1928-34 jyldary Keńestik úkimettiń qazaq eliniń ishinde júrgizgen zobalań saıasatynyń salqyny qazaq eliniń ishine orasan zor zardap ákeldi. Onyń ásirese qazaq ultyna zııany mol boldy. Mal basynyń sany kúrt tómendep ketti. Malynan aıyrylǵan, ári zorlap qonys aýdarylǵan, ári eriksiz otyryqshylyqqa ıtermelengen aýyldar jańa jaǵdaıǵa birden kóndige almaı turmys-kúılerin nasharlatyp aldy, sóıtip jappaı asharshylyqqa ushyrady.
Bul óz kezeginde tek taza qazaq ultynyń demografııalyq quldyraýyna, kópshilikke túsiniktirek jalpaq qazaqy tilmen aıtqanda qazaqtardyń ashtyqtan qyrylýyna, sóıtip qazaqtardyń sanynyń kúrt azaıyp, jaǵdaıdyń qazaq ultyna qarsy ádeıi uıymdastyrylǵan etnıkalyq joıý sharasyna aınalýyna ákeldi.
Qazaq ulty, óziniń ejelgi mezgilden beri turyp jatqan otanynda, atajurtynda beıbit ómir súrip otyryp, apatty deńgeıge deıin azaıyp, quryp ketý jáne derbes ult retinde óziniń etnostyq jeke-daralyǵyn saqtaı almaý, joǵaltyp alý qaýipi bar jaǵdaıynda turdy.
Asharshylyqtyń eń alǵashqy belgileri Qazaqstannyń batys aýdandarynda 1929-30 jyldardyń qysynda-aq naqty kórine bastady.
Aýyl-aımaǵyn, mal-múlkin aman alyp qalý úshin, shybyn jandaryn saqtap qalý úshin, kóptegen jerlerde shekaralas Túrikmenstan, Ózbekstan jerlerine, odan ári Iran, Aýǵanstan, Qytaı elderine jappaı úderile kóterilip kóshý beleń aldy.
Ashynǵan el Keńes úkimeti júrgizip otyrǵan saıasattan týyndaǵan zalaldy asyra silteý zardaptary men qysymshylyqtarǵa tóze almaı ashyq túrde qarýly qarsylyqtarǵa shyǵýǵa májbúr boldy.
1929-1932 jyldar aralyǵynda Qazaqstanda júrgizilip otyrǵan saıasattyń zorlyǵy men zombylyǵyna, qýǵyny men súrginine, asyra silteý zobalańdaryna qarsy 372 jerde halyqtyń ashyq túrdegi ereýildi qarsylyqtary men qarýly kóterilisteri bolypty. Sol jyldary kóterilisshiler úkimet adamdaryna, keńes, partııa belsendilerine qarsy 460 qastandyq aktlerin jasaǵan, 127 ret kolhoz múlikterin órtegen. (Omarbekov T. «Zobalań», nemese kúshtep ujymdastyrýǵa 1929-31 jyldary bolǵan halyqtyń narazylyǵy men qarsylyǵy, Almaty, «Sanat» baspasy, 1994, 270 bet.)
1929-1932 jyldar aralyǵynda Qazaqstanda bolǵan halyqtyq bas kóterýler men qarýly kóterilisterge 80 myńnan astam adam qatynasypty. (Aldajýmanov K. «Krestıanskoe dvıjenıe soprotıvlenııa», Almaty ızd. Arys-Kazahstan, 1998, str.66.)
Joǵaryda aıtylǵan 372 jerde bolǵan halyqtyń ashyq túrdegi ereýildi qarsylyqtary men qarýly kóterilisteriniń ishindegi eń aýqymdylary men irileri,
1929 jyldyń:
-27-shi qyrkúıeginde Qaraqalpaqstannyń Taqtakópir eldi mekeninde bastalyp eldiń barlyq jerlerin qamtyǵan, tarıhta «Taqtakópir narazylyǵy» degen atpen qalǵan, halyqtyń qarýly ereýili. Ol kezde bul el Qazaqstanǵa qarapty.
-27-shi qyrkúıeginde Syrdarııa okrýginiń eń shetkeri jáne eń nashar keńestendirilgen Bostandyq aýdanynyń 19 eldi mekeniniń 12-si kóteriliske shyqqan, «Bostandyq kóterilisi» degen atymen tarıhta qaldy. Bul negizinen astyq, maqta, kúrish ósirýmen aınalysatyn dıhandardyń bas kóterýi boldy.
-3-shi qarashasynda bastalǵan Qostanaı okrýginiń Betpaqqara, Naýryzym, Torǵaı aýdandaryn qamtyǵan qarýly kóterilis «Betpaqqara kóterilisi» degen resmı ataýǵa ıe.
1930 jyldyń:
-7-shi aqpanynda tańǵy saǵat 4-te bastalǵan Syrdarııa okrýginiń Sozaq, Sarysý aýdandaryn qamtyǵan «Sozaq kóterilisi». Kóterilistiń basty oshaǵy tama rýynyń aýyldary bolypty. Kóterilis qanǵa bóktirilip basylǵan. Bul oqıǵa tarıhtan áli kúnge deıin ádil baǵasyn ala almaı kele jatqan «Sozaq tragedııasy» dep te atalady.
-22-shi aqpanynda Semeı okrýginiń Ókemen jáne Zyrıan aýdandarynda bolǵan kóterilis. Bul kóterilistiń negizgi qozǵaýshy kúshi qoldaryna qarý alyp keńestik úkimettiń zorlyq-zombylyqtaryna ashyq qarsy shyqqan orys sharýalary boldy. Kóterilistiń basshysy azamat soǵysynyń belsendi kúreskeri, aq bandylarmen soǵysta shyńdalǵan kommýnıst Tolstoýhov edi.
-25-shi aqpanynda Aqtóbe okrýginiń Yrǵyz aýdanynda bastalǵan, keıin Aral, Qarabutaq aýdandaryn sharpyǵan «Sarbazdar kóterilisi». Bul, 1300-den asa kóterilisshilerdi biriktirgen, negizgi qozǵaýshy kúshi kedeı jáne ortasha sharýalar bolǵan, jalpyhalyqtyq kóterilis boldy.
-20-shy naýryzynda Taldyqorǵan jerindegi Qaratal aýdanynyń Shubar selosyndaǵy halyqtyń ashý-yzaǵa býlyqqan kóterilisinen bastalǵan «Shubar-Balqash-Shoqpar narazylyǵy» bastaldy. Bul kóterilis qolhoz qurylysyna qarsy 900-deı adamdy biriktirdi.
-25-shi naýryzynda 900 den astam kóterilisshilerdi biriktirgen «Qaraqum narazylyǵy» bas kóterdi. Bul da zorlyq pen zombylyqqa qarsy bas kótergen sharýalardyń azattyq kóterilisi boldy.
1931 jyldyń:
Naýryz aıynyń ortasynda bastaý alǵan, tarıhy áli durys jazylmaǵan, qozǵalystyń shyǵý sebepteri, sıpaty men qozǵaýshy kúshteri de joǵaryda bólip aıtylǵan halyqtyq narazylyqtarmen úndes jáne ushtasyp jatyrǵan qazaq ultynyń azattyq kóterilisiniń biri, Qazaqstannyń batysyndaǵy Mańǵystaý ólkesin, Atyraý oblysynyń Jylyoı jáne Aqtóbe oblysynyń Oıyl, Tabyn aýdandarynyń keıbir aýyldaryn qamtyp, jeti aıǵa sozylǵan (naýryz-qyrkúıek), sóıtip 3000-ǵa tarta kóterilisshilerdiń basyn biriktirgen «Adaı kóterilisi» atanǵan halyqtyń qarýly kóterilisi tarıh sahnasyna shyqty.
Mańǵystaý dalasy atanǵan jerler men kórshi úsh aýdandy qamtyǵan bul aımaq 1928 jylǵy baılardy jappaı tárkileý jáne jappaı ujymdastyrýdan bosatylǵan ólke bolatyn. Resmı ruqsat joq bola tursa da, jergilikti sholaq belsendiler 1370 bas maldy zańsyz tárkileýge iliktirdi.
Revkomdar 1930 jyly bolǵan alǵashqy keńesterge saılaý kezinde halyqty qarańǵy tobyrǵa balap, oılaryna kelgenin istep baqty. Ortashalardy sol saılaýda daýys berý quqyǵynan shektedi. Etke mal daıarlaý josparyn oryndamadyń degen syltaýmen, tipti esiginiń aldynda tyshqaq laǵy joq taqyr kedeıler de saılaýǵa qatysýǵa kóp jerlerde jiberilmedi. Sóıtip, «Bul kedeıdiń úkimeti»,- dep júrgen úkimet belsendileri adam quqyǵyn ashyq túrde aıaqqa taptady.
Et tapsyrý josparlary sharýalardan tabandy túrde talap etilip, teńiz jaǵasyndaǵy mal ósirýden qol úzip qalǵan otyryqshy, kúnderin balyq aýlaýmen kórip otyrǵan jataqtarǵa da qyrǵıdaı tıdi. Olar úkimet ókilderi tarapynan qoqan-loqynyń, jappaı jáne úzdiksiz qysym jasaýdyń qurbandyǵyna aınaldy.
