aıtqanyn eske alaıyq. Muqań Abaıdyń jas shaǵyndaǵy óleńderiniń qorytyndysy esepti bolǵan «Sap, sap kóńilim» jáne «Taıǵa mindik» degen bir bitimdes, bir mezgilde týǵan eki óleńniń mazmuny men stıl úlgisi sol shaqtyń ózinde de kórkem sheber jyrlar týǵyzýǵa jetip qalǵanyn jáne osylarǵa qarap, aqynnyń jigittik shaǵynda jazǵan shyǵarmalary bir bular ǵana emes, ekenine nyq senedi.
«Tek óz ónerin ár kezeńde ár óleńmen synap, barlap júrgen aqyn (Abaı.-Z.T.) ol kezdiń shyǵarmalaryna óz basy tolyq meıirlene almaı, uqypty saqtamaǵan sııaqty. Sol sebepti osy alýandas áldeneshe shyǵarmalary joǵalyp, keıingi shaqqa jetpeı qalǵan bolýy kerek». Abaıdyń aqyndyq jolynyń «…basy — jeńil, syrtqary elikteýden bastalyp, sońǵy kezeńi — oıy da, kórki de ósip, pisip qalǵan bolashaq oıshyl, synshyl aqynnyń izdený, ósý kezeńin kórsetedi. Bul shyǵarmalaryna boılaı qarap, tanyp, bilip taldamaı, keıingi óskeleń úlken shyǵarmalar beretin klassık Abaıdy sol shyǵarmalarynan ǵana bastap tekserip, taný, jarym joldan bastaǵandaı jartylaı tekserý, shalaǵaılyq taný bolar edi»[5].
***
Merzimdi baspasózge Q.Muhamethanov usynǵan «Búrkit syny»[6] degen óleńiniń eki nusqasy da tereń zertteýdi, onyń Abaıǵa tán eken-emestigin anyqtaýdy tileıdi. «Abaı» enıklopedııasynda (401-bet) bul óleńniń aqynnyń tól shyǵarmasy ekeni áli dáıekti dáleldeýdi qajet ekendigi atap kórsetilgen.
Birinshi — Ásenov Mádı[7] (1879- ó.j.b.) degen muǵalim tapsyrǵan nusqasy (Mádı nusqasyn M. dep alamyz).
Ekinshi — Mákeev Súleımen jibergen nusqa — «Súleımen nusqasy». Q.Muhamethanov ta osyndaı shartty ataýlar qoıyp, eki nusqany salystyrǵan. (OnyS. dep alamyz).
Mádı nusqasy — bes shýmaq (jıyrma jol), Súleımen nusqasy — toǵyz shýmaq (otyz alty jol) ekendigi kórsetilgen[8].
Q. Muhamethanov: «Eki nusqanyń da bastapqy birinshi shýmaǵy bir-birimen dálme-dál kelip otyrady. Tek tórt qana sózde aıyrma bar. Ol sózderge bul maqalada taldaý jasamaımyz»,- deıdi. Bul qandaı sózder:
1. M: Meljemdi qojyr aıaq, buty taltaq.
S: Meljemdi qojyr taban, buty taltaq.
Burkittiń, onyń ishinde qarýly búrkittiń aıaǵy qojyr-qojyr bolyp keletini belgili. Bul qoldanysta tabannan góri keń maǵynada qoldanylǵan syn esim.
2. M: Kók tumsyǵy, juqalaý kelse jalpaq,
S: Juqalaý kók tumsyǵy kelse jalpaq.
Maǵynasy jaǵynan eki nusqanyń aıyrmasy joq. Bir ǵana uǵymdy, kók tumsyqtyń sıpatyn, ekinshi nusqada juqalaý anyqtaýyshy buryn kelip, óleńniń yrǵaǵyn kúsheıtken.
