«It – jeti qazynanyń biri», «It – adamnyń dosy» dep jıi aıtyp jatamyz. Al osy ıttiń búgingi jaǵdaıy men jaı-kúıi, dálirek aıtsaq, ózimizdiń qazaqy tóbetter men qumaı tazylardyń tuqymy jaıly oılanyp kórdik pe? Jaı sholyp qaraǵanda asa tolǵandyrarlyq mańyzdy taqyryp bolmaǵanymen, búginge bul másele qazaq qoǵamyn qatty alańdatýy tıis desek, qatelespegen bolar edik.
Olaı deıtin sebebimiz – qazirgi tusta qazaqtyń qanyna bitken ańshylyq pen qusbegilik, ıaǵnı ıt júgirtip, qus salý, qyrǵaýyldyń etin qaqtap jep, qumaı tazymen qorqaý qasqyrdyń ózin soǵyp alý óneri maqurym qalyp bara jatqan sııaqty. Jelkesi kújireıgen, keýdesi kere qarys qazaqtyń tóbe ıti – tóbetterdiń tuqymy, ókinishke qaraı, azaıyp, azaıǵany bylaı tursyn, basqa tuqymdy ıttermen shaǵylysyp, usaqtalyp bara jatqany kóńilge qaıaý salady. Búginde pálenbaı myń dollarǵa satylyp jatqan túrikmenniń Alabaıy da túptep kelsek, kádimgi ózimizdiń qazaqy tuqym ekenin bireý bilse, bireý bilmes.
Bul – urpaqtan-urpaqqa mura bolyp qalǵan qasıetti qundylyqtyń aıaqasty qalǵany ma, álde ony qalypqa keltirýge esh múmkindik joq pa?
Aýylǵa barǵanda ańǵa shyǵyp, qazaqtyń eskiden qalǵan dástúrin jalǵastyryp kele jatqan aǵalarymyzben kezdeskende, ań aýlar ıtterdiń qalmaǵanyn, tipti qoıan men túlkige qýyp jetip, qanjyǵasyn qandaı almaı qaıtatyn kezderdiń jıi kezdesetinin qynjyla aıtyp jatady.
Baýyrjan HOZIN, Qaraqamys aýylynyń turǵyny, kánigi ańshy:
– Ańǵa juma saıyn shyǵyp turamyz. Biraq qolyńda shıti myltyǵyń bolmasa, ıtpen ǵana ań alam dep áýre bolýdyń qajeti shamaly. Óıtkeni bizdegi aýyldyń buralqy ıtteriniń tuqymdary ábden shala bolyp, tazylardyń ózi taıaý jerden shyqqan ańǵa jete almaı, shań qaýyp, alaýlaǵan jigerińdi qum etetini bar.
Sonda bul atadan-babaǵa mura bolyp kele jatqan ańshylyq dástúriniń qaımaǵy buzylmaǵan qalybyn qalaı saqtap qalýǵa bolady? Máseleniń baıybyn baıqap, túbin tereńnen qoparyp kórsek. Jalpy, qazaqy tóbet jaıly áńgime qozǵaǵanda osy isti kásip etken, ıaǵnı qazaqy tóbettiń tuqymynyń joǵalmaýyna keleli is atqaryp júrgen aǵalardyń keńesin almaı, oı aıtý múmkin de emes. Sondyqtan tóbet ıtterdiń san túrin salystyryp, osy jolda talaı eńbek sińirgen birtalaı adamdy áńgimege tarttyq.
Danııar DÁÝKEI, qazaqy ıtterdiń tuqymyn ósirýshi:
– Segiz jyl Anglııada oqyp kelip, Otanyma oralǵannan beri osy kásipti ózime serik etkenmin desem artyq aıtpaspyn. Sebebi meniń oıymsha, eldiń múddesin jahandaǵy alpaýyt elderdiń ortasynda saqtap qalý úshin tek ejelden qalyptasqan qazaqy qalybymyzdy, ulttyq mentalıtetimizdi, dástúrimizdi kórsete bilýimiz qajet. Al ol úshin qyran búrkitimiz, qazanattaı tulparymyz, qumaı tazylarymyz ben qazaqy tóbetterimiz ulttyq brendige aınalýy tıis. Tek sonda ǵana elimizdiń erteńgi bolashaǵyna senimmen qarap, qazaqtyń qanyna bitken qaısar ǵurpynyń murtyn buzbaı, keleshek urpaqqa jetkize alamyz.