Etke mal tapsyrǵandar da jetisken joq. Sypyryp alǵan maldyń ornyna ónerkásip taýarlaryn, un, mata, aqsha alamyz dep dámelengender alaqandaryn jaıyp aıdalada qaldy. Tipti keıbir aýyldarda sharýalar joǵary jaqqa shaǵynyp júrmesin dep, aramza agentter olardyń et tapsyrǵandary týraly berilgen orderleri men túbirtekterin keri tartyp alyp otyrypty.
Úkimettiń agentteri, sharýalardan tek et tapsyrý nemese etke mal tapsyrý salyqtarynan basqa, adam estimegen shıkizat túrlerin tapsyrýdy salyq tapsyrý deńgeıinde talap etken kórinedi. Atap aıtsaq sol kezderde halyqtan: jylqynyń jal-quıryǵy, sarshunaq tyshqannyń terisi, shúberek, súıek-saıaq, temir-tersek, múıiz-tuıaq jınalypty. Keı jerlerde jylan, kesirtke, ıt, esek tapsyrý mindettelgen eken.
Bul, ózderi zorlyqtyń nebir túrin kórip, qaıyr suraýdyń az-aq aldynda keresin ishkendeı kún kóris taýyp júrgen halyqty qorlaýmen teń edi. Ishterinen úkimetke degen ókpe men yzaǵa býlyqqan jergilikti halyqtyń namysy órship, ashýy kúsheıdi.
«Kóship ketsek, bas saýǵalap qashyp ketsek, úkimettiń ádiletsiz talaýynan qutylarmyz, keıinnen jaǵdaı túzelgen soń qaıtyp kóship kelermiz» degen dámeni úmittengender qatary kóbeıe tústi.
Sóıtip, 1931 jyldyń erte kókteminde, 7700 den astam sharýalar qojalyqtarynan turatyn Mańǵystaý ólkesiniń halqynyń 60 paıyzy kóterilisshilerdi qoldap shyqty. Eldiń 10 paıyzdaıy kimderdiń jaǵyna shyǵaryn bilmeı, ásireńki kúı keshti. Sonymen qatar, 1 – 2 aýyly bolmasa, Tabyn aýdanyndaǵy halyq túgeldeı derlik kóterilisshilerge qosyldy. Sol sııaqty kóterilisshilerge Jylyoı aýdanynyń 11 ákimshilik aýyldary (ret sandary 33-ten 43-ke deıingi aýyldar) jáne Dossor aýdanynyń eki aýylynyń keıbir qojalyqtary qosyldy. Aýyldyq keńes músheleriniń de kópshiligi kóterilisshilerdi jaqtap ketipti.
Osylaısha Adaı jeri, sol kezdegi Qazaqstannyń áperbaqan, ári qazaqqa qatygez basshysy F. Goloekın men onyń qanquıly jaqtastarynyń el ishinde ornatqan zobalań saıasatyna qarsy táńirge táýekel aıtyp, ashyq túrde qarýly aıqasqa shyqty.
Mańǵystaý óńiri men irgeles aýdandardan 1931 jylǵy Adaı kóterilisine qatynasqan atalarymyz, sol kezdegi basqarýshy úkimet basshylary men onyń OGPÝ sııaqty surqııa jendetterdi toptastyrǵan qurylymnyń basshylary ózderine aıaýshylyq jasamaıtynyn, talsha moıyndaryn qylsha kesetindikterin, neshe túrli azapqa salyp qorlaıtynyn, túrmege qamap ıtjekkenge aıdaıtynyn bile tursa da barǵan bolatyn.
Áleýmettik ádilettiliktiń tek ashyq kúres arqyly keletinin ata urpaq uǵa bildi. Ol kúrestiń barysynda ózderiniń bastaryna úlken qaýip tónetinin de atalar jaqsy túsindi. Mine osydan keıin, táýelsizdik pen azattyqtyń shyn maǵynasynda qandaı bolatynyn jáne onyń ońaılyqpen qolǵa túspeıtinin baǵalaı bilgender, sol ata-babalar emes dep qalaı aıta alarsyz.
Bilim saýaty jetkilikti bolmasa da tekten tek urandatqannan, basqarýshy úkimet ókilderiniń uıatyn oıatýǵa árekettengennen, ádilettilikti ózderi ómir súrip jatqan qoǵamǵa ornatqan qaýymdastyqtardy arashaǵa shaqyryp, olardyń yqpalyn paıdalanýǵa tyrysqannan eshnárseniń de ózgermeıtinin, ómir súre bilý saýaty jetkilikti atalarymyz, durys aıyra bildi.
Adaı kóterilisi bir ǵana rýdyń emes, Mańǵystaý ólkesi men kórshiles óńirlerdegi barlyq halyqtardyń sol kezdegi úkimet basshylarynyń elde ornatqan shekten tys ádiletsizdigine qarsy, zorlyq pen zombylyǵyna qarsy, úkimet ókilderiniń óz halqyna orynsyz kúsh kórsetý saıasatyna qarsy, halyqtyń aıanyshty kúısiz jaǵdaıymen sanaspaı qolda bar eń sońǵy nápaqasyn salyq nemese shıkizat tapsyrý syltaýlarymen tartyp alýǵa umtylǵan toıymsyzdyq qylyqtaryna qarsy, el ishinde áleýmettik ádilettilik ornatýǵa umtylǵan halyq kóterilisi boldy.
Bul saıası sıpaty jaǵynan ult-azattyq, túri jaǵynan qarýly, qozǵaýshy kúshteriniń basym kópshiligi halyqtyń kedeı, batyraq jáne ortasha toptaryna jatatyn ókilderi bolǵan sharýalar kóterilisi edi.
Sondyqtan ony burynǵydaı «Adaılardyń bandylyq» kóterilýi degen eshqandaı negizi joq mysqyldama baǵalaýdy doǵaratyn kez jetti. Ol ataý F. Goloekın men onyń jaǵympazdarynyń adaı rýyna ádeıi tańǵan, ózderine qaımyqpastan ádilettilik talaptar qoıǵan halyqtyń kóterilisin jek kórýden týǵan japsyrma ataǵy bolatyn.
Qazaq halqynyń qarǵysyna ushyraǵan F. Goloekın 1933 jyldyń aqpanynda ornynan alynyp, Qazaqstannan múldem ketti. Artynan, ózgege ornatqan zobalańy óz basyna túsip, Reseı jerinde OGPÝ-diń jendet qolynan opat boldy. «Bireýge or qazba, óziń túsersiń» degen qazaqtyń maqalynyń kebin kıdi. 1928-33 jyldary onyń jandaıshap qol shoqparlary bolǵan qazaq úkimeti basshylary da tarıh talqysynan sazaılaryn aldy. Kóbiniń jer betinde tuqymdary da qalǵan joq.
Kommýnıstik qoǵam da solaı qurydy. «Dúnıe júzinde kedeı ataýly adam balasy bolmaıdy, jarlynyń bárin baıǵa teńeımiz, keńester odaǵynda boztorǵaı qoı ústine jumyrtqalaǵan mamyrajaı qoǵam ornatamyz» degen keńestik úkimettiń 1991-shi jyly bir-aq kúnde kúli kókke ushty. 1991 jylǵa deıin, barlyq qoǵamdyq partııalardy bir-birlep qurtyp, el ishinde jalǵyz ózi ǵana saıası jáne ıdeologııalyq ústemdik júrgizgen kommýnıstik partııa da kúl-talqan boldy. Onyń qatarynda, sol kezdegi keńester odaǵy boıynsha 20 mıllıonnan astam múshesi bar bolatyn. Eń bolmasa, kompartııanyń basqarýshy organdary ýstavqa sáıkes sezd shaqyryp, partııanyń aqshalaı jáne zattaı múlikterine zańdy túrde ınventarızaııa júrgizip, onyń hattamalanǵan qortyndysy men jańa menshik ıesin halyqqa ashyq túrde jarııa jasap órkenıetti túrde taraýǵa da áli kelmedi, soǵan da parasat-paıymy jetpedi. Kommýnıstik partııanyń barlyq qarjysy men jyljymaıtyn múlikteri jáne bútkil qazynasy túgelge derlik «ustaǵannyń qolynda, tistegenniń aýzynda», qoı terisin jamylǵan qasqyr qulqyndy partııanyń sol kezdegi basshylarynyń qaltasynda ketti. Biraq olar sonda da toıynǵan keıip tanytqan joq.
Al, qazaq atam balasy aıtatyn «Aqtyń jaqqan otyn, aqymaq sóndire almaıdy», «Aqqa árqashanda Qudaı jaq» degen maqaldardyń oraıy sátimen úıleskendeı bolyp, sol bir 1928-34 shi jyldardyń óte aýyr, ári qıyn kezeńderinde ejelden emin-erkin ósip, ózgege táýelsiz bolǵan, ádilettilikti adamdyqtarynyń ary men namystarynyń qasterli týy etip ustanǵan, eldiń bolashaǵy men urpaqtarynyń qamy úshin, ata-babadan mura bolyp qalǵan qasıetti týyp-ósken jer úshin, táýelsiz azat ómir úshin qarýly kóteriliske shyǵyp kúresken adaı halqynyń urpaqtary, sol atajurtta beıbit ómir súrýin ári qaraı jalǵastyrýda. Sol úshin Allaǵa myń mártebe rahmet aıtamyz jáne shúkirshilik etemiz.
Kóteriliske qatynasqan aýyldar, ásirese adaılar men tabyndar óte qatań, ári aıýandyqqa teń qatygezdikpen jazalandy. Jazalaýshy otrıadtyń OGPÝ ókilderi bastaǵan jendetteri asa qanypezerliktiń úlgisin kórsetip baqty. Olar, kóterilisshilerdiń kárisi men jasyn, áıelderi men bala-shaǵasyn ezip-janyshtaýdaasqan aıýandyq tanytypty.
