70-jyldardyń aıaǵy bolsa kerek, qolymyzǵa «Altyn kitap», «Kúmis kitap» atty asyl dúnıeler tústi. Kitap dese qunyǵa kirisetin men syqyldylar bul qazynaǵa birneshe kún nár tatpaǵan ash qasqyrdaı tap berip, shaınamaı jutyp qylǵyttyq desek te bolady. Apyl-ǵupyl, shala-sharpy oqyp shyǵamyz da, qaıta úńilemiz. Sodan keıin asyǵys-úsigis taǵy oqımyz. Sebebi óte tátti edi, shirkin! Bul kitaptardy qansha ret qaıtalap oqyǵanym esimde joq, bálkı on ret oqyǵan shyǵarmyn, ishindegi eń aıaýlylaryn, bálkı, júz ret oqyǵan shyǵarmyn... Bul ertegilerdi jatqa bilemin, - dep jalǵan sóılemeıin, áıtse de balalyq shaqtyń bal tatyǵan bir ádemi áerleriniń biri bolyp jadymda máńgige qalyp qoıǵany ras. Esimde qalǵan erteginiń bireýiniń basyn baıandaıyn – Bir erli-zaıypty urpaq kóre almaı zaryǵyp júrgende «Jaqynda uldy bolasyń jáne odan aırylyp qalmaýdyń sharty bar – bala jeti jasqa jetkenshe kózden tasa bolmaýy tıis, qasynda mindetti túrde bir adam bolýy kerek», - degen aıan alady. Shynynda da kóp uzamaı kelinshektiń boıyna shıki et bitip, dúnıege balpanaqtaı ul keledi. Qudaı bergen uldy qulaı súıgen ata-ana sábıiniń janynan shyqpaı, ózderi sál uzaı qalsa, qasyna arnaıy jaldaǵan kútýshini qaldyryp, shartty múltiksiz oryndap júredi. Áıtse de bir kúni kútýshini qara basady - áldenege sál alańdap, bala bir sátke jalǵyz qalady. Sodan jan ushyryp, jan-jaǵyna qarasa - bala joq!!! Shym-shytyryq ertegi osylaı bastalady ...
Kúni-keshege deıin nege tap osy ertegi qatty áser etip, esimde qalǵanyn túsine almaı júrdim. Sóıtse, báleniń bári balanyń jalǵyz qaraýsyz qalýynan, etjaqyndarynan tym erte ajyraýynan/alystaýynan bastalady eken ǵoı. Dástúrli qazaq qoǵamynda qalaı edi – bala qabyrǵasy qatyp, býyny bekigenshe kózden tasa bolmaıtyn, qalaı bolǵanda da etjaqyndarynyń bireýi janynan tabylatyn: dúnıege kelip emshekten shyqqansha anasynan bir sát derlik ajyramaıtyn. Dástúrli qazaq otbasynda balaǵa degen qamqorlyq, ol boıǵa bitken sátten bastalatynyna - qazaqtyń «qursaq toı» dástúri kýá. Kelininiń kúı-jaıynan habardar bolǵan ene - abysyn-ajyny jınap, dastarhan barysynda aqjoltaı jańalyqpen bólise otyryp, bolashaq anany aýyr, zııandy tirlikke, túz jumysyna aralastyrmaýdy tapsyrady. Bundaı qamqorlyq bala dúnıege kelgen soń tipten kúsheıip, ana balany alańsyz kútimge alýǵa, ylǵı derlik janynda bolýǵa múmkindik alady.
Sovettik perzenthanadaǵy balany anasynan bólip, ózge bólmede ustaý, tek emizetin mezgilde ǵana ákelý - birneshe saǵat/ kún buryn bir et - birtutas aǵza bolǵandardy bir-birinen bólip tastaý - qyp-qyzyl qylmys! Ana úshin – azap, jaryq dúnıeniń esigin jańa ashqan náreste úshin – sumdyq úreı, esten tanarlyq qasyret! Saldary ómir boıy ketpeıtin bul sumdyqtyń salmaǵyn baǵalaıtyn shkala áli oılap tabylmaǵan shyǵar. Qazir, Qudaıǵa shúkir bul úrdis ózgergenge uqsaıdy – náreste anasymen únemi birge bolý múmkindigine ıe, - dep estımiz. Sovettik júıeden bezip, ana men náreste bir-birinen, ásirese ómiriniń alǵashqy sátterinde ajyramaıtyn qazaqy dástúrge oralǵany úshin sansyz shúkir aıtamyz.
