Qazaq batyrlardyń basynyń alynýy Kenesarydan bastalady. Hannyń 1847 jyly basy alynyp, súıegi qyrǵyz jerinde qaldy. Buryn Sankt-Peterbýrgtiń Kýnst-kamerasynda turǵan sol bas sońǵy jyldary izim-ǵaıym joǵaldy. Taǵdyry da, basy da osyndaı tálkekke túsken erlerimizdiń biri ataqty Bóke batyr (1846-1904). Ol qytaıdaǵy qazaq elin jaqsy, jaıly jerlerge ornalastyrý úshin basyn taýǵa da, tasqa da soqty. Bóke batyr 1904 jyly kenetten aýyryp, qaıtys bolady. Tıbet avtonomııaly aýdanynda jerlenedi. Qytaı áskerleri batyrdyń kórin aqtaryp, onyń basyn kesip aparyp Úrimji qalasynyń ortalyǵyna ilip qoıdy. Biraz ýaqyt ótkennen keıin batyrdyń balasy Rabaı ákesiniń basyn alyp, ejelgi otany Altaı ólkesine ákelip jer qoınyna ótkizdi. Sóıtip, Bóke Jyrǵalań ulynyń basy Altaıda, denesi Tıbette qaldy.
1887 jyly Qytaı ókimetiniń ókili Shaǵan Kegen deıtin ozbyr Qobda betine asyp ketken qazaqtardy Altaıǵa kóshirý úshin ásker alyp attandy. Aqyry eldiń qarsylyǵyna ushyrap, basshysy Kóbeshuly Asylbektiń basyn alýmen tyndy.
Odan keıin Altaı jerinde jeke ásker quryp, jeke dara bılik júrgizgen Zuqa batyr Sábıtulynyń basyn 1921 jyly qytaı úkimeti kesip aldy. Úrimji qalasyndaǵy el kóp júretin úlken kópirge ilip qoıdy. 1928 jyly Qobda jerinde ómir súrgen qazaqtyń bıi Qylańnyń basyn taǵy da qytaı jendetteri kesip aldy.
Orystar Keıki batyr Kókembaıulynyń basyn 1922 jyly basyn kesip alyp, Torǵaı qalasynyń ortalyǵynda baǵana basyna 7 kún boıy ilip qoıyp, jurtty shoshyndyrdy. Bas súıegin D.Býkınıch degen bireý Sankt-Peterbýrgtiń Antropologııa jáne etnografııa murajaıyna tapsyrǵan. Qazir sonda tur. Retik sany – 3383.
Sol sııaty orys áskerleri Janqoja batyrdy oqpen parshalady. Bekbolat batyrdy jazalaýshylar el aldynda darǵa asty. Satqyndar Mahambettiń basyn óz úıinde kesip aldy. 1903 jylǵy Aral, Muǵaljar aımaǵyndaǵy kóterilis basshysy Myrzaǵul Shymanulyn da túrmede shiritti. Úlken oqymysty, aqyn, qajy, «Qurandy» tuńǵysh ret qazaq tiline aýdarǵan Ahyt Úlimjini (1866-1940) qytaıda óltirdi. Ataqty Ospan batyrdy (1889-1951) Qytaı ókimeti darǵa asty.
Qarqara kóterilisiniń basshylary Uzaq pen Jámeńkeni jendetter ý berip óltirdi. Qarqara batyry Jaqypberdini Shyǵys Túrkistanda 1932 jyly qolǵa túsirip, 24 dosymen birge atyp óltirdi. Otarshyldardyń joǵarydaǵydaı tasjúrektik isinen ózbekter de qalysqan joq. Tashkent qushbegi Kenesarynyń aǵalary Sarjan men Esenkeldini, onyń balasy Qudaımendini týys-týǵandarymen qyryp tastap, olardyń betin jappastan dalaǵa tastady, máıitteri buzylyp ketkennen keıin bir-aq tabyldy.
Aqyry, qazaq bassyz qaldy? Ornyna orystyń, qytaıdyń, taǵy basqalardyń basy ornalasqan adamdar qazaq dalasynda shaýyp júr!
Amanjol Bekenuly