Kósegemizdi kógertedi degen Keńes úkimeti men onyń jazalaýshy urda-jyq qolshoqpar jendetteri Adaı rýly qazaqqa genoıd ornatty. Túp-túgel qyryp tastaýǵa az-aq qaldy.
«Qazaqtyń jaýy óz ishinde ol kelesi qazaq» degen bar emes pe. Adaı eline qyzyl ımperııa ornatqan bul qyrǵynnyń qan josaly qarýy, adam qasapshylary bolǵandar 12 ata baıulynyń ózge rýlarynyń qazaqtary boldy, tipti ishinde adaılar da bar edi. Eń bir ókinishtisi de osy bolatyn. Osyny bilgen bar ma eken desek áli de artyq emes. 1931 jylǵy «Adaı kóterilisi» HH-shy ǵasyrdaǵy qazaq eli tarıhynyń eń bir qan-josa bolǵan taraýyna aınaldy. Keıinnen munyń arty, eldiń estııar degen ońy men solyn biletin sút betine shyǵar qaımaqtaı tańdaýly adamdaryn ustap, bedeldi molda men meshit ustap urpaqty ımandylyqqa baýlyǵan ımamdaryn túrmege qamaýmen jalǵasty, jazyqsyz japa shekkender kóbeıdi.
Kóbiniń ómiri sol kezeńniń surqııa soty ispetti bolǵan «úshtiktiń sheshimi» arqyly qyrshyndarynan qıyldy. Al, úkim shyǵarýshy «úshtiktiń» músheleri birikken memlekettik saıası basqarma apparatynyń qyzmetkerleri edi, ıaǵnı OGPÝ-diń turaqty shtatynyń adamdary bolatyn.
Ol kezeńde, adam taǵdyryn ádiletti keńestik sot emes, basqarýshy úkimettiń saıasattandyrylǵan basqarmasyndaǵy qaralaýshy qurylymynyń úsh sheneýinigi sheship otyrdy degen osy emes pe?
Aýa kóshken qazaqtardyń kóbi eldegi jappaı kóshýdi dereý toqtatý jáne kóshken eldi keri qaıtarý úshin jasaqtalǵan OGPÝ-diń (KGB-niń) qarýly otrıadtary men shekara áskerleriniń oqtaryna ushyp óldi. Qolǵa túskenderi qýǵyndaýǵa, repressııaǵa ushyrady, túrmege jabyldy nemese Batys Sibirge asyrylyp qalyń orys ornalasqan jerlerge jer aýdarylyp sol jaqta aıdaýda júrip opat boldy. Odan elge aman kelgenderi ileýde bireýi ǵana.
Kúshtep ujymdyq qoǵamǵa ıtermeleý, barlyq maldy zorlyqpen ortaqtandyrý, mal daıyndaý kezinde úkimet ókilderiniń sharýagerlerge qoqan-loqy men zorlyq-zombylyq kórsetýleri sharýashylyqtarǵa keri áserin tıgizip, isterin ilgeri bastyrmady.
Mal basy kúrt kemidi. Ǵylymı salystyrmaly zertteýler boıynsha qazirgi kezde belgili bolyp otyrǵan jaı, sol kezeńderdegi eldegi mal basynyń jaǵdaıy, tarıhshylar M.Q. Qozybaev, J.B. Abylǵojın jáne M.B. Tátimovtiń «Novoe o kollektıvızaıı v Kazahstane» degen maqalasynda (Istorııa Kazahstana: belye pıatna: Sbornık stateı. Alma-Ata, 1991. str. 201) keltirilgen derektemeler boıynsha, mynandaı eken.
Atap aıtqanda 1928-shi jyly Qazaqstanda:
«6 mıllıon 509000 bas iri qara maly bolsa, 1932-shi jyly bar bolǵany onyń tek qana 965000 basy qalǵan. Iri qara malynyń basy 5 mıllıon 544 myńǵa, ıaǵnı 85, 17 paıyzǵa kemigen.
18 mıllıon 565000 bas qoı men eshki maldary bolsa, 1932-shi jyly bar bolǵany onyń tek qana 1 mıllıon 386000 basy qalǵan. Qoı men eshki maldarynyń basy 17 mıllıon 179 myńǵa, ıaǵnı 92, 53 paıyzǵa kemigen.
3 mıllıon 516000 bas jylqy maly bolsa, 1932-shi jyly bar bolǵany onyń tek qana 316000 basy qalǵan. Jylqy malynyń basy 3 mıllıon 200 myńǵa, ıaǵnı 91, 0 paıyzǵa kemigen.
1 mıllıon 042000 bas túıe maly bolsa, 1932-shi jyly bar bolǵany onyń tek qana 63000 basy ǵana qalǵan. Túıe malynyń basy 979 myńǵa, ıaǵnı 93, 9 paıyzǵa kemigen».
Osynshama quldyraı kemigen mal basynyń shyǵyny, Keńestik Qazaqstannyń soıalıstik órkendeýiniń asa qolaıly kezeńi sanalatyn 1970 – 1980 jyldary da óz orynyn toltyra alǵan joq kórinedi.
Kishkene alǵa ozyńqyrap baıandaý jasaıtyn bolsaq, 1980-shi jyldary eldiń basshylary «Qoı basyn Qazaqstanda 50 mıllıonǵa jetkizemiz»,- dep ekilene ózeýreýmen urandatyp júrgende Keńes úkimeti qulap, onyń quramyndaǵy ulttyq respýblıkalar ydyrap, derbestik aldy.
Derbes egemendi el bolǵannan soń, úkimet basshylyǵyna jaqyn júrgen jekelegen jaýapty kyzmetkerler «Qazaqstanda qoı ósirý tıimsiz, qoıdy kerek bolsa shet elden, Avstralııadan satyp ákelý álde-qaıda tıimdi» degen kezekti urandatýǵa kóshti. Osy tektes naýqanshyldyq, 1994-95 jyldary eldegi bar maldyń basyn taǵy da shyǵyndaýǵa ushyratatyn yńǵaıǵa ákelip tiredi.
Sol jyldardaǵy, aýyl sharýashylyǵyn naryqtyq jaǵdaıǵa saı ózgertýdiń evolıýııalyq órkendeý jolyn emes, revolıýııalyq tóńkeristik baǵytyn ustanǵan saıasy sheshimniń keri áseri Qazaqstanda 1995 jyldan keıin mal sharýashylyǵynyń kúrt tómendeýine, kóp jerlerde mal basynyń orasan zor kemýine ákelip soqty. Atyraý oblysyndaǵy 20-dan astam iri sovhozdar taratyldy. Ár sovhozda azaıtyp aıtqanda, eń kem degende 100 myń bas qoı bolatyn.
Qazirgi aýyl, «2003-2005-shi jyldardy – Aýyldy qoldaý, órkendetý jyldary» degen úkimettiń uranymen tarıh kóshin shyǵaryp saldy. Ony, qazirgi jańa zamannyń belsendileri jerge tıgizbeı maqtap, alqynǵan demderimen qazan qaınatyp, ári kártamysy men jasy aralasa aptyǵyp «aýyldyń kúıi birshama jaqsaryp qaldy, mal basynyń sany turaqtanyp, belgili ósim baıqalady» dep jarysa jalbalaqtap júr.
«Atyraý» gazetiniń 2005 jylǵy 5-shi aqpandaǵy sanynda jaryq kórgen maqalaǵa súıensek, Qyzylqoǵa aýdanyndaǵy sovhozdardyń bireýiniń ornyna qurylǵan «Jasqaırat» akıonerlik qoǵamynda qazir bar bolǵany 8880 bas qoı maly bar eken. Onyń tól berýge jaraıtyny 5062 bas qana saýlyq qoı kórinedi. Ózińiz salystyryp-aq, tek qana ataýy ózgergen bir sharýashylyqtaǵy 1995-shi jyl men 2005-shi jyldar aralyǵyndaǵy mal basynyń salystyrmaly mán-jaıynyń kúıi qandaı ekenin bile berińiz.
Tek qoldaǵy barǵa aldarqanyp, ári odan azda bolsa ilgeri basý belgilerin ańǵaryp medettenýge bolar, al biraq aspanǵa bórik laqtyryp alaqaılaıtyn kezeń kelgen joq, áli óte erte-le-ý. Biren-saran jekelegen qojalyqtar mal basyn turaqtandyrýǵa qol jetkizdi. Degenmen kóptegen shaǵyn jáne usaq qojalyqtar bytyrap ketýdiń az-aq aldynda, naryq júgin áreń kóterip júr.
Sonymen, baıandaý jelisin burynǵy arnaǵa bursaq, tuqymdyq dándi selekııalyq ǵylymı negizde tańdamaı, egin egiletin jerdi topyraǵynyń qunaryna qaramaı tabıǵı tegisteý degen jerler jappaı jyrtylyp, oǵan tabylǵan tuqym sebiledi. Sý tapshylyǵy da eskerilmeıdi. Egin sýarý túgili shólin qandyratyn sýy joq shól jáne shólaıt aımaqtarda da osyndaı baǵyt ustalynady. Qortyndysynda egin durys shyqpaı qalady.
