– Esimde, osydan birshama jyldar buryn ekeýmiz suhbattasqanda, «endi men eldegi eshbir án baıqaýyna qatyspaımyn, tek halyqaralyq baıqaýda elimniń namysyn qorǵaımyn, buıyrsa» degen bolatynsyz. Osy sózińiz qabyl bolǵandaı, shynynda da, búgin kúlli qazaq úshin kúı atasy Qurmanǵazy eli Astrahannan bas júldemen oralyp otyrsyz. Elaralyq tuńǵysh baıqaýdan alǵan áserińiz qalaı?
– Jýyrda Reseıdiń Astrahan qalasynda ótken «Golosa Zolotyh stepeı» dep atalatyn III Halyqaralyq ulttyq ánder baıqaýyna qatysyp, oljaly oraldym. Baıqaý eki túrli synda, ıaǵnı ansambldik oryndaýshylar men jeke oryndaýshylar arasynda ótti. Barlyǵyn jıyp kelgende bas-aıaǵy 40-qa jýyq ult ókilderi óz elderiniń, óz ultynyń ónerin alyp keldi. Baıqaý shartynyń ózi sondaı — birinshi jáne ekinshi bóliminde de ózińniń baıyrǵy ulttyq ánińdi ortaǵa salasyń.
Baıqaý óte joǵary deńgeıde ótti, ádilqazylardyń ózi halyqaralyq dárejede: Vena, Polsha, Ýkraına, Vengrııa t.b. elderdiń esimderi álemge áıgili ónertanýshy, ánshi, óner zertteýshileri boldy. Úmitkerler de osal emes. Negizi, bir baıqaǵanym eldegi baıqaýdaǵydan ereksheligi – ózge elde bolǵannan keıin saǵan qoıatyn talap ta eki ese joǵary bolady eken. Al Astrahan jurtynyń ándi, ónerdi baǵalap, qadirleýi maǵan sondaı qatty unap, úlken oı saldy. Nege? Sebebi onda alystan án estigennen kim de bolsa toqtaı qalyp tyńdap, sol án bitpeıinshe otyrǵan ornynan turyp ketpeıdi. Baıqaýdyń birinshi kúninen-aq bir tyńdaǵannan-aq «Qazaqstannan myqty ánshi kelipti» degen sóz tarap, ekinshi kúni zal keshegisinen de tolyp alǵanyn kórgende, qazaq ónerine degen sonsha yqylas úshin kózime jas toldy.
Sodan Sergeı Strelnıkov degen Astrahannyń myqty vokal ánshisi bar eken, jasy 60-ty alqymdaǵan aǵamyz eki kúnde de meni tyńdap, ózi kelip, qolymdy alyp, rızashylyǵyn bildirip turyp: «Seniń myna dombyramen oryndaǵanyń keremet, biraq jalǵyz dombyramen qalyp qoıma, operalyq janrda da án aıtýǵa aldymen romans, arııalar aıtýdan bastasań qaıtedi? Bul seniń álemdik sahnalarǵa shyǵýyńa jol ashady. Biraq dál opera ánshisi sekildi úrdispen aıtpa, seniń óz qazaqy úniń bar, túbi sol seni, sen arqyly qazaq degen halqyńdy álemge alyp shyǵatynyna men kásibı maman retinde kepildik bere alamyn», – dedi.
Ózi maǵan reseılik eski jáne zamanaýı da ánshilerdiń oryndaýyndaǵy romans, arııa, operalardy taspaǵa jazyp berdi. Tipti keter-ketkenshe qasymda bolyp, poıyzǵa deıin shyǵaryp saldy. Endi qarap tursaq, men ol kisi óz elinde qansha ataqty bolsa da, buryn-sońdy tanymaǵan adamym, ekeýmizdi tabystyryp, jaqyndastyryp turǵan – ónerdiń qudireti.
– Qazaqtyń ulttyq mýzykasy ózgelerdikimen salystyrǵanda qandaı deńgeıde eken? Kókeıińizge qandaı oı túıip qaıttyńyz?
– Qazaqtyń án-jyr murasy bas-aıaǵy bútin, tórt qubylasy túgel dep aıta alamyz. Meniń bul oıymdy baıqaýdyń qazylar alqasynyń tóraǵasy, Reseı Halyq ártisi Igor Maıevskıı degen kisiniń sheberlik synyptardyń birinde aıtqan sózi de qýattady. Akademık aǵamyz: «Eger de sender qandaı da bir ulttyq, etnografııalyq-folklorlyq ónerdiń óte joǵary deńgeıin, keremet bıik shyńyn kórgileriń kelse, qazaqtyń ónerimen tanysyńdar», – dedi. Qanshama baıqaýǵa qatysýshylardyń ortasynda otyrǵan maǵan bul sóz sondaı erekshe áser etip, qazaq bolǵanym úshin erekshe maqtandym sonda. Tipti baıqaýdyń ataýynyń ózin «Golosa Zolotyh stepeı» dep qoıýǵa uıǵarýymnyń basty sebebi, soǵan túrtki bolǵan basty nárse – qazaqtyń uly kúıshisi Qurmanǵazynyń «Saryarqasyn» tyńdaǵannan keıin taptym» dedi. «Saryarqany» tyńdaǵanda bizdiń kóz aldymyzǵa sheksiz keńistik, jazyqtyq elestemeı me, sol sezimdi álgi mýzyka mamany, óner maıtalmany tap basyp túsinýiniń ózi ónerdiń tylsym qudireti sııaqty.
