«Mádenı mura» memlekettik baǵdarlamasy Elbasy N.Á.Nazarbaevtyń bastamasymen qolǵa alynyp, búginde óziniń jemisin berýde. Keńes zamanynda tunshyǵyp, jaryqqa shyǵa almaı kelgen tól ádebıetimiz ben mádenıetimizdiń kórnekti jaýharlary ómirge qaıta kelip, eldiń ıgiligine aınaldy. Mańǵystaý aımaǵynda da bul baǵdarlama boıynsha qolǵa alynǵan ister kóńil toǵaıtady. «Mádenı mura» óńirlik salalyq baǵdarlamasy ólkedegi mádenı murany qorǵaý men damytýda qalyptasqan úrdisti saqtaı otyryp, joıylyp ketýdiń az-aq aldynda turǵan mańyzdy tarıhı-mádenı eskertkishterdi qalpyna keltirip, jınaqtaýdy maqsat etedi.
Aımaqta «Mádenı mura» baǵdarlamasy boıynsha birqatar jumystar atqaryldy. Qazirgi tańda 449 eskertkish memlekettik qorǵaýǵa alynyp, onyń 21-i – repýblıkalyq, 428-i jergilikti eskertkish memlekettik tizimge engizilgen. Budan ózge aldyn ala esepke daıyndalyp jatqan 800 eskertkish bar. Ólkedegi memlekettik eseptegi eskertkishterdiń ereksheligi – olardyń jartysynan kóbi úlken-kishi qorymdar, derbes sáýlet eskertkishteriniń jıyntyqtary. Munyń barlyǵyna sońǵy jyldary ǵylymı-jóndeý jumystary júrgizilgen. Bıýdjet qarajatynan ózge, oblystaǵy mekemeler men iri kompanııalar tarapynan 50 mıllıonnan astam qarajat bólindi.
2009-2013 jyldarǵa arnalǵan «Mádenı mura» strategııalyq ulttyq jobasynyń tujyrymdamasyna oraı daıyndalǵan óńirlik josparda kózdelgen tarıhı-mádenı mura nysandaryn zertteý, óńdeý, nasıhattaý sharalary mádenıet basqarmasynyń strategııalyq josparyna kirdi. Oblys ákimdiginiń №124 qaýlysymen tarıhı-mádenı muralardyń zerttelýin qamtamasyz etýge baǵyttalǵan «Tarıhı-mádenı murany qorǵaý jáne paıdalaný jóninde ǵylymı-ádistemelik keńes» jumys istep keledi. Quramyna respýblıkanyń belgili tarıhshy, arheolog, etnograf, mádenıettanýshy, restavrator mamandary engen keńeske Qazaqstan Respýblıkasynyń Halyq jazýshysy, Qazaqstannyń Eńbek Eri Ábish Kekilbaı tóraǵalyq etedi. Bir aıta keterlik másele, ǵylymı-ádistemelik keńestiń júıeli, nátıjeli jumys isteýiniń arqasynda berekesizdik pen shashyrańqylyqqa jol bermeıtin ádistemelik negiz jasaldy.
Keńestiń kún tártibinde ólkedegi muralardy qorǵaý, saqtaý, paıdalaný, mamandar daıyndaý salasyndaǵy kóptegen máseleler talqylanyp, sheshimin tabýda. Keńes otyrystaryn jylyna eki ret ótkizý josparlanǵan. 2007-2010 jyldar aralyǵynda keńestiń segiz otyrysy ótkizildi. 2009 jyldyń 27-28 tamyzynda Qazaqstan Respýblıkasynyń Parlamenti Beıimdik komıtetteriniń qatysýymen Mańǵystaý oblysy tarıhı-mádenı muralaryn qorǵaý jáne paıdalaný jónindegi ǵylymı-ádistemelik keńesiniń «Mádenı mura» memlekettik baǵdarlamasyn júzege asyrýdyń ózekti máseleleri» taqyrybynda birikken basqosýy boldy. Onda «Mádenı mura» strategııalyq ulttyq jobasyn júzege asyrý barysynda anyqtalǵan kókeıtesti máselelerdiń zańnamalyq qyrlary depýtattar nazaryna usynyldy.
Sondaı-aq baǵdarlama aıasynda jeti arheologııalyq qazba jumysy, 16 ǵylymı-qoldanbaly zertteýler júrgizildi. Atap aıtqanda, ejelgi turaqtar, dinı oryndar, alǵashqy kóshpelilerdiń qorymdary, Uly Jibek jolyndaǵy bekinister men qalalarda arheologııalyq qazbalar júrgizildi. Ólkeniń jańa tarıhy boıynsha zertteýler jasalyp, tarıh jáne mádenıet eskertkishteri halyqaralyq talaptarǵa jaýap beretin deńgeıge jetti. Osyndaı sharalardyń nátıjesinde Mańǵystaý tarıhynyń jańa betteri ashylyp, Qazaqstan tarıhy jańa ǵylymı aqparattarmen tolyqty.
