Qazir halyqtyń áleýmettik jaǵdaıyn jaqsartý maqsatynda atqarýshy bılik birqatar ıdeıalardy júzege asyryp-aq jatyr. Jumyssyzdardyń sanyn azaıtý, kóp balaly jáne az qamtylǵan otbasylardyń áleýetin kóterý, jalǵyz-jarym, qamqorshysyz qalǵandardy qoldaý, baspanamen qamtý deısiz be, bir qaraǵanda elimizde áp-ádemi jobalar barshylyq. Biraq jaǵdaıy gúldenip, órkendep ósip-ónim ketken adamnyń qarasy asa kóp emes. Resmı derekterge júginsek, bizdiń eldegi baılar men kedeılerdiń arasy tym alshaqtap ketken.
Ekonomıst-sarapshy Jumadilda Baıahmetovtyń aıtýynsha, Qazaqstan halqynyń 60 paıyzy aılyqtan aılyqqa áreń jetetinder, bul ıaǵnı atqarýshy bılik «ortasha ómir súredi» dep sanaıtyn toptar. Qalǵan 30 paıyzy baı-manaptar bolsa, eldiń 10 paıyzy kedeıler.
Qazaqstandaǵy kedeıshilik shegi eń tómengi kún kóris deńgeıimen esepteledi.
Bizdegi eń tómengi kún kóris deńgeıi 26490 teńgeni qurap otyr. Al áleýmettik jaǵdaıy az qamtylǵandarǵa bizde osy kún kóris deńgeıiniń 40 paıyzyn ıaǵnı 10560 teńgesin kómek retinde beriledi. Al osy 10 myń teńgege adam kún kóre ala ma? Memleket áleýmettik jaǵdaıy óte tómen otbasylarǵa, áleýmettik az qamtylǵan toptarǵa naqty jaǵdaı kórsetýi kerek. Bizde qazir qazaqtyń kedeıligin «jalqaýlyǵynan» deıtinder kóbeıip ketti. Aldyna jaǵdaıyn aıtyp barsa, «eńbektený kerek» dep kósemsıtinder bar» deıdi maman Jumadilda Baıahmetov.
Sóıtip mamannyń paıymynsha, «qazaqty jalqaý halyq» degenmen kelisýge bolmaıdy. «Negizinde, jumyssyzdyq, kedeıshilik týraly sóz etkende, qaısybir qaýymnyń «qazaqtyń ózi jalqaý, halyq ózi tyrbanyp eńbek etkisi kelmeıdi. Halyq naryqqa beıimdele almaı otyr» desken pikirlerdi órbitedi. Degenmen bul jerde halyqtyń aldyndaǵy memlekettiń boryshy umyt qalmaýy kerek» dedi maman.
Jalpy, elde halyqqa naqty-naqty qurylymdyq kómekter áli de jetispeıtinin alǵa tartqan maman:
«Bizdiń elimizde halyqtyń ómir súretin aımaqtary qolaıly jáne qolaısyz aımaqtar bolyp bólinedi. Onyń biri egini bitik, sýly-nýly jerler bolsa, endi bir aımaq – qýarǵan, shól jáne shóleıt jerler. Ol jerler – jatqan bir qý dala. Osy aımaqtarda halyq turyp jatyr. Sol halyqtyń isherge sýy joq, malynyń jeıtin azyǵy joq, azyǵy óz aldyna, maldyń basyn kóbeıteıin dese, ony óristetip jaıatyn jaıylymy joq. Mine, jaǵdaı qandaı! AQSh-ta, Kanadada, basqany qoıǵanda, «bizden damýy artta qaldy, ǵylymy jetilmedi» dep, biz muryn shúıirip, mensinbeıtin Ońtústik Afrıkada qunarsyz, sýy tapshy, nársiz jerlerde turatyn jandarǵa jalaqysyna qosa, ústeme tólemaqy tólenip turady. Bul úrdis jaǵdaıy tómen deńgeıdegi Úndistannyń ózinde júzege asyp otyr. Bul – bizge sabaq bolatyn dúnıe. Qazir qazaqqa qoıylatyn basty aıyptardyń biri – qazaqty «jalqaý halyq» deıdi. Munymen kelisýge bolmaıdy. Ómir súrýine qolaısyz aımaqta turyp jatqan halyqty jalqaý deýge bolmaıdy. Quzyrly oryndar bul máseleni myqtap oılanyp, halyqtyń aldyndaǵy boryshyn umytpaýy kerek. Ishki mıgraııa máselesin ońtaıly oılastyryp, shól jáne shóleıt aımaqta turatyn, qolaısyz aýyldardy meken etken halyqqa jumys isteıtin oryndar, óndirister ashylýy kerek. Bolashaqta halyqty bolashaǵy bar eldi mekenderge aýystyrý isin jedeldetken jón. Olaı etpesek, 5-6 jyldan soń, shynymen de, buqaranyń jumyssyz qalýy údeıdi. Memlekettiń naq qazir alańdaýy tıis dúnıesi osy bolýy kerek»,-dedi.
Sondaı-aq mamannyń paıymynsha, biz úshin aldaǵy ýaqytta áleýmettik tólemderdi ósirý máselesi de ózekti bolýy kerek. Bul rette maman «Irlandııa, Slovenııa, Greııanyń turmysy tómen otbasylarǵa tóleıtin járdemaqysy bizge úlgi bolsa deımin. Ekonomıkasy «qoqysqa maltyqty» dep biz synap jatatyn kórshi Reseıdiń ózi kedeı-kepshigine 200 dollarǵa jýyq járdemaqy tóleıdi. Sondyqtan áleýmettik jobalarǵa bólingen qarjynyń «ustaǵannyń qolynda, tistegenniń aýzynda ketpegeni biz úshin mańyzy»,-deıdi maman.
Biz maman sózi dáleldi bolýy úshin birqatar elderde tólenetin járdemaqy kólemin arnaıy syzbamen kórsettik.
Qarlyǵash ZARYQQANQYZY
"Adyrna" ulttyq portaly
