Atyraý munaı óńdeý zaýyty (AMÓZ) 2024 jylǵy óndiristik, qarjylyq jáne ekologııalyq qyzmetin qorytyndylaıdy. Kásiporyn tıimdilik pen turaqtylyqtyń joǵary deńgeıin kórsetýdi jalǵastyryp keledi, dep habarlaıdy zaýyttyń baspasóz qyzmeti.
2023 jylmen salystyrǵanda zaýyt óndiretin eki ónim kóleminde aıtarlyqtaı ósim bar. Aıtalyq, suıytylǵan munaı gazy óndirisiniń kólemi 2023 jylmen salystyrǵanda 6322 tonnaǵa artyp, qarasha aıynda 23 080 tonnaǵa jetse, avıakerosın óndiris 57 paıyzǵa ósip, 23 848 tonnany