Sovettik júıeni áńgime qyldyq eken, ári qaraı órbiteıik: bul kezeńde áıeldi eńbekke tartý – sovet-kommýnıstik sıstemanyń úlken jetistigi bolyp sanaldy. Halyq sharýashylyǵynda jumys isteýden bas tartqandar úshin kodekste arnaıy bap qarastyrylǵan Sovet Odaǵynda «áıelder teńdigi» degen uranmen áıel zatyn aralastyrmaǵan tirlik qalmady – erkektiń ózin erte qartaıtyp, kúninen buryn aýrý qylatyn traktorǵa da otyrǵyzdy. Sóıte júrip, ana bolý baqytyn ıelengender qysqa dekrettik demalystan soń, jumysyna qaıta jegiletin - keýdesin kernegen súti mazasyn alyp, anasyn ańsaǵan sábıiniń shyrqyraǵan daýysy qulaǵynan ketpeı, kún keshetin...
Dástúrli qazaq qoǵamynda bala emshekten shyqqan soń, jas ananyń úı-túzdiń jumysyna birtindep belsene aralasýyna dástúrli ata-áje ınstıtýty keremet jaǵdaı jasaıtyn edi – Nemeresin áke-sheshesinen artyq bolmasa, kem jaqsy kórmeıtinata-ájeler – balaǵa qur bas-kóz bolýmen shektelmeı, tárbıe ortalyǵy da boldy. Qazaqtan shyqqan nebir asyl tulǵalardyń artynda olardyń altyn-ájeleri tur. Sózimiz dáleldi bolý úshin, «uly qazaq» dese áýelgi bolyp aýzymyzǵa ilinetin hákim Abaı Qunanbaıulynyń qalyptasýyna Zere ájesiniń ózindik úles qosqanyn aıta keteıik.
Al sovettik dáýirde bastalǵan qazirgi júıede ata-ájeler ınstıtýty (nemere-jıen baǵý maǵynasynda ) múlde joıylmaǵanymen - ıaslı-balabaqshamen salystyrýǵa kelmeıtin deńgeıde. Úlkenderge asa bilinbeıtin shyǵar, 2-3 jasar bala úshin balabaqshaǵa barý – tragedııa! Bet-aýyzy kógergenshe jylasa da aldap-sýlap ne zorlap aparylǵan bala - «jetim qozy tas baýyr – mańyrar da otyǵar» degendeı kóndigedi. Biraq sanasynda óshpeıtin ókpe qalady; rııasyz súıetin, shúbásiz senetin mahabbatyna alǵashqy qaıaý túsedi.
Ózim alty jyl meken qylǵan Qaraǵandyda – 5 táýliktik (kúndik emes) balabaqsha degen de boldy. Dúısenbi kúni tańmen aparylǵan balany ata-anasy juma kúni keshke ǵana alyp ketedi. Endi bul jerde bala bastan keshetin stress syndy ýaq-túıek áńgimeni aıtpaq-aq qoıaıyn, bundaı baqshada bolǵan bala – «bizdiń bala» deýge jatpaıtyn, «jat bala», «bóten bala»... Jetkinshekter/jastar buzaqylyǵy, qylmys jóninen ataǵy kúlli Odaqqa jaıylǵan, (SPID syndy jamanaty óz aldyna) Qaraǵandy túıtkilderin, óz basym, osy balaǵa kóńil bóle almaǵan shahterler qalasynyń qarbalastyǵymen (bes táýliktik baqsha – sonyń jemisi/kesiri) baılanystyramyn. Áke-shesheniń mahabatyn sezine almaǵan, kúni boıy bolmasa da, kúnine bir mezgil birge bola almaǵan balalardan, osy balalardan quralatyn qoǵamnan qandaı soraqylyqty da kútýge bolady. Jáne olar – qylmysker me, qurban ba, bul – bir uzaq áńgime.