Derekti aıǵaq retinde, joǵaryda aıtylǵan T. Omarbekovtiń «Zobalań» (nemese kúshtep ujymdastyrýǵa 1929-31 jyldary bolǵan halyqtyń narazylyǵy men qarsylyǵy) degen Almatynyń «Sanat» baspasynan 1994 jyly jaryq kórgen kitabynda keltirilgen, «arhıv qoryndaǵy is qaǵazdardyń arasynan ózimiz tapqan»,- dep dálelge usynatyn jedel hattardyń mátinin biz de janashyr oqyrmannyń nazaryna ózgertpesten qaıtalap berýdi jón kórdik.
«Almaty, VKP(b) Qazaq Ólkelik komıteti NURPEIISOVke, Halkomkeńesi ISAEVqa
176 Oraldan, NKVD Basqarma kezekshisi arqyly.
Ólkelik brıgadanyń málimdeýinshe astyq túsimi joq bolýyna baılanysty Mańǵystaý aýdanynyń alty aýylynda jappaı bosqyndyq oryn alýda, halyq qııaqtyń dánimen tamaqtanýda. Ólkelik komıtettiń jarlyǵymen qordan azyq-túlik kómegin berý 1-shi tamyzda toqtatylǵan. Sondyqtan qolda bar qaldyqty paıdalana almaımyz. Jaýapty jedeldetýdi ótinemiz.
Bizdiki 483-523 Quramysov, Koshkýnov»
«Almaty, VKP(b) Qazaq Ólkelik komıteti NURPEIISOVke, Halkomkeńesi ISAEVqa 20102 Oraldan, NKVD kezekshisi arqyly.
Bizdiń 483–523 tolyqtyra habarlaımyz: Mańǵystaý aýdanynda qurǵaqshylyqqa baılanysty TOZ-dardyń eginderiniń 40 proenti, jekeshelerdiń – 86 proenti joıylyp ketti. Qalǵandarynyń ónimi tómen. Ónimniń joqtyǵyna baılanysty bosqyndyq qozǵalys kúsheıe túsýde. Mysaly, Bekoshınskıı aımaǵynyń kóp bóligi aýdan ortalyǵyna shoǵyrlanyp, úı-múlikterin satyp, Qarabuǵazǵa, Baıramaly, Túrikmen, Mahachkala baǵytyna kóshýde. 14-shi tamyz kúni parahodpen Mahachkalaǵa 200 adam ketti. Múmkindiktiń joqtyǵynan okrýg, oblys kómek kórsete almaıdy. 200 qojalyq tas óńdeýde. Jalǵasy bolady.
5252 Quramysov, Koshkýnov»
«Almaty, VKP(b) Qazaq Ólkelik komıteti NURPEIISOVke, Halkomkeńesi QULYMBETOVke
143 Gýrevten, NKVD ókili arqyly.
Bizde bar málimetter boıynsha azyq-túlik qıynshylyǵy negizinde Qarabuǵazǵa, Baıramalyǵa, Túrikmenııaǵa, Mahachkalaǵa aýa kóshýler kúsheıe túskeni baıqalady.14-shi tamyzda Mahachkalaǵa ketken parohodpen 200-den astam bosqyn ketti. Bozashy aımaǵynyń 18-shi, 19-shy aýyldary jekelegen toptarmen dalada bosyp júr. Bosqyndar Fort-Aleksandrovskide úı zattaryn satady da, osy tártippen jolǵa qarajat tabady. Muqtajdarǵa kómek máselesin munan ári sheshpeý, bosqyndyqty, odan týyndaıtyn zardaptardy asqyndyra túsedi. Okrýgte eshqandaı qosymsha joq, kómek berilmeıdi. Bizdiń 9-shy tamyzdaǵy suranysymyzǵa Sizderden jaýap almadyq, osy máseleni sheshýdi jedeldetýdi ótinemiz.
451 Aqbotın, Aıtmaǵambetov»
Budan, oqyrman aǵaıynnyń ózi de baıqap otyrǵanyndaı, ashtyqtan bosyp júrgen qazaq halqyna shuǵyl túrde jedel kómek uıymdastyrmaq túgil, Qazaq Ólkelik partııa komıteti men Qazaqstan úkimetiniń sol kezdegi basshylary jedel túrde tushymdy jaýap qaıtarýǵa da asyǵa qoımaǵany kórinip tur.
Ol kezde, tek mańǵystaý dalasynyń adaılary men basqa ulystary ǵana emes, Qazaqstannyń túgelge jýyq ólkelerinde qarapaıym halyqtar ashtyqtan buratylyp, qolyn jaıyp kómek surap, sharasyzdyq jaǵdaıdan shekara asyp, tanymaıtyn jerler men bóten elderge bosqyn bolyp kóshe bastap edi.
Sóıtip, eldi týra asharshylyqqa ákeletin jaǵdaıdyń uıymdastyrylǵan túrdegi alǵy sharttary túgeldeı oryndalady.
Biraq, eldi sol kezde basqaryp otyrǵan VKP(b)-nyń F. Goloekın bastaǵan Qazaq ólkelik komıteti men Avtonomııalyq úkimetiniń basshylary osynaý zulmat qasiretti jasyrýǵa barynsha tyrysyp baqty.
Olar, «Qazaqstandy soıalızmge Shyǵysta birinshi etip jetkizemiz», «Qazaqstanda revolıýııa bolmaǵan eken, bolsa da ol qazaq aýylyn tek janap qana ótken kórinedi, sondyqtan bul ólkede Kishi Qazan revolıýııasyn jasaýǵa ruqsat berińiz dep daýryǵa ózeýrep júrgen F. Goloekınniń shoqparyn soǵyp, quldyq uryp qosyla shaýyp júrdi. Shirkin qazaqtyń basshylary qaı kezde de qosyla shabýǵa «sheber» bolǵan ǵoı.
Tek, 1932-shi jyldyń jazynan bastap qana, halqyna shyn jany ashyǵan, jekelegen jaýapty qyzmetkerler aýyldaǵy orasan zor kólemdegi zulmat týraly ortalyq basshy jáne quzyrly organdarǵa jetkize bastady. Olardyń qatarynda, Qazaqstan Halyq komıssarlary Keńesiniń tóraǵasy O. Isaev pen Qarjy halyq komıssary M. Orymbaev ekeýiniń 1932 jylǵy 11-shi mamyrdaǵy baıandama hatyn aıtqan oryndy. Keıinnen, Oraz Isaev 1932-shi jylǵy 9-shy tamyzda Iosıf Stalınge jazǵan hatynda barynsha dál jáne naqty derekterdi keltiredi. Onyń óte keshteý de bolsa jazǵan osy haty keıinnen óziniń qara basyna tóngen qaterge arasha bolyp shyqqany tarıhtan belgili.
1932-shi jyldyń 29-shy qyrkúıeginde RSFSR HKK-i tóraǵasynyń orynbasary Turar Rysqulov qazaq elinde oryn alyp otyrǵan janaıqaı jaıdy óziniń I. Stalınge jazǵan ótinish-baıandaý hatynda jetkizip, alynar qaýlyǵa birneshe naqty sharalardy engizý kerektigin usynady.
Alynǵan Qaýly qapelimde qazaq aýyldaryna tamaq bola almady. Malynan aıyrylǵan, qýǵyn men súrginge ushyraǵan el ishin birte-birte ashtyq jaılaı bastady. «Jut jeti aǵaıyndy» degen, qýańshylyq pen qaharly qys esi ketken elge qosalqy soqqy bolyp tıdi. Beıbit zamanda, qazaqtardyń arasynda 1930-34 jyldary ashtyqtan adam ólý alapaty bastalady.
Munyń bultartpas aıǵaqtary retinde Ǵ. Halıdýlınnyń «Asharshylyq jáne demografııalyq apat» maqalasynda (Aqıqat jýrnaly № 8, 2001. 42-47 better.) OGPÝ-diń aqparattarynyń negizinde keltirilgen myna jaıttardy esterińizge bersek jetkilikti bolar.
Ózderińiz shamalap otyrǵandaı OGPÝ mekemesi ol kezderde, ıaǵnı 1930-1940-shy jyldarda «Aq degeni alǵysqa, qara degeni qarǵysqa» para-par bolǵan aıtýly qandyqoldardyń ordaly uıasy ispetti keńestik qurylym boldy. OGPÝ – sóılemdegi sózdiń bas áripteriniń jıyntyǵy. Sheshýi – obedınennoe gosýdarstvennoe polıtıcheskoe ýpravlenıe. Qazaqsha birikken memlekettik saıası basqarma (BMSB) delinedi. Keıinnen ony KGB dep atady.
Bul memlekettik mekemeler qaı kezde de, qandaı ataýmen atalsa da eńbekshi qara halyqtyń joǵyn joqtaǵan emes, sondyqtan halyqqa tipti jaqpaǵan edi jáne halyq ony jaqtamaıtyn, ári sol kezeńderde eldiń basyna ornatqan surqııa zulmattary úshin OGPÝ, NKVD, KGB degenderdi halyq óte jerkenishti kórgen.
Bul keńestik qurylymdarǵa halyqtyń barlyq ulttary men ulystary, Úkimet basyndaǵy basqarýshy toptyń jazalaýshy organy dep qarap keldi. «Halyq aıtsa qalyp aıtpaıdy»,- degen bar.