Sonymen qatar ólkedegi tarıhı-mádenı muralardy qorǵaý, saqtaý, zertteý jáne nasıhattaý isi oblys ákimdigi qyzmetiniń basym baǵyttarynyń birine jatady. Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń 2009 jylǵy №158 qaýlysymen bekitilgen «Mádenı mura» ulttyq strategııalyq jobasynyń 2009-2013 jyldarǵa arnalǵan tujyrymdamasy mádenı týrızmdi damytýǵa baǵyttalyp otyr. Atalǵan baǵytta ólkedegi ejelgi tarıhı orynda «Otpantaý» tarıhı-mádenı kesheni» memlekettik mekemesi quryldy. Bul keshen – ólkeniń erekshe tarıhy men mádenı muralaryn jańa deńgeıde, zamanaýı quraldar men ádister arqyly nasıhattaıtyn jańa úlgidegi mekeme. Ótken jyly «Aqsaraı» ekspozıııalyq pavılony kúrdeli jóndeýden ótip, abattandyryldy.
Beket atanyń 260 jyldyq mereıtoıyna oraı atadan urpaqqa qalǵan materıaldyq muralar, baǵasyz eskertkishter – Oǵylandy jerindegi «Beket ata jerasty meshiti», «Beıneý qorymy», sonymen qatar «Shopan ata jerasty meshiti men qorymy» qalpyna keltirildi. Uly Jibek joly boıynda ornalasqan «Qyzylqala – ortaǵasyrlyq qalashyǵy» eskertkishindegi arheologııalyq zertteýler jalǵasyn tapty.
«Babalar murasy» ekspozıııasy boıynsha «Ulystyń urany – Pir Beket», «Mádenı mura» baǵdarlamasy aıasynda qalpyna keltirilgen eskertkishter, «Jańǵyrǵan asyl muralar», «Beket atadan urpaqqa jetken qasıetti jádigerler», «Beket atanyń ustazdyq jolyna arnalǵan fotokórme», «Oǵylandy boıaýlary» kórkemsýret kórmesi, «Mańǵystaý – ashyq aspan astyndaǵy murajaı», «Uly dalanyń tas saqshylary» kórmeleri, «Otpantaý» tarıhı-mádenı kesheni» «Aqsaraı» pavılonyndaǵy murajaıdyń turaqty ekspozıııasy da – mádenı murany nasıhattaýda jasalǵan jumystyń bir parasy.
Oblysta eki ret ótkizilgen «Kaspıı-Aral óńiriniń tarıhı-mádenı muralary» halyqaralyq konferenııasy Kaspıı mańy jáne irgeles elderindegi ǵylymı zertteýlerdi toǵystyrýǵa, Mańǵystaý oblysynyń tarıhı-mádenı muralaryn nasıhattaýǵa, Qazaqstannyń halyqaralyq saıası arenadaǵy bedelin kóterýge úles qosty. Kelesi jyly osy konferenııada kóterilgen másele – Aral-Kaspıı aımaǵy tarıhı muralarynyń ǵylymı-zertteý ortalyǵyn qurý jónindegi forým talqylanady dep josparlanýda. Oǵan Kaspıı teńizi tóńiregindegi elderdiń bedeldi ǵalymdary kelmek.
Jaqynda azattyqtyń aq tańy atqanyna jıyrma jyl toldy. Tarıh qoınaýynda qalyp bara jatqan jıyrma jyldyqta barymyzdyń baǵasyn asyryp, joǵymyzdy taýyp jatyrmyz. Elbasynyń nazaryndaǵy «Mádenı mura» memlekettik baǵdarlamasy sońǵy bes jyldyń ishinde oblys ákiminiń tikeleı aralasýymen kıeli Mańǵystaý jerinde buryn-sońdy bolyp kórmegen dárejede iske asyrylyp jatqanyna kýá bolyp otyrmyz. «Otpantaý» tarıhı-mádenı kesheniniń» iske qosylýy, Shotan batyrdyń 300 jyldyǵy, Er Qosaıdyń 500 jyldyǵy, Beket atanyń 260 jyldyǵy, ǵalym Orazmaǵanbet Tumaǵanbetulynyń 125 jyldyǵy, Isa-Dosan bastaǵan ult-azattyq qozǵalysynyń 140 jyldyǵy, sýyrypsalma aqyn Qashaǵannyń 170 jyldyǵy, sol sııaqty Aqtaý qalasyndaǵy qoǵam qaıratkeri Jalaý Myńbaevtyń Fort-Shevchenko qalasyndaǵy Isa-Dosannyń eskertkishteri, T.Áshimbaevqa, Sh.Esenovke, S.Muqashevtarǵa músin ornatylýy, Yntymaq alańyna qazaq kúıiniń dúldúli Qurmanǵazyǵa, Shoǵy batyrǵa kórnekti eskertkishter turǵyzylǵany tolyqtaı dálel bola alady.
Aldaǵy jyly «Mańǵystaý oblysynyń tarıh jáne mádenıet eskertkishteriniń jıyntyǵy» enıklopedııalyq tomdyǵy, «Seısem ata» katalogy baspadan shyǵarylady, osyǵan qosa, «Jeti qaıqy» memorıaldyq kesheni, Mustafa Shoqaı jáne Nurmuhan Jantórınniń sáýletti eskertkishteri boı kótermek.
Bektur Tóleýǵalıev,
«Qazaq gazetteri» JShS-nyń
Mańǵystaý oblysyndaǵy ókili,
Qazaqstannyń qurmetti jýrnalısi, «Ana tili».