Qazirgi isker/qarbalas qoǵamda birneshe kredıtine jegilip, birneshe jumysta isteıtin áke-sheshe úıge kelgennen keıin de, bárin birdeı «balalarymen birge», - dep aıta almaısyń. Jumysyn úıge alyp kelip, kompıýterge (aýdarma, maqala, jarnama ... ) shuqshııýy, sóıtip aty – úıde, zaty - dalada bolýy, .... – bunyń bári memleketimiziń áli de áleýmettik memleket (soıalno orıentırovannoe gosýdarstvo) emestiginiń jemisi/kesiri. Eger eń kem degen jalaqy qyzmetker men onyń otbasynyń negizgi (!) qajettilikterin óteýge jetetin bolsa, áke men shesheniń bala shaǵasymen aralasýǵa, tárbıe isine kóńil bólýi artar edi. Bala-shaǵamen birge bolýdyń kózge kórinbeıtin ushan-teńiz bereri memleketke/qoǵamǵa sózsiz rýhanı da materı de paıda bolyp qaıtady. Sol paıdanyń birnesheýin tizbeleı keteıin. Ata-anasynyń kútim-nazarynda kóbirek bolǵan bala:
- azyraq aýyrady – medıınalyq mekemelerge salmaq aıazaıady, aýyrǵan
balanyń kútimine aqysy tólenetin demalys alý kemıdi, otbasy bıýdjetinen em-domǵa aqsha az shyǵady, t.s.s.
- bále-jalaǵa (travma, órt, tokqa soǵylý, t.s.s) ushyraý yqtımaldyǵy
tómendeıdi;
- jaman jáne zııandy ádetterge (buzaqylyq, alkogol, tabak, jeńil
júris, teris din, t.s.s) tartylý qaýpi kemıdi – bul bonýstardyń rýhanı/ekonomıkalyq bereri shash-etekten ekenine eshkim talasa qoımas.
Meniń bul maqaladaǵy aıtpaǵym - dástúrli qazaq qoǵamynda bala:
- qazirgi ahýalmen salystyrǵanda eń áýeli otbasynyń qamqorlyǵynda,
tárbıesinde, jaýapkershiliginde bolǵany;
- qazirgimen salystyrǵanda syrtqy ortanyń áserine jastaıynan
ushyramaǵany.
Qoǵamda úlken rezonans týyndatqan, saıası-áleýmettik teketireske ákele jazdaǵan 2019 jyldyń aqpanynda astanada bolǵan órt oqıǵasy eshkimniń jadynan shyǵa qoımaǵan shyǵar. Kámeletke tolmaǵan bes shıtteı balanyń ata-anasy, eń bolmasa, túnde bala-shaǵasynyń qasynda bolý múmkindigine ıe bolsa, qaıǵyly oqıǵa oryn alar ma edi!
Qoryta aıtqanda, álem aldynda ózin áleýmettik baǵyt-baǵdar ustanatyn memleket retinde tanytýǵa amal qylyp jatqan Qazaqstan Respýblıkasynyń úkimeti dástúrli otbasy ınstıtýtynyń ómirsheń qundylyqtary men ustanymdaryn basshylyqqa alyp, reformalar jasaýy kerek. Qazirgi zamanda anasy sábıinen eki eli ajyrmaıtyn dástúrli qazaq júıesine túbegeıli oralý qıyn bolar. Degenmen, mysaly, balaly áıel - jarty kún/qysqartylǵan kún/qysqartylǵan jumys aptasy (4 kún) formatynda jumys isteıtin jáne erlermen birdeı jalaqy alatyndaı júıe qalyptastyrsa, memleket, qoǵam, ana-bala, bári utysta bolar edi.
Mansap, kásibı jetistigin otbasy qundylyǵynan joǵary qoıatyn; jalǵyzbasty bolýǵa ne bala tappaýǵa sanaly túrde bekingen adamdardyń quqyq-tańdaýyna eshkim qol suqpaıdy, árıne. Bul jerde áńgime dástúrli qundylyqtar týraly bolyp otyr.
Men joǵaryda baıandap bastaǵan ertegi heppı end-pen bitedi. Ylǵı, jaqsylyqtyń saltanat qurýymen aıaqtalatyn bul ertegiler bizdiń urpaqty bolashaqqa senimmen qaraýǵa úıretti. Men de bizdiń elde dástúrli qazaq qoǵamyndaǵydaı berik te baqýatty otbasy ınstıtýty qalyptasatynyna, sony múmkin qylatyndaı zańnamalar shyǵatynyna, qazaqtyń keleshegine senemin!
Sádir Nurlan Qýanyshuly