Sol kezderdegi ishki ister halyq komıssary Gýrev okrýgtik bóliminiń bastyǵy Vahtın degen 1934-shi jyly jeltoqsan aıynda joǵarǵy jaqqa «Óte shuǵyl», «Asa qupııa» tańbalary soǵylǵan jedel hattar jiberipti. Onda, «Espol aýdanynyń onbir aýylynda azyq-túlik jetispeıdi. Ashtyqtyń saldarynan eldiń biraz bóligi tek atshońqaı shóbiniń tamyrlaryn qorek etýde» dep kórsetilgen eken.
1932-shi jylǵy qańtardaǵy Aqtóbe aımaqtyq OGPÝ-diń «Asa qupııa» belgisi soǵylǵan arnaıy málimetinde «Azyq-túliktiń joqtyǵy sońǵy ýaqytta barynsha óristep, ásirese, qazaq aýyldarynda jappaı etek alýda» dep joǵaryǵa habarlanypty. Osy organnyń 1932-shi jyldyń 10-shy shildesindegi arnaıy málimetinde «Torǵaı aýdanynda ashtyqtan kúnine 25 adam óldi. Obaǵan aýdanynyń O. Isaev aýylynda 2 aıdyń ishinde 300 adam óldi, Qubaı aýyldyq keńesinde osy ýaqytqa sheıin 200 adam óldi. Betpaqqara aýdanynyń on tórt aýylynda 585 adam ashtyqtan qaıtys boldy. Beskól aýdanynda ashtyqtan kúnine 10-15 adam óledi. Oıyl aýdanynyń 5-shi, 8-shi, 18-shi aýyldarynda ashtyqtan 181 adam óldi, Aqtóbe aýdanynyń 35-shi aýylynda kúnine ashtyqtan 3 -5 adam qaıtys bolady. Meńdiqara aýdanynda sońǵy eki aıda keıbir aýyldarda toıyp tamaq ishpeýiniń, ashtyqtyń saldarynan turǵyndardyń 50 % isinip ketken.
Tiri qalǵan adamdar tyshqan aýlap jep, shóptiń tamyryn qazyp alyp, ne bolmasa qumarshyq, myrzasorań, qııaq shópteriniń dánin jınap jep qorek etýde» dep baıandalǵan.
«Batys Qazaqstan oblysynyń «Pravda» kolhozynda kolhozshylardyń 75 paıyzy jazdyq jumysqa shyǵýdan bas tartyp, tamaǵyn asyraý úshin tyshqan aýlaýǵa májbúr» degen OGPÝ habary túsken.
Tóbe quıqań shymyrlap shashyń tik turatyn óte yzǵarly, ári óte aýyr málimetter emes pe bul.
Negizinen arhıv qujattaryna súıene otyryp jazylǵan I. Sarıevtiń 2001 jyly «Jazýshy» baspasynan shyqqan «Qandy oıran» kitabynda, baıandalyp otyrǵan jaıttarǵa uqsas jaǵdaı, Jylyoı aýdany aýyldarynyń birinde bolǵan, óziniń kózimen kórgen myna tómendegideı sumdyq oqıǵa keltirilgen eken. «Bul 1933 jyldyń jazy bolatyn. Qojas degen qart adam 8 – 10 jastardaǵy eki qyzymen ashtyq jeńip, áli joq bolǵandyq-tarynan qystaýynan syrtqa shyǵa almaı, birneshe kún jylaǵan sııaqty bolyp yńyldap jatyp ólgenin óz kózimizben kórdik. Ol kezde bireýge bireýdiń kómektesýge múmkinshiligi joq. Qojastyń kórshisinen suraǵany ólgende betin jabý bolǵan. Sol ótinishin qarakedeıdiń tattybaıy Sıyq Dúkenbaıuly degen atamyz oryndap, jalǵyz ózi qystaýynyń qasyna úsheýin birge kómgen. Qojastyń úsh ulynyń ekeýi tamaq izdep, aýyldan ketip qalǵan. Úlken uly Maqsym bir kórshileriniń aryq túıesi ólip, sonyń etinen qýyrdaq jasaýǵa otyn shabamyn dep ketip bara jatqanda áli joqtyqtan qulap, jan tapsyrǵanyn kórdik. Taǵy basqa da jaqyn jerdegi aýyldarda ashtan ólip jatqandar boldy.
Birqatar aýyldar sarshunaq tyshqan jep, 2 – 3 shaqyrymdaı jerde bólek otyrdy. Eldi aýrý jaılady, kezik, búkirjik, bezgek degen aýrýlar halyqty baýdaı túsirdi. Keıbir úılerdiń esigi múlde jabyldy». Muny, sol kezeńdegi keńestik aýyl turǵyndarynyń ómir tarıhynyń aýyr azap tartyp, zapyran jutqandaı bolǵan taǵy bir kesapatty kelbeti emes dep kim qarsy daý aıta alar.
Osy kitapta jazylǵan taǵy bir jaǵdaıdy (131 bet) aıtsaq ol bylaısha jeli tartady «Ataqty baı maılan jary Sarbas Salamatuly halyq arasynda óte qaıyrymdy, myrza adam eken. Ol 1915 jyly ákesi Salamat qajyǵa 600 úı tigip as beripti. Sol Sarbas balalary, týǵan-týystarymen keıin 1931 jylǵy «Adaı kóterilisine» qatynasyp, ólgeni ólip, ólmegenderi tutqyndalyp, qýǵynǵa ushyrap, joq bolǵan. Sarbas baı qartaıǵan shaǵynda bala-shaǵasynan tolyqtaı aıyrylyp jalǵyz qalyp, Jylyoı aýdanynyń Turǵyzba degen jerinde qaıyr surap júrip, 1932 jyly ashtan ólgen».
Qarasha halqy asharshylyqtan qyrylyp qaýsap jatqanda qabyrǵasy qaıysa qaırandy qylyq tanytpaǵan, qalyń elim qazaǵym-aı dep janashyrlyq járdem jasamaǵan keńes úkimeti men onyń el ishindegi ımansyz ókilderi, kúni keshegi dáýletti el aǵasynyń búgin ashtan ólgenine bola qabaǵyn shytyp qınalys belgisin bildirdi deısiń be. «Imany qısyqtyń qylyǵy da qyńyr» degen sóz bar halyqta.
Sol kezdegi keńestik úkimettiń basshylary, beıbit tirshilik keshken elde asharshylyqtan adam óltirip, onyń sanaǵyn OGPÝ mekemesi arqyly alyp, syrtynan qarap otyrǵan eken ǵoı dersiń óziń de, oqyrman qazaq balasy.
Mine sondaı zulmat zaman ótken qazaq ultynyń basynan. Qazaq úshin adyra qalǵan kezeń edi bul. Iá bul kezeń, qazaq ulty tarıhynyń sormańdaı bolǵan mazaqty betteri boldy.
Kóne kóz qarttardyń ózderiniń ótken mezgilderi jaıly aıtýǵa zaýqy kóp soǵa bermeıtin, al oqta-tekte esterine ala qalsa, ile ózderinen-ózderi kúbirlep «ózimen ketsin, adyra qalǵan ker zaman» deıtinderi sondyqtan bolar.
Ol zulmatty uıymdastyrǵandar sol kezdiń Úkimet basyndaǵy basshylary men el ishindegi olardyń áperbaqan, urda-jyq, «asyra silteý bolmasyn, asha tuıaq qalmasyn» dep júrgen shala saýatty belsendileri men solarǵa ár aýyldan qosylǵan jádigóı qol shoqparlar edi.
«Alla Taǵalanyń qaharyna ushyrady ma, joq álde adamdardyń qarǵysyna tap boldy ma, sol belsendiler men jádigóılerdiń urpaqtarynyń órkenderi óspeı qaldy, tipti kóbiniń tuqymy qalǵan joq, al tuqymy bary azyp-tozyp el mazaǵy bolyp ketti» dep kónekóz qarttardyń aıtyp otyratynyn estigender sırek bolsa da áli de kezdesedi.
Esi bar adam jadyna tumar qylyp ustaıtyn, osy kúnderdegi pendeler úshin de mánin joımaǵan, sanalyǵa oı salatyn kıeli jaıt eken demeske amal joq.
Joǵarǵyda aıtylǵan tarıhattyq, ári aqıqattyq jaǵdaılar, OGPÝ qujattarynyń joıylmaı qalǵan bir azǵantaı bóliginiń málimet kózinen ǵana alynǵan aıǵaqtamalar. Atalǵan mekemeniń 1928-1934-shi jyldardaǵy qupııa qorlarda shoǵyrlanǵan, áli de saqtaýly turǵan aqparattary men qujattaryn tereńirek arshyp, muqııat izdestirse budan da surqııa derektemeler tabylatyndyǵyna kúman joq bolar.
Osy kúngi ǵalymdar ózderiniń eseptegen derekteri boıynsha sol apatty zulmat jyldarda tikeleı asharshylyqtan jáne sonyń sebep-saldarlarynan 1 mıllıon 750 myń adam, ıaǵnı eldegi qazaq halqynyń 42 paıyzy ashtyqtyń qurbany boldy dep derekteme aıtady.
Al, salyqtyq eseptiń derektemeleri boıynsha respýblıkadaǵy turǵyndardyń sany ár jyldyń birinshi maýsymynda tómendegideı bolypty:
1930 jyly 5873, 0 myń adam
1931 jyly 5114, 0 myń adam
1932 jyly 3227, 0 myń adam
1933 jyly 2493, 5 myń adam
Bul jerde, qazaq elin basqarǵan bastyq bolmaı-aq sáýesi bar adam bolsa, eshkim aıtpaı-aq óziniń sanasymen túsiner bir aqıqat san kórinip tur. Ol eldiń turǵyndarynyń sanynyń úsh jyldyń ishinde 3 mıllıon 379500 adamǵa kemip ketýi.