Osy maqalany jazý maqsatymen júrgende oıda-joqta ózimizdiń óńirde turatyn Oralbek esimdi ıt asyraýshy jigitpen jolyǵýdyń sáti tústi. Kókshetaý qalasynyń irgesindegi Krasnoıar selosynda tirlik qylyp jatqan aǵamyz kádimgi qazaqy tóbetterdi tobymen asyrap jatqanyn bilip, kókten izdegenimiz jerden tabyldy. Úıine birge erip baryp, tóbet ıtterin kórgen bizdiń tańǵalmasqa amalymyz qalmady. Bireýlerge ersi ári qorashtaý kóringenimen, bul kásiptiń de óziniń máni men astary barlyǵyn áńgimeniń aýanynda baıqatyp qaldy.
Oralbek QAISANOV, «Tazy-Tóbet-Bóribasar» federaııasynyń prezıdenti, qazaqy tuqymdy ıtterdi asyraýshy:
– Qazaqy tóbetterdiń tuqymyn on jyldan beri asyrap ári osy tóbetter men tazy tuqymdaryn suryptap kelemin. Osy jyldar ishinde men álemde qazaqy tóbetten artyq ıt joq ekenine kóz jetkizdim. Itti satyp, aqsha tabý úshin ustaıtyndar da bar. Biraq men mundaı kásipten aýlaqpyn. Meniń bar maqsatym qazaqy tóbetter men tazylarymyzdy álemdik deńgeıde tek qazaqtyń brendi etip shyǵarý bolyp otyr. Osy maqsat úshin aıanbaı ter tógip kelemin. Munym bireýlerge unamaǵanymen, iske shyn peıilimmen kirisken men jurttyń anaý-mynaý ósegin esh eleń qylmaımyn. Sebebi men óz kásibimniń túptiń túbinde halqyma paıda keltiretinine senemin.
Dál qazir 40-tan astam tóbet ıtteri men tazylary bar Oralbek Toqtaruly ıtterdiń tuqymyn jeti atasyna deıin aralastyrmaý qajet degen pikirde. Sonda ǵana qazaqtyń ejelden qalyptasqan batyl minezdi tóbetiniń tuqymyn saqtap qalýǵa bolatyn kórinedi. «Mendegi tóbetterdiń bári ózimizdiń basqa tuqymmen aralaspaǵan naǵyz qazaqy tóbet dep esh uıalmaı-aq aıta alamyn», – degen seri aǵa tek tóbet ıtterdi ǵana emes, qazaqtyń sáıgúlikterin de ósirmek oıda. Bul jaıly aldaǵy joly áńgimeleı jatarmyz.
Qazir Qazaq elinde taza qandy qazaqy tóbetterdiń sany 100-ge jetip jyǵylǵan. Al «azıat» tuqymdy ıtter bes júzden asady. Tóbetterdiń de respýblıkalyq, álemdik birinshilikteri ótkiziledi eken. Bul jarystar – búginde sánge aınalǵan, aqsha úshin tóbelestiretin «Tóbetter tóbelesi» emes, arnaıy testilik tapsyrmalar arqyly anyqtalatyn úzdik tóbetterdiń chempıonaty. Chempıonat demekshi, jýyrda osy Oralbektiń «Tarzan» jáne «Qonaq» esimdi qazaqy tóbetteri Máskeýde ótken álem birinshiliginde shırek fınalǵa shyǵypty. Qazir qos tóbet te aldaǵy sáýirde Máskeýde ótetin fınaldyq básekege ázirlik ústinde.
Rasynda da, Oral aǵanyń ıtterin kórgen biz, shynymen de, osyndaı tóbetterdiń saqtalyp qalǵanyna qýandyq. El basyna kún týǵan ótken ǵasyrdyń 30-jyldarynda Túrikmen, Aýǵan jerine asyp ketken ata-babalarymyz ózderimen birge qazaqy tóbetterdi de ala ketken. Osylardy kózdiń qarashyǵyndaı saqtap, mal baǵyp, ań aýlaǵan qazaqy tóbetterdiń qaıta oralýy, shynymen de, tańǵalarlyq oqıǵa.
Oımaqtaı oı
Qazaqy tóbet – bul eń aldymen ulttyq qundylyqtarymyzdy, ıaǵnı tutastaı Alash atyn álemge moıyndatatyn taǵy bir tamasha múmkindik. Qytaıdyń «Chaý-chaýy», túrikmenderdiń «Alabaıy», nemisterdiń «Doberman-fıncheri» álemge tanyldy, al biz qazaqy tóbetti qalaı saqtap qalamyz dep bas qatyrýdamyz. Árkim óz qundylyǵyn menshiktep, patenttep jatqan kezeńde biz de adam túgil, Alashtyń ıtine deıin túgendeı bilýimiz qajet. Sondyqtan Danııar, Oral sııaqty ardaqty ispen aınalysatyn, saýsaqpen sanarlyq jandarǵa Úkimet tarapynan qoldaý kórsetilse de artyq bolmas degen oıdamyz…
Abzal ALPYSBAIULY, Kókshetaý