Buǵan qarap M. nusqasynyń óleńdik sapasyna min taǵýǵa bolmaıdy. Bul órnekti osy shýmaqtyń úshinshi jolyndaǵy:
Kóz aýdany qyp-qyzyl, keshkil mańdaı,-
degen jol jaqtap tur. Iaǵnı, «kók tumysyǵynyń» sıpaty men «kóz aýdanynyń» sıpatynyń berilý túri birdeı. Altynshy joldaǵy «júndi basty» dep bastalatyn jol da osy órnekti dál qaıtalaıdy. Iaǵnı 2-4-6 joldardyń túzilimi aınymaı kelýi, aqyn sanasynyń zańdylyǵy, ózine ǵana tán stıli ekenin aıǵaqtaıdy. Bul tezısti bekite túsetin dálelder retinde, osy óleńdegi ár joldyń basynda retinmen kelip otyratyn: «kók tumsyǵy», «kóz aýdany», «quıryǵy», «júndi basy», «topshysy», «shalǵysy», «erini» — qandaı ekendiginiń belgileri ret-retimen sýrettelgenin da aıta ketsek, artyq emes.
3. M: Kóz aýdany qyp-qyzyl, keshkil mańdaı.
S: Kóz aýdany shúńirek, keshkil mańdaı.
Kóz aýdany qandaı dep suraq qoıar bolsaq, árıne shúńirekti qoldaımyz. Bul jerde qustyń kóz janarynyń túsi qandaı degen másele joq. Demek, «qyp-qyzyl» ózin-ózi te-riske shyǵarady.
4. M: Ishi keń, sany jýan, ózi shalqaq.
S: Keń ıyq, sany jýan, ózi shalqaq.
Árıne, keń qursaq qus alǵyr bolmas kerek, sondyqtan boı qýatynyń kórinisi ıyǵynyń keńdigi bolar-aý dep qabyldap, S. nusqasyna qol qoımasqa laj joq.
Ústirt qaraǵanǵa osy tórt qana sózdiń mańyzy aıtarlyqtaı kórinbeýi múmkin, al taldaýǵa qarap otyrsaq, eki mátinniń kórkemdik deńgeıinde eleýli aıyrmashylyq bar. Qaramen jazylǵan sózderdi eki mátinniń birine, óz ornyn taýyp aparyp qoısaq, burynǵy eki nusqadan da ilgeri jańa shýmaq týyp, jaınap keter me edi, qaıter edi. Ol, mysaly, mynaý bolsa:
Kók tumsyǵy juqalaý, kelse jalpaq,
Meljemdi qojyr aıaq, buty taltaq.
Kóz aýdany shúńirek, keshkil mańdaı,
Keń ıyq, sany jýan, ózi shalqaq.
Ári qaraı taldaıyq. Mundaǵy aıyrma aıta qalǵandaı, barshylyq. Mysaly,
M: Baıaly, quıymshaqty, qaýyrsyndy,
Quıryǵy ap-ajarly uzyn júndi.
Júndi basty, shekeli keń maıdaıly
Japyraq jıren shýda, jalpaq qyldy.
Bul shýmaq S. nusqasynda joq.
M: Sańǵyrý jún sabalaq, alqaly ker,
Taqysy, búkisi joq qomaǵaı er.
Aıyr súıek ashamaı, arasy keń,
Bolsa jaqsy bul-jaǵy bir qarar jer.
Bul shýmaq ta S. nusqasynda joq.
M: Topshysy áldi bitken joǵarylaý,
Shalǵysy quıryǵyna barsa taıaý.
Ushsa ushqyr, taý basynda shaqyrmaıtyn,
Bir túlkiden basqamen bolmasa jaý.
S: Topshysy kelse aldyna joǵarylaý,
Shalǵysy quıryǵyna tursa taıaý.
Kókte ushqyr, tuǵyrynda shańqyly joq,
Bir túlkiden basqaǵa bolmasa jaý.
«Topshysy áldi bitken» qus artyq pa, álde topshysy aldyna bitken qus artyq pa? Nemese, «topshysynyń aldyna bitýi» qustyń áldiligin kórsete me? Ekinshi nusqadaǵy belgige kúmandana qaraıtyn oqyrman, árıne, eshbir kúdiksiz, suraýsyz anyq kórinip turǵan «áldi topshyny» qabyldamaq kerek. Sonda M. nusqasy — baǵalyraq.
