Besjuldyz belgisin alǵashqy paıdalanǵan qazaq…

1521

Qazaqstandaǵy áskerıler ózderin ózgelerden erekshelep júretin bes juldyzdy alǵash bederlegen óz ata-babalary ekenin bile me eken? Áı, qaıdam… Degenmen, óte ejelden aspan syryna qanyq babalarymyzdyń bul ónertapqyshtyǵyna qaıran qalýǵa da bolmaıdy.    

Shyǵys Qazaqstandaǵy Shilikti qorǵanynan altyn besjuldyz úlgisindegi túıme tabylǵanda jumǵan aýzymyzdy ashpaǵan edik. Shiliktiniń Ońtústik-batysynda Tarbaǵataı, shyǵysynda Saýyr-Saıhan jáne soltústiginde Mańraq taýlarymen qorshalǵan úlken alypta tizilgen qorǵandar tizbeginen turady. Álgi qabirhanadan altyn buıymdar ár jerden, ár qabattan kezdese bastaǵan. Bul japsyrmalar som altynnan quıylǵan áshekeı dúnıeler, ıaǵnı taza quıma altyndar. Olardyń ishindegi eń úlkeni – arqardyń músini. Sondaı-aq eki buǵynyń múıizi aıqasyp turǵanyn beıneleıtin altyn japsyrma “Máńgi álem báıteregi” órnegin eske túsiredi. “Al bir-birimen tumsyq túıistirip turǵan eki taýtekeniń basy keıpinde jasalǵan japsyrmadan úsh sıýjetti kórýge bolady. Onyń birinshisi, qos taýtekeniń basy desek, ekinshisi, týra qarap turǵan barystyń beınesi. Úshinshisi, osy japsyrmany jatqyzyp qoıyp qyrynan qaraǵanda, onyń ushyp bara jatqan qusqa uqsaıtyndyǵy. Bul naǵyz óner shyńy.

Asa bir geometrııalyq dáldikpen jasalǵan besjuldyz beıneli túıme de eriksiz tańdandyrady. Bes juldyzdyń qyrlary men túımeniń jıekteri jińishke altynmen kómkerilgen. Syrty da túgel altyn. Túımeniń ortasyndaǵy juldyzshanyń ózi kók túnikeden (emaldan), juldyzshanyń sheti aq túnikeden turady. Sondaı-aq, besjuldyz saqtarda patsha bıliginiń belgisi bolǵandyǵy jóninde de qosymsha derekter bar. Búginde búkil jahan áskerı belgi retinde paıdalanatyn besjuldyzdyń – atasy qazaqtar ekenin nege bilmeımiz.


Saǵyn SERIK

 

Pikirler