Joǵary oqý oryndaryndaǵy tómengi jalaqy

566

Úsh kún buryn QR Bilim jáne ǵylym mınıstri Ashat Aımaǵambetov óziniń Facebook-tegi paraqshasynda memlekettik JOO rektorlaryna JOO oqytýshylarynyń eńbekaqylaryn 2020 jyldyń 10 qańtaryna deıin 30%-dan 50% - ǵa deıin arttyrý mindetin júktegeni týraly jazdy.

Osy másele jóninde oqytýshy retinde óz atymnan mınıstr Ashat Aımaǵambetov myrzaǵa pikirimiz ben usynysymyzdy jetkizbekpin.

Túıtkildi másele kóp, túıindep aıtaıyn degenimiz: joǵary oqý oryndaryndaǵy tómengi jalaqy týraly. Naqty faktimen aıtaıyn. Ýnıversıtetke jańadan kelgen oqytýshy aptasyna tolyq bir júktememen 21 caǵat sabaq beretin bolsa aıyna 80 myń teńge aılyq alady. Eger osy aılyqqa shydap 5 jyl jumys jasaıtyn bolsa «aǵa oqytýshy» degen dárejege kóteriledi. Aǵa oqytýshy bolǵany úshin 10 myń teńge kóleminde aqsha qosylyp aılyǵy 90 myń bolady. Osy aralyqta PhD doktorantýrasyn oqyp shyǵýǵa bolady. Ol úshin 3 jyl boıy eńbektenesiz. Eger aǵylshyn tilin biletin bolsańyz. Sodan keıin, PhD doktory degen ataqpen sabaq berseńiz aılyǵyńyzǵa 30-40 myń shamasynda qosylyp, eńbek aqyńyz 120-130 myńǵa jetedi. Bul úshin 8 jyl ýaqyt jumsaısyz. Taǵyda tabandylyq tanytyp, ózińiz jaqsy kórgen mamandyq úshin shydasańyz 10 jyldan soń doent dárejesine nemese professor dárejesine jetip qalýyńyz múmkin. Ol kezde burynǵy doktorlyq aılyǵyńyzǵa 20 myń teńge qosylyp 150 myń teńge alasyz. Osylaısha, bos ýaqytynda meıramhanada daıashy bolyp jumys jasaıtyn stýdentińizdiń aılyǵyna siz aqyl-oıyńyzdy sarqyp, kóz maıyńyzdy taýsyp júrip 20 jylda jetesiz. Bul kórsetkish elimizdegi uzaq jyldyq tarıhy bar, eń tanymal Ulttyq ýnıversıtetterdiń kórsetkishi. Basqa ýnıversıtetterdiń háli tipten múshkil.

Saldarynan qazirgi ýnıversıtetterde oqytýshylar quramynyń basym bóligi zeınetkerler men áıel azamattar quraýda. Er azamattar mundaı az jalaqymen otbasyn asyraı almaǵandyqtan kásip aýystyryp ketip jatyr. 2009 jyldan beri on jyl ishinde joǵarǵy oqý oryndarynda jumys jasaıtyn oqytýshylardyń aılyǵy kóterilmegen. Osy on jyl ishinde zat baǵasy qansha esege qymbattaǵanyn bilesiz. Teńgeniń quny 3 esege quldyrap ketken. Biraq, oqytýshylardyń bazalyq aılyǵy sol qalpy qalyp qoıǵan.

Ýnıversıtettegi oqytýshylardyń aılyǵy az bolǵan soń týyndaıtyn eń basty eki másele bar. Birinshisi, ýnıversıtetti úzdik bitirgen, ǵylymǵa qulshynysy jaqsy, qabileti bar mamandar shetel asyp ketip jatyr. Oǵan meniń kýrstastarym men zamandastarym dálel. Olar shetelde 5000 AQSh dollarynan kem aılyq almaıdy.

Ekinshisi, týǵan jeri men týys-týǵanyn qımaı otanynda qalyp, oqytýshy bolyp jumys jasaýdy tańdaǵandar. Olar bul aılyqty jetkize almaıdy. Sondyqtan, qosymsha jumys jasaıdy. Kúndiz ýnıversıtette bolǵandyqtan qosymsha jumystyń kóbi keshke nemese túnge josparlanǵan. Túnimen jumys jasap, eki-úsh saǵattyq uıqymen kelip turǵan oqytýshy qansha bilimdi bolsa da stýdentterdi oqytýǵa fızıkalyq turǵydan shamasy jetpeıdi. Er-azamattardyń kóbisi mundaı aýyrtpashylyqqa shydamaı jumystan shyǵyp ketedi.

Osylaısha ýnıversıtettegi er adamdardyń basymdylyǵy kemı túsedi. Qazirgi bolyp jatqan, kózimizben kórip júrgen aqıqat nárse osy. Bul Qazaqstan ǵylymynyń bolashaǵyna jasap jatqan qııanat dep bilemin. Eger ýnıversıtette sabaq beretin bilimdi oqytýshy qalmasa, jaqsy maman qaıdan shyǵady? Bilikti maman bolmasa elimiz qalaı damıdy?

Eger joǵarǵy oqý orynyndaǵy oqytýshylardyń eńbek aqysyn eselep kóterip bermesek, elimizdiń damýy úshin jasalyp jatqan reformalar, bólinip jatqan granttar men qurylyp jatqan josparlar qurdymǵa ketti deı berińiz. Óıtkeni, olardy iske asyratyn maman joq. Maman tárbıeleıtin oqytýshylar basqa salada júr.

Bilim jáne ǵylym mınıstrligi tapsyrma berdi. Jaqsy. Aılyqty 30% kóterdi delik. Onda da, oqytýshylardyń bazalyq aılyǵynyń 30% kóterildi. Bazalyq aılyq degen ne? Mysaly, professordyń eńbek aqysy 150 myń teńge bolsa, sol aılyqtyń 85 myń teńgesi ataq-dárejesi úshin beriletin syıaqy. Qalǵan 56 myń teńgesi bazalyq aılyǵy. Osy aılyqtyń 30% -y bolsa, 16 myń teńge ósedi degen sóz. Qarapaıym oqytýshylardyń aılyǵy tipten az kúıinde qala bermek.

Qurmetti, Ashat Aımaǵambetov myrza! Eger, joǵarǵy oqý oryndarynda bilikti mamandardy daıarlap shyǵatyn bilimdi ustazdardy saqtap qalamyz desek aılyqty 30% emes, kem degende 3 esege kóterýimiz kerek. Ýnıversıtetke jańadan kirgen jas oqytýshy eń az degende 200 myń teńge aılyq alsa deımiz. Ary qaraı eńbekaqysyn eńbek jolymen ósirip otyrǵany durys. Sonda ǵana biz ýnıversıtetterde oqytýshylardyń biregeı quramyn jasaqtaı alamyz.

Qazyret Berdihan,

Aǵa oqytýshy

Pikirler