Shalǵysy quıryǵyna jaqyn bitken qus táýir eken. Eki nusqadan da uqqanymyz osy. Endi qalǵany — osyndaǵy «barsa» men «tursanyń» qaısysy ornyqty? «Barsa» — beı-neli sóz, qozǵalmaıtyn, endi qaıta bitpeıtin dene múshesiniń ornyn kórsetedi. «Tursa» — túsinikti. Tekserip otyrǵanymyz óleń bolǵandyqtan, poezııanyń beınelilik erekshelikterin esimizge alyp, «barsaǵa» qol qoıar edik.
M. nusqasyndaǵy qusty úshyryp qoıyp, ushqyrlyǵyn, taý basyna shyǵaryp qoıyp shaqyrmaıtyn (shańqyl-damaıtyn) qyzyqtaǵannan góri S. nusqasyndaǵydaı jaqsy qustyń bir qasıetin «kókte», ekinshi qadirin «tuǵyrda» kórgen artyq emes pe? S. nusqasyndaǵy naqtylyq tánti qylady. Onyń ústine M. nusqasyndaǵy «taý basynda shaqyrmaıtyn» degen proza tekti shubalańqy beınelengen buldyr sýret taǵy bar.
M: Qalyń erin, qara til, qanǵa toımas,
Qansha qymbat alsań da basyn joımas.
Jıren tuıaq shubardy taýyp salsań,
Jaza ustasa jáne ushyp áste qoımas,-
degen besinshi jáne sońǵy shýmaq S. nusqasynda basqa, ań-shylyq qyzyǵyn sýretteıtin eki shýmaqty attap baryp oryn alǵan. Ol mynaý:
S: Qara til, qanjar qııaq, qanǵa toımas,
Qansha kórip tursa da almaı qoımas,
Shubar tuıaq jırendi taýyp salsań,
Erdiń qunyn berseń de basyn joımas.
Mazmuny bireý: Eki nusqaǵa da ortaq qus belgisi — «qara til», «qanǵa toımas», qansha qymbatqa alsań da basyn joımaıdy, mundaı alǵyr qustyń ákeler paıdasy shash etekten. Túz taǵysyna jańylyp túsip, ala almaı qalsa da qoımaıdy, qaıta ushyp, degenine jetedi. Qarasózdetsek, osylaı túsinemiz. Poezııanyń óz zańy bar.
Al, sol qusymyzdyń túri-túsi qandaı ózi? M. nusqasynda «Jıren tuıaq shubar», S. nusqasynda «shubar tuıaq jıren».
«Abaı tiliniń sózdigine» qarasaq, aqyn «jıren», «shubar» degen sózderdi qoldanbaǵan bolyp shyǵady.
Bilgir abaıtanýshy Q.Muhamethanovtyń ózi kezinde osy óleńderdi bastyra otyryp mynadaı jar salýy tegin emes: «…qus salýǵa mashyqtanǵan saıatshy, búrkitshi, qusbegilerden kútetinimiz: osy jarıylanyp otyrǵan «Búrkit syny» óleńiniń eki nusqasy týraly az pikirlerin dáleldep jazyp jiberse eken»[9].
Sondyqtan, eki nusqanyń qaısysy qustyń tabıǵı túsine jaqyn keledi eken, degen máselege keletin bolsaq, saıatshylyq taqyrybyndaǵy kórkem ádebıette qarashubar búrkittiń de, «Sarybalapan» atanǵan qyzǵylt tústi búrkittiń de bolatyny kezdesedi. Aqynnyń jıren dep otyrǵany, bálkim, qustyń osyndaı túri shyǵar. Sonda da qara shubar búrkittiń tuıaǵy sary nemese qyzǵyltym, ıakı jıren ekenin kórgenimizdi aıtsaq artyq bolmas. Sırek kezdesetin alǵyr búrkittiń túsi jıren bolýy da múmkin ekendigin aıttyq. Demek, óleńdegi qus túsiniń aýys-túıistigi bálendeı mańyzdy bolmaı qalady. Bul — tek aqynnyń shabytyna baılanysty másele.
M: Qansha qymbat alsań da basyn joımas.