1926-shy jylǵy Búkilodaqtyq birinshi halyq sanaǵynyń derektemeleri boıynsha respýblıkadaǵy qazaqtardyń sany 3627612 adam bolypty. Qazaqtar sol kezde Qazaqstannyń aýyl turǵyndary-nyń 61, 1 %-yn qurapty.
Al barlyq qazaqstandyqtardyń sany sanaq ótken jyly 6198467 adam bolǵan eken.
Resmı úkimettik derek kózderi osy zulmat jyldar ishinde qazaq halqynyń jalpy sany 2 – 2, 2 mıllıon adamǵa azaıdy degen tujyrymǵa jetekteıdi.
Onda, asharshylyqtyń zardabynan osynshama qazaqtyń qyrylǵanyn resmı basqarýshy úkimettiń moıyndaǵany dep bilmeske amal joq.
Olaı bolsa, ondaı úkimet eldi basqarǵan bola ma?, joq álde qazaq ultyn ashtyqtan qyrýǵa jumystanǵan bolyp shyǵa ma?, ony ózińiz zerdelep bile berersiz zamandas.
Kópke belgili jaıt, ol qazaq halqynyń sanynyń burynǵy 1930 jylǵy deńgeıine tek 40 jyldan keıin, 1969 jyly ǵana jetkeni.
Uzaq jyldar boıy, dálirek aıtqanda, 1930-shy jyldardyń basynan 1990 jyldarǵa deıin Qazaqstandaǵy 1931-shi jylǵy «Adaı kóterilisi», 1930-34-shi jyldardaǵy asharshylyq jáne osy jyldarda qazaq ulty sanynyń kúrt kemip ketýi men 1937-39 jyldardaǵy qazaq oqymystylaryn, din ókilderin, ultjandy zııalylar qaýymyn keńestik úkimettiń qýǵyndaýynyń ultqa tıgizgen zardaptary týraly zertteýge, tarıhattyq taldaý jasap baǵalaýǵa memlekettik deńgeıde resmı túrde tyıym salyndy. Qazaq ultynyń shýaqty beıbit ómirin, ósip-órkendeýin, birtutas ulttyq qurylym retinde damyp órkenıettenýin birneshe jyldarǵa keri shegerip, orasan zor qoǵamdyq jáne etnosty-ekologııalyq zalal keltirdi. Sondyqtan bul taqyryptar týraly shyndyq aıtylmady, 75 jyldyń ústinde barlyq málimetter jabyq kúıinde jatty. OGPÝ, NKVD, KGB degen sııaqty keńes úkimetiniń, sol kezeńderde, keńes halqynyń ártúrli ult ókilderine jendet qylyp paıdalanǵan qandyqol qurylymdary, derektemeler men aıǵaqtama qujattardyń bárine «qupııa», «asa qupııa», «mańyzdy qupııa» tańbalaryn soǵyp, jeti qulyp salǵan arnaıy qorlarda saqtaǵany kópshilikke málim jaǵdaı.
OGPÝ, NKVD, KGB dep atalǵan keńes úkimetiniń qurylymdarynyń qupııa qujattarǵa salǵan qulyptary áýelden myqtap jabylǵan-aý demeske jáne olardan keıin qulyptardyń ashqyshyna ıe bolǵandar burynǵylardan da góri qupııany qatty qorǵashtaıtyndar bolyp ketti-aý demeske laj joq.
Burynǵy keńestik úkimettiń KGB-si, qazirgi Qazaqstan úkimetinde KNB dep atalady. Bul memlekettik qurylymnyń aty ózgergeni aqıqat, al múddesi men maqsaty qandaı ekenin qazirgi saýatty eldiń ózderi saralap túsinip alar. Onyń tamyr jaıǵan jeriniń topyraǵy jańǵyrmaǵan sııaqty, sebebi «KNB tarıhyna 85 jyl toldy»,- dep 2005 jyly shyqqan basylymdarda jazyldy.
Táýelsizdik aldyq, bul sonyń arqasy dep túrli jınalystar men jıyndarda belsendimin degen, ózderin ulttyń qaımaǵy sanaıtyn tarıhshy ǵalymdar men qalamgerler, el qalaýlylary men saıasatkerler qansha kómeı aýyrtsa da ótken tarıhty taldap, ony tanı bilýge kelgende tusaýly attaı turalap qalyp júr. Áli de bolsa, ol oqıǵalarǵa tolyqtaı baǵa berildi dep aıtý múmkin emes.
Tarıhtyń maqsaty — óz halqyna qyzmet etý desek, búgingi urpaqtan qandaı ashshy bolmasyn shyndyqty jasyrmaǵan durys. Tek shyndyqpen sýsyndap, ádilettilik rýhta tárbıelengen urpaq qana el namysy men óz namysyn qorǵaı alatyn azamat bolyp ósedi.
Barlyq kóterilisti jáne oǵan qatysqandardy zań jáne saıası turǵylardan resmı túrde baǵa berip, aqtap alǵan oryndy.
Sonda ǵana «Qazaqstan ádiletti demokratııa ornaǵan, ótken tarıhy men búgingi ómir qadamy ádil zańdar ólshemimen baǵalanyp otyrǵan, qoǵamdyq damý jolynda qupııaly qaltarysy joq tolyq qandy quqyqtyq memleket boldy» dep órkendegen álem elderine uıalmaı tike qaraı alamyz.
Endeshe, búgingi jańa kezeńniń, táýelsizdik alǵan egemendi Qazaqstannyń tarıhshysymyn dep júrgender men tarıhshy ǵalymdar bul taqyryptardy kóbine aınalyp ótip ketýdi, kórip-bilip júrse de qashaǵan qylyq tanytyp qashqaqtaı berýdi ońtaıly kóretini nelikten. Neden seskenedi. Boılaryn nege úreıge bıletip, erkinen aırylady.
Ata urpaqtyń ótken jolynyń shyndyq tarıhyn taldap, ǵylymı tujyrymdama jasaýǵa kim tosqaýyl qoıar deısiń. Qazaq tarıhynyń aqtańdaq betterin táýelsizdik pen demokratııa dáýirlep turǵan osy mezgilde shynaıy qalpyna keltirmegende, qashan qolǵa alamyz. Joq álde, bizdiń tarıhymyzdy ózge ult ókilderi jazyp berip, ulttyq tarıhshylar ony keıinnen qazaqshaǵa aýdara ma?
Tarıhymyzdy batyl jazyp júrgender joqtyń qasy, tek eki-úsh naǵyz patrıot qazaqtar ǵana qalam tartady, onda da eńbekteriniń aýqymy men taldaý terińdikteri kólemdi saraptama maqalanyń ǵana deńgeıinde.
Tarıhattyq, ekonomıkalyq, demografııalyq jáne saıasattyq ǵylymı taldaýlar jasalǵan týyndylar men monografııalyq eńbekter tipti joq dese de bolady. Bul taqyryptar qasıetti qazaq ultynyń, onyń qatparly da qasiretti tarıhynyń qasterli de kesapatty taraýlary.
Sondyqtan burynǵy kezeńderdegi ótirikti shynǵa, shyndyqty ótirikke aınaldyryp qazaq ultynyń tarıhyn quraqtap jazyp kelgen jalpaqshesheı tarıhshylarǵa uqsamaı, egemendik alǵan táýelsiz qazaq eliniń jańasha oılaý, tyńnan tııanaqty oı qorytý qabileti bar tek shyndyqty ǵana jazýdy murat tutqan, bolashaq urpaq aldyndaǵy tarıhshylyq paryzyn adal atqaryp ketýge yntazar búginginiń zertteýshi ǵalymy men zerekti tarıh mamanynsol 30-shy jyldardaǵy keńes úkimetiniń qazaq ultyna ornatqan zardapty saıasatynyń jazyqsyz qurbany bolǵan qarttar men jastardyń, aǵalar men jeńgelerdiń, atalar men ájelerdiń, apalar men qaryndastardyń, eldiń zııaly azamattary men birtýar daraboz bozdaqtarynyń rýhy áli kútip jatyr.
Olardyń ólimi joqtaý aıtylmaı – jylaýsyz ótse, tarıhtaǵy orny áli kúnge deıin ózinen-ózi úreılengen tarıhshy urpaqtyń jasyqtyǵynan suraýsyz ketip otyr.
Sondyqtan da bıylǵy 2006-shy jyldyń sáýir aıynda bastalǵanyna 75 jyl bolatyn 1931-shi jylǵy Adaı kóterilisi buynǵy keńes úkimetiniń kezderindegideı jalpylama aıtyla, ne jazyla salmaı táýelsiz egemendi Qazaqstannyń tarıhyna tolyq taraý bolyp durystap jazylyp, joǵarǵy oqý oryndary men orta mekteptiń tarıh oqýlyqtaryna durys kólemde enýge tıis.
Osy oraıda, elge belgili Shórekov Yǵylman aqynnyń tilimen aıtsaq «El qamyn jegen erlerdiń, sóz bilgen janda qaqy bar» demekpiz. Aqyryp teńdik suraǵan Ata urpaqtyń atqarǵan eńbekteri men ardaqtylarynyń esimderin tarıhqa jetkize jazyp, pash etý, sóıtip keshteý bolsa da olardyń tıisti qaqyn qaıtarý – búgingi urpaqtyń perzenttik paryzy ekenin umytpaıyq.