– Sergeı Stelnıkov sizge «nege álemdik sahnaǵa shyqpasqa, nege romans t.b oryndap, qazaq ultynyń únin asqaqtatpasqa?» degen usynysyn, umytpasaq, sizge eki jyldaı buryn Astanaǵa kelgen saparynda ıtalıandyq áıgili ánshi, áıgili tenor Plasıdo Domıngo da aıtqan edi. Endi ózińiz qandaı uıǵarymǵa kelip otyrsyz?
– Aqyrynda osy salaǵa da kóńil bólý kerek degen oıǵa qaldym. Sebebi basqa jurt emes, daýystyń kásibı sheberleriniń baǵyty ǵoı. Onyń ústine, Strelnıkov óz óneriniń arqasynda Astrahan qalasynyń gýbernatorymen jaqyn dostyqta eken. Sondyqtan ózi senimdi túrde «Astrahanǵa kelseńshi, biz barynsha ózińe de, ónerińe de jaǵdaı týǵyzýǵa tyrysar edik, úı-jaıdan da kómek bere alamyz» dep qolqa salyp otyr. Oǵan elp ete qalyp, kóne salǵan jaıym joq, árıne, áýeli qazaq degen elim tur, sosyn jarym, balam, otbasym, ata-ana, baýyr, dos degendermen keńesýdi uıǵardym. Biraq ishimde «shirkin-aı, óz elimizde dástúrli ónerpazdarǵa osyndaı jaǵdaı jasasa ǵoı, osyndaı laıyq qurmet kórsetetin kún týsa ǵoı» degen oı jatty. «Ózge elde sultan bolǵansha, óz elińde ultan bol» degendi sanamyzǵa sińirip, kókeıimizge qystatyp ósken jandar qatarynanbyz, biraq, ekinshi jaǵynan, máńgi qonys aýdaryp, el men jerdi tastap ketkeli jatqan eshkim joq, sondyqtan qazaqtyń únin, bálkim, shekara syrtynan shyǵyp tanytý, taratý da kerek pe dep, eki oıly bolyp oralǵan jaıym bar.
– Ókinishke qaraı, ulttyq mýzykamyz ózge elde kórgen osyndaı qurmetin óz elinen dál sol deńgeıde kórip jatpaǵany anyq. Estrada basty orynǵa shyǵyp, tól murasy tasada qalý qubylysy tek bizde ǵana ma eken, álde soǵan uqsas muńyn shaqqan el ókilderi ushyrasty ma?
– Jalpy, álem boıynsha ulttyq mýzyka opera men estradanyń kóleńkesinde qalyp barady, ıaǵnı muny ǵalamdyq qubylys, ǵalamdyq dert desek bolǵandaı. Osy máseleni qalt basyp, túbi jaqsylyqqa aparmaıtynyn sezgen elder qazir qybyrlap, qandaı da bir qareketke barý úshin osy baıqaý ispettes is-áreketterge baryp jatyr desek bolǵandaı. Sebebi Astrahannyń izin ala bere qyrkúıektiń sońǵy aptasynda Sochıde ulttyq mýzykadan baıqaý ótkeli jatyr. Aıtpaqshy, Reseıdiń kez kelgen qalasynda mýzykalyq kolledj, joǵary oqý oryndarynda bolsyn, etnomýzykalyq fakýltet bar. Iaǵnı olar ózderiniń folkloryn zerttep, sony oqytatyn, úıretetin myqty mektep qalyptastyrǵan. Al bizde, ókinishke qaraı, saýsaqpen sanap-aq bere alamyn: Almatyda Qurmanǵazy atyndaǵy Qazaq ulttyq konservatorııasy, T.Júrgenov atyndaǵy Qazaq óner akademııasy, sosyn Astanadaǵy Qazaq óner ýnıversıteti. Al basqa qalalarda tolyqqandy etnofolklor bólimi, tutas fakýlteti joq qoı?.. Osyny qolǵa almaı, túzelmesi anyq. Qazir álemde ulttyq mýzyka murasyna azdap betburys baıqalyp kele jatqandaı.
Márııam ÁBSATTAR, «Alash aınasy».