Árıne, S. nusqasyndaǵy «Erdiń qunyn berseń de basyn joımastan» osaldaý. Qazaq úshin qymbat — qansha qymbat bolsa da, erdiń qunyna (er azamattyń basyna, qadir-qasıetine.-Z.T.) eshteńe jetpeıdi. «Erdiń quny» sanasa taýsylmaıtyn, «esepke sımaıtyn» eń joǵary bás. Onyń ólsheýi bireý ǵana. Osynyń aldyndaǵy «Attyń syny» jónindegi maqalada aıtylyp ketken:
Sat dese myń tillaǵa satpas edim,
Qımaıtyn dostym kelip qalamasa.
M. nusqasyn támamdadyq. Bul mátin jóninde mynadaı túıin jasaýǵa bolady: Bul — alǵyr qustyń statıkalyq beınesi, natýradan salynǵan keskinkeıpi. Onda qymbat ba-ǵaly, er jigittiń qolyna sırek túsetin, mundaı arman qustyń kóz toıatyn syrt bitimi, kórik-kelbeti sýrettelgen. Qustyń is-áreketi, qyrandyq qımyly, minezi, alǵan jemisi áli joq. Kór de — tamsan, qyzyǵyp qana qoı.
Al, S. nusqasynda jańaǵy jaqsy qus saıat ústinde synalyp, tanylady. Bul jerde «Qansonarda búrkitshi shyǵady ańǵa» óleńindegi ańshynyń áseri, kóńil-kúıi, esimizge túsedi. Tipti, keıbir jerinde sol óleńniń saryny, sóz qalyby, sondaǵy tabıǵat kórinisi, ańshylyqtyń qyzyǵy bar. Keıbir tustardaǵy qanyq boıaýlar, qan qyzdyratyn qyzyqtar «Qansonardaǵydan» da kórikti keste tapqan:
S: Qolyńnan ózi tilep ushsa samǵap,
Qurǵatpaı qanjyǵańdy kúnde qandap.
Shegir kóz qandy balaq qyran búrkit
Bozbala, qapy qalma, malyńdy irkip.
Alpys eki aılaly túlki ustap,
Baılasań qandaı qyzyq, qarǵa silkip.
Qaramen jazylǵan sózder men tirkester osynyń aldynda ǵana taldap qarastyrǵan «Qansonardaǵyny» dál qaıtalaıdy Ári qaraı:
Lyp etip, etpetimen ketse zýlap,
Tym epti sypyrǵanda jer baýyrlap,-
degen joldar «Qansonardaǵydan» da kórkem, sáreli, ekpindi. Ańshy emestiń de nazaryn ózine tartyp alatyndaı qýatty. Osylaı eminip, emirenip, endi ne bolar eken dep, elegizip otyrǵan oqyrmandy selt etkizetin myna joldardyń osy ýaqytqa deıin Abaı jınaqtaryndaǵy bolmaýy tipti, obal-aq:
Jarq etip jaqpar tastan túlki qashsa,
Shańq etip qyzdy ustaǵan bozbala naq.
Túlki «jarq etip» edi, búrkit «shańq etip» sol mezette shap berdi.
Bul — «Tastan túlki tabylar ańdyǵanǵa» degen bosań baıandaý emes. «Jarq etip, jaqpar tastan» qashqan qyzyl túlki. Bir ǵana «jarq etý» men «jaqpar tas» degen «j» dybysynan bastalyp, jyldam úndesýiniń ózi nege turady. Naǵyz Abaı osy emes pe? Abaıǵa ǵana jarasatyn shapshań aqyndyq sergek sezim, jasandysy joq jarasym osyndaı bolmas pa? Teńeý qandaı! «Jarq etken» qyzdy shap etip ustaǵan bozbala qandaı!
Ári qaraı: búrkit pen túlkiniń, jigit pen qyzdyń «ustasýyn», sol ustasýdyń nátıjesin kóremiz. Aqyn kózimen kórip turmyz. Ol mynaý:
Bulqynyp, bolmaıdy dep shaıqasqandaı,
Sytylyp, qutylmaq bop baıqasqandaı.