Biz buǵan deıingi mezgilderde, qazaq tarıhyn jasaqtaýda halyqtyń qaıǵy men muńǵa, qasiret pen kesapatqa toly kezeńderin durystap jazbaq túgil, bir-birimizge ózara aýyzsha aıta da almadyq. Aıta qalsaq sybyrlap sóıledik. Bolǵan tarıhı oqıǵalar memleketti basqaryp otyrǵan shaǵyn toptyń saıasatyna baǵyndyrylyp, solardyń yńǵaıyna burmalandy jáne solarǵa unamdy túrde ǵana jazyldy. Sonyń kesirinen saıasatqa unamdy ǵana tarıh ǵylymy dúnıege keldi. Shynaıy tarıh jazǵandar eldi basqarýshy toptyń tabasyna iligip, qýǵyndaýǵa ushyrady.
Ókinishke oraı qýǵyndaýshylardyń aıtaǵyna erip, qosyla qabatyn, óre túregelip balaqqa jarmasa ketetin áýmeser belsendiler eldiń ishinde de kóptep tabyla ketetin edi. Ondaılar áli de bar, qaptap júr dese de artyq emes. Olar ásirese aǵa býyn urpaqtyń arasynda basym oryn alady. Tarıhtyń burmalanýynyń basty qasireti de sol «kópti kórgen» toptyń kelisimpazdyqtary men jalǵan «kemeńgerlik» qylyqtarynnan tamyr alady.
Shaǵyn qazaq ultynyń múddesin, ınternaıonalızmniń alyp tasasynan, ulttar dostyǵynyń kóleńkesinen kórmeı keldik. Basqarýshy úkimet erkinoı ıelerin seskentip, kerek jerinde qorqytyp, tuqyrtyp ustady. Endi ketken eseniń ornyn toltyratyn kezeń keldi. Shyn mánindegi qazaq tarıhshysy bolsa jasqanbaı alǵa basatyn, qazaq tarıhynyń aqtańdaqty betterin tarıhı shyndyqtyń taraýlarymen tolyqtyratyn, áleýmettik
ádilettilik ornatý úshin bolǵan kúresti oqıǵalarǵa ádil baǵasyn beretin, ol oqıǵalardyń mańyzyn tómendetkisi keletin, tarıh sahnasyna shyǵýyna kedergi jasap kelgen, áli de sol pıǵyldaǵy kertartpa tarıhshylarǵa batyl toıtarys beretin kezeń osy aǵaıyn. Er kezegi eki ret berilmeıdi degen qaǵıda áýelden bar. Qapy qalmaıyq.
Bul maqala (1931-shi jylǵy Adaı kóterilisiniń, sáýir aıynda bastalǵanyna 75 jyl tolýyna oraı) 2006 jyldyń qazan-qarasha aılarynda Atyraý qalasynan tırajy 7815 dana bolyp shyǵatyn «Munaıly Astana» gazetiniń alty nomerine (41–46), 15- qarashada Almaty qalasynan tırajy 5142 dana bolyp shyǵatyn «Atameken»gazetiniń 21-shi nomerine «Adaı kóterilisi» degen atpen, qazan-qarasha aılarynda Aqtaý qalasynan taralymy 6720 dana bolyp shyǵatyn «Úsh qııan» gazetiniń tórt nomerine (42 – 45) «Zobalań zaman zardaby» degen atpen, 2006 jyly Aqtóbe qalasyndaǵy «NOBEL» baspasynan jaryqqa shyqqan «Jemeneı adaı, KEDEI (Nurmaǵanbet) urpaǵy» atty shejire kitapqa (taralymy 1000 dana) «Zobalań jyldar zardaby» degen taraý bolyp jáne 2007 jyly Almaty qalasyndaǵy «Arys» baspasynan jaryqqa shyqqan «Adaı – Ata» 3-shi kitabyna (taralymy 2000 dana, 407-419 better) «Zobalań zaman zardaby» degen atpen basylyp shyǵyp, oqyrmandar qolyna tıdi.
2010-shy jyly, osy «Zobalań jyldar zardaby» maqalasyna qosatyn tujyrymdy oıtúıin
Tarıhattyq, ekonomıkalyq, demografııalyq jáne saıasattyq ǵylymı taldaýlar jasalǵan týyndylar men monografııalyq eńbekter tipti joq dese de bolady. Bul taqyryptar qasıetti qazaq ultynyń, onyń qatparly da qasiretti tarıhynyń qasterli de kesapatty taraýlary. Atalmysh taqyrypqa jazylyp, baspadan jaryqqa shyqqan eńbekterdi eske túsirgende, birinshi bolyp oıǵa oralatyn shyǵarmalar sapynyń basynda jazýshy polkovnık, marqum Izturǵan Sarıevtiń aıtýly eńbekteri «Oırandalǵan Adaı dalasy» nemese memlekettik birikken saıası basqarmasynyń qujattary negizinde halyq qasireti qaqynda hıkaıa, derekti ocherk kitaby men «Qandy oıran» tarıhı ocherk kitaby turady.
Sondyqtan burynǵy kezeńderdegi ótirikti shynǵa, shyndyqty ótirikke aınaldyryp qazaq ultynyń tarıhyn quraqtap jazyp kelgen jalpaqshesheı tarıhshylarǵa uqsamaı, egemendik alǵan táýelsiz qazaq eliniń jańasha oılaý, tyńnan tııanaqty oı qorytý qabileti bar tek shyndyqty ǵana jazýdy murat tutqan, bolashaq urpaq aldyndaǵy tarıhshylyq paryzyn adal atqaryp ketýge yntazar búginginiń zertteýshi ǵalymy men zerekti tarıh mamanyn sol 30-shy jyldardaǵy keńes úkimetiniń qazaq ultyna ornatqan zardapty saıasatynyń jazyqsyz qurbany bolǵan qarttar men jastardyń, áıelder men erkekterdiń, atalar men ájelerdiń, apalar men qaryndastardyń, eldiń zııaly azamattary men birtýar daraboz bozdaqtarynyń Rýhy áli kútip jatyr. Olardyń ólimi joqtaý aıtylmaı – jylaýsyz ótse, quny áli kúnge deıin suraýsyz ketip otyr.
Sondyqtan da kelesi 2011-shy jyldyń sáýir aıynda bastalǵanyna 80 jyl tolatyn 1931-shi jylǵy Adaı kóterilisi burynǵy keńes úkimetiniń kezderindegideı jalpylama aıtyla, ne jazyla salmaı táýelsiz egemendi Qazaqstannyń tarıhyna tolyq taraý bolyp durystap jazylyp, joǵarǵy oqý oryndary men orta mekteptiń tarıh oqýlyqtaryna durys kólemde enýge tıis. Sonda ǵana Adaı Ata bozdaqtarynyń joqtaýsyz ketken ólimi men suraýsyz ketken qunynyń orny tolyp, esesi qaıtady. 1931 jyly at oınatyp, aqyryp teńdik suraǵan Ata urpaqtyń atqarǵan eńbekteri men ardaqtylarynyń esimderin tarıhqa jetkize jazyp, pash etý, sóıtip keshteý bolsa da olardyń qaqyn qaıtarý – búgingi urpaqtyń perzenttik paryzy ekenin umytpaıyq. Olardyń rýhtary men arýaqtary SIZderdiń eskerýlerińiz ben eske alýlaryńyzǵa zárý. Tipti qaqyly desek te artyq bolmas. Sebebi, «Óliler jebemeı, tiriler baıymaıdy»,- degen qazaqta danalyq sóz bar.
Sol sııaqty «Adaı kóterilisi» degen jeke tarıhı kitap jazýdyń da mezgili jetti dep bilemiz. Tarıhshy ǵalymdar jazsa jazar, al biraq olarǵa qarap jaltaqtamaı-aq tarıhı taqyryptarǵa qalam terbep júrgen kásibı jazýshylar, sonyń ishinde Adaı Ata urpaqtary shuǵyl túrde qoldaryna alyp, enıklopedııalyq deńgeıde, aıtaıyn degen oılaryn jerine jetkizip turyp dáleldep, ózge jurt aıtyp, madaqtap júretindeı qylyp kitap jazyp shyǵýǵa eńbektenýleri kerek.
Osy oraıda, qazaq eline belgili Yǵylman Shórekov aqynnyń tilimen aıtsaq «El qamyn jegen erlerdiń, sóz bilgen janda qaqy bar»,- degen urandy naqyl sózin eshqashan da oılaryńyzdan shyǵarmańyzdar, adaıdyń arly urpaqtary men jetkinshek jastary.
Ózińniń jetpesiń men óz aryńdy óziń joqtamasań, ózge jandar joqtar, biraq tap ózińdeı qylyp, aıyzyńdy qandyryp joqtaı qoımas, Abyroı ortaq, Ar ortaq jáne Namys ortaq aǵaıyndar.