Arpalys, kúres osymen aıaqtaldy. Oqıǵa ári qaraı óz qısynyna baǵynyp, arnasyna tústi, sabyr tapty.
Qarańdap dóń astynda jatsa basyp,
Tar jerde eki ǵashyq aıqasqandaı.
Osy bir arpalys sátti baǵamdap, sharyqtap ketken kóńil qusy ornyna qonyp, shalqyǵan sezim jalyny sabasyna túsip, bir sáttik ańshylyq qyzyǵyna kóterip áketken qııal qanatymen ilesip jerge qonyp qarasaq: kádimgi búrkit, kádimgi túlkini:
Jibermeı basyp alsa julqynǵanda,
Bosatpaı búre túsip, bulqynǵanda.
Bultartpaı jumarlap, tek jatyr
Shynymen yntasy aýyp umtylǵanda,
Kók tumsyq kózge deıin qanǵa batyp,
Ústine attaı minip otyrǵanda,
Kóńilge kórmek úshin o da qyzyq.
Uqsaıdy qyz ben jigit qosylǵanǵa.
Sońǵy bes joldyń ıi qanbaǵandyǵy kórinip-aq tur.
Kók tumsyq kózge deıin qanǵa batyp, -
dep aıaqtalsa da, aqyn upaıy túgel. Al, myna:
Shynymen yntasy aýyp umtylǵanda,
… .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. ..
Ústine attaı minip otyrǵanda
Kóńilge kórmek úshin o da qyzyq.
Uqsaıdy qyz ben jigit qosylǵanǵa
degen joldardyń sybaǵasy aldyńǵy shýmaqtarda ótelgen. Qaıtalaý bolǵan kúnniń ózinde arqaýy bos, shıkili-pisili osyndaı shýmaqtar ǵoı, jınaqtarǵa kirgizbeı júrgen.
Álbette, tóreshiniń ádildigi: «Ne joq dep emes, neniń bar» ekenin kórip, baǵalaı bilýde bolsa kerek. Osy ustanymǵa saı, qoryta aıtar bolsaq, «Búrkit syny» Abaı poe-zııasynyń bir kezeńi retinde óz baǵasyn alýǵa tıis. Basqa mysaldar sııaqty Abaıdyń aqyndyq laboratorııasynyń ózine tán ereksheligin tanytatyn biz taldaǵan tórt óleń («Qansonarda» — eki nusqa, «Búrkit syny» — eki nusqa) aqynnyń «Saıatshylyq týraly óleńder ıkly» dep tolyq moıyndaýǵa laıyq shyǵarmalar dep sanaımyz. Tórt óleńge de ortaq taqyryp, aqyndyq ádis-tásil, tipti tutas sıýjet deýge turarlyq qubylystar osyǵan dálel bola alady.
«Qansonarda» óleńiniń sózdik qory týraly kezinde M.Áýezovtiń tamsana otyryp, jazǵanyn osy «Búrkit synyna» da qatysty ekenin aıtsaq, qatelespespiz. «Shyndyqqa, naqtyly derektilikke erekshe mán bergen aqyn, realıstik dástúr boıynsha óz shyǵarmasynyń barlyq buıymyn, bar turmanyn tutas etý kerek. Sonyń belgisin bul shyǵarmada Abaı óziniń sózdiginen de anyq tanytady», deıdi de Muqań óleńde qoldanylǵan «sonar», «qaǵýshy», «qaıtqan iz», «úıirimen úsh toǵyz» degen sózder men tirkesterdi keltiredi. Saıatshy sózdiginiń qataryn «Búrkit synyndaǵy» mysaldarmen ósirer bolsaq: «Kók tumsyǵy», «Meljemdi qojyr aıaq», «keshkil mańdaı», «baıaly», «quıymshaqty», «júndi bas», «japyraq jıren shýda», «jalpaq qyl», «sańǵyrý jún sabalaq», «alqaly», «taqysy, búkisi joq», «aıyr súıek ashamaı», «áldi topshy», «shalǵysy», «qalyń erin», «qara til», «qanǵa toımas», «jıren tuıaq shubar», «shegir kóz», «qandybalaq qyran», «alpys eki aılaly túlki», «shubar tuıaq jıren» t.s.s. kete berer edi. Muhańnyń basqa óleńge bergen: «…ári mazmun, ári túri qabysyp kelip, iri tabysqa aınalǵan aqyndyq týys tanylady», degen baǵasyn osy «Búrkit synyna» da laıyqtasaq, ushqary emes.
Óleńdegi uıqas, ekpin máselesi jeke sóz bolýǵa turady. Sol uıqasty quraıtyn etistikterdiń kórkemdik-beıneliligi de, sóz joq, úlken sýretkerge tán. Aıtalyq, jyr tarmaǵynyń tórt býyndy bolyp otyratyn, sońǵy býnaǵy qandaı áserli ári nanymdy. «Qanǵa toımas», «almaı qoımas», «taýyp salsań», «basyn joımas», «ketse zýlap», «jer baýyrlap», «túlki qashsa», «shaıqasqandaı», «aıqasqandaı», «baıqasqandaı», «julqyn-ǵanda», «bulqynǵanda»… Osylaısha, ádemi úılesken sózderdiń dybys úndestigin qoıýla-typ, uıqasty iriletip, erekshe qımyl-áreketke oqyrmanyn da qosyp áketkendeı. Sýretshiliktiń osyndaı Abaıǵa tán sheberligin kóre otyryp, onyń avtorlyǵy týraly úndemeı qalýǵa bolar ma?..
Ádebıetter:
1. Abaı. 1-tom.-A., 1995
2. «Abaı» jýrnaly. 1992, №2
3. «Abaı» jýrnaly. 1995, №42
4. Abaı tiliniń sózdigi.-A., 1968
5. Abaı enıklopedııasy.-A., 1995, 162-bet.
6. Áýezov M. 20- tom
7. Jumalıev Q.J. Qazaq ádebıeti máseleleri jáne Abaı poezııasynyń tili.-A., 1960
8. Muhamethanov Q. Abaı shyǵarmalarynyń tekstologııasy.-A., 1959
Maqalanyń avtory týraly:
Zarqyn Syzdyquly Taıshybaı, 1942 jyly týǵan, S.M.Kırov atyndaǵy Qazaq memlekettik ýnıversıtetin bitirgen.
Abaıtanýshy, fılologııa ǵylymdarynyń kandıdaty, Soltústik Qazaqstan memlekettik ýnıversıtetiniń professory. «Abaı jáne baspasóz» (abaıtanýdyń revolıýııaǵa deıingi qaınar kózderi — 1997), «Abaıtaný arnasynda» (Abaı shyǵarmalarynyń tekstologııasy jáne Abaıdyń aqyndyq laboratorııasy haqynda — 2006) degen monografııalardyń avtory. Ǵylymı basylymdar men merzimdi baspasózde abaıtanýdyń qazirgi kókeıkesti máseleleri jóninde kóptegen maqalalar jarııalaǵan. Ǵylymı jetekshisi, keıin ǵylymı keńesshisi QR UǴA akademıgi, professor Rymǵalı Nurǵalıev.
Zarqyn TAIShYBAI,
jazýshy-jýrnalıst
PAIDALANǴAN ÁDEBIETTER:
[1] «Abaı» jýrnaly, 1992, №3, 6-86-better.
[2] Abaı, sol basylym, 1-tom, A., 1995, 42-bet.
[3] Jumalıev Q.J. Qazaq Ádebıeti máseleleriniń tili jáne Abaı poezııasynyń tili.-A., 1960, 200-bet.
[4] M.Áýezov. 20- tom, 103-bet.
[5] M.Áýezov. 20- tom, 103-bet.
[6] «Abaı» jýrnaly. 1992, №2, 44-54 bb
[7] M.Tastambekuly Dildaǵa jıen bolǵandyqtan, Abaı aýylymen jasynan aralasqan, aqyn óleńderin jattap, jazyp alyp júrgen.
[8] «Abaı» jýrnaly. 1992, №2, 48 b
[9] «Abaı» jýrnaly, 1995, №42, 49-bet.