Joǵarydaǵy, jańa ǵana aty atalǵan eńbekterimen, marqum Izturǵan Sarıev kóziniń tirisinde, Keńestik qazaqstan úkimetiniń surqııa basshysy F. Goloekınniń 1930-34jyldary Mańǵystaý eline zobalań zaman ornatqan saıasatynyń jazyqsyz qurbany bolǵan sol bir qasıetti atalar men ájelerdiń, aǵalar men analardyń, eldiń zııaly azamattary men birtýar daraboz ADAI ATA bozdaqtarynyń rýhtaryn tiriltip, tarıhı shyndyqty jazýda, onyń kópshilik jurt bilmeıtin aqtańdaq betterin halyqqa jetkizýde eshkimge de jaltaqtamaı batyl túrde at salysty. Ol jolda Izturǵan Saryuly eshnárseden qaımyqqan joq, EL qamyn jegen erlerdiń aldyndaǵy perzenttik boryshyn tolyqtaı aq adal oryndady. Úlgi alamyn deseńizder, osydan artyq ne úlgi kerek sizderge, kásibı tarıhshylar men jazýshy myrzalar.
Osy kúnderde ne kóp, eske túsirý arýaqtardyń rýhyna as berý kóp. Árıne bul óte durys, quptaýǵa turarlyq rýhanı-ımanı shara jáne qazaq halqynyń burynǵy ótken tarıhynyń qadir-qasıetin bilýge umtylyp, ataurpaqtyń júrip ketken joldarynyń tarıhyndaǵy aqtańdaq paraqtaryn aqtaryp, olardyń attaryn atap aqtap alyp, joqtaýsyz ketken eselerin qaıtarýǵa umtylǵan búgingi urpaqtyń perzenttik boryshyn óteýi bolady.
Mundaı sharalardyń QR Prezıdenti N.Á. Nazarbaevtyń ózi bastama kóterip, ári qoldaý kórsetip otyrǵan «Mádenı mura» baǵdarlamasy iske asyrylyp jatqan kezeńinde
Qazaqstannyń barlyq aımaqtarynda ótkizilýi, ómir súrip otyrǵan qoǵamdyq qurylystyń ózgesheligine qaramaı, qamtylǵan oqıǵalardyń tarıhı sabaqtas ekendiginiń aıqyn belgisi.
Mine sondyqtan, búgingi Adaı ata urpaqtary, burynǵy kezderde basqarýshy bılik eskermeı, esesin qaıtarmaı jáne óz dárejesinde durys saıası baǵasyn bermeı júrgen «Adaı kóterilisine» QR Úkimeti moıyndap, resmı qabyldaǵan mán men maǵyna alyp bergizýge jumystanǵandary oryndy bolmaq.
«Adaı kóterilisi» kezinde basty-basty qarýly qaqtyǵys – soǵys bolǵan jerlerde (Jylyoı aýdany Imanqara qyratynyń teristik jaǵyndaǵy «Myń úı Adaı shabylǵan» jerge, nemese Mańǵystaýdaǵy Qaratúleı, Qyzylastaý-Jezdi jerlerine) birneshe júzdegen adamdar urys dalasynda ajal qushyp sheıit boldy, kóbiniń múrdesi jerge de kómilgen joq. Keńes úkimetiniń jazalaýshy jasaǵynyń qaharynan, NKVD men GPÝ-diń eldiń ishindegi qanquıly jendet tyńshylarynan qoryqqan halyq sheıit bolǵandardy jerlemek túgili, tipti sheıit bolǵandardyń aǵaıyndarynyń ózderi múrdeniń mańaıyna jolaýǵa júrekteri daýalamady. Sóıtip el qamy úshin mert bolǵan Adaıdyń bozdaqtarynyń múrdeleri ıt-qusqa jem boldy. Olardyń súıekteri 1950-shi jylǵa deıin aıdalada, aram ólgen maldyń ólimtigi sııaqty ár jerde shashylyp jatty. Muny biletin adamdar ol jerlerdi baspaı, aınalyp ótýge tyrysty.
Beıbit ómir keship jatqan eldiń muńy men muqtajyn tyńdap, kelissóz arqyly eldiń tolqýly bóligin órkenıet jolymen basýdyń ornyna, halyqty qanjosa qylyp qyryp tastaǵan keńestik úkimetti basqaryp otyrǵandar, «adaılar kómýsiz qaldy-aý»,- dep ózderiniń aıýandyq qylyqtarynan uıalǵan keıip tanytqan joq.
Sondyqtan, naǵyz ataýly qandy qyrǵyn soǵys bolǵan jerlerge, áleýmettik ádilettilik ornatý úshin atqa qonyp, qolyna qarý ustaǵan ataurpaq pen aǵaurpaqtyń qandary sýdaı shashylyǵan, ashshy terleri tógilgen kıeli de qasterli jerlerdiń búgingi urpaqtyń kóziniń aldynda elestep turýyna, arly urpaq kókeıine quıyp alyp sanasynda saqtaýyna, sóıtip áleýmettik ádilettilik ornatý jolynda ary men namystaryn jalaý qylyp qarýly kóterilis maıdanynda sheıit bolǵan Adaı ata urpaqtarynyń rýhtaryna taǵzym etip júrýleri úshin jáne ózderiniń bolashaǵyna qazaq halqynyń basynan ótken osyndaı kesapatty tarıhtan tálim bolar sabaq alýy úshin baǵyt siltegen maıak memorıaldyq belgi – «Eskertý belgi» bolsyn depbaǵdar baǵandar nemese baǵdar mosyaǵashtar ornatý ózinen-ózi suranyp tur.
Bul memorıaldyq «Eskertý belgilerge» qan qyzyl túske boıalǵan temir taqta bekitip, taqtaǵa dáneker quıý ádisimen qara tústi áripterdi ustatý arqyly: sol jerdiń aty, soǵystyń bolǵan kúni men jyly, qurban bolǵan adamdardyń sany, halyq jasaǵynyń qolbasshysynyń aty-jóni jazylsa oryndy bolady.
Búgingi jer basyp tiri júrgen Adaı Atanyń urpaqtarynyń aldynda, bolatyn mezgilin aldyn ala anyqtap alyp, 1931-shi jyly ólimderi joqtaý aıtylmaı – jylaýsyz ótken, qundary áli kúnge deıin suraýsyz ketken «Adaı kóterilisiniń»sheıit bolǵan birneshe myń qurbandaryna arnap, 2011 jylǵy jazdyń jaıly kúnderiniń birinde úlken halyqtyq rýhanı-ımanı jáne tanymdyq shara – «Qurbandyq AS» ótkizip, quran qatym shyǵartý mindeti tur. Bul «Er moınynda qyl arqan shirimeıdi» kúıinde áli moınymyzda ilinip júrgen perzenttik paryz-amanat. 80 jyl ótip ketti dep, endi ony keıinge qaldyra berýge bolmaıdy. Azamat degen ataqpen, zamanynda eldiń qamyn oılap jáne sol jolda «noqtaly basqa bir ólim»,- dep sheıit bolǵan erlerdiń amanatyn arqalap júre berý boıynda namysy men ary bar tiri jan ıelerine úılese bermeıtin qylyq, aǵaıyn.
Ómir shirkin, adamzat balasynda ólsheýli. Qazir «Adaı kóterilisin» biletin urpaqtan,bilmeıtin urpaq júz myń ese kóp, sebebi qazaq tarıhy kitabyna bul oqıǵa áli de bolsa durys jáne tolyq jazylyp, resmı túrde tarıhı ádil baǵasyn alǵan joq. Búgingi jas urpaq kitapqa ne jazylsa sony ǵana biledi. Olar, bolǵan oqıǵa qısyq nemese burmalanyp jazylsa da kitapta turǵan jazýdy durys dep oılaıdy, oǵan jastar kináli emes, buǵan deıin 80 jyl boıy júrgizilip kelgen saıasat kináli.
Minekeı osy olqylyqtardy joǵaryda aıtylǵan halyqtyq sharany ótkizýdiń sabaqty isimen, qazirgi Aǵa býyn bizder túsindirmesek, erteńgi kúnderde «oryndamasań saǵan sert» dep kimge jáne qalaı bazyna aıta alamyz jáne senim artyp tapsyramyz. Sóz qadirin biletin jan buǵan ılanyp, toqtam jasar dep dámetemiz. Kerek deseńizder máseleni qalyń kópshiliktiń talqylaýyna da salýǵa bolady dep oılaımyz.
Mańǵystaý jáne Atyraý aımaǵyndaǵy eldiń sózin ustaǵan aýyzy dýaly El aǵalary men bılik basyndaǵy jón men josyqty biletin zerdeli azamattar jáne «Adaı kóterilisine» qatynasqandyǵy úshin 1931-32 jyldary qýǵyndaýǵa ushyrap, zardap sheken, elden aýyp kóshýge muqtaj bolǵandardyń jáne sol kezde rýy Adaı bolǵany úshin de qýǵyndalǵandardyń osy oblystarda turatyn búgingi urpaqtary men kópshilik adaı áleýmeti bul usynystarymyzdy qoldap jatsa osy atqarylar saýapty sharaǵa basshylyq jasaýdy qasıetti de kıeli jerdiń – Mańǵystaý oblysynyń ardaqtylary men azamattaryna Noqta ustaý jolyn bersek, sonda isimiz úılesimdi oraıyn taýyp, nátejıeli máresine jeter edi. Mańǵystaý jáne Atyraý oblystarynyń ákimderiniń janyndaǵy Ardagerler keńesiniń talqylaýyna aıtylǵan usynystardy salýdy ótinemin. Oıǵa túıgen jobamyz sátimen bastalǵan saýapty iske aınalsyn, aǵaıyndar. Alla Taǵala bárimizge jar bolǵaı.
Keltir Shánenov,
ólketanýshy, ınjener-geolog,
«Kaspıı neft» AQ-nyń Basqarma tóraǵasynyń birinshi orynbasary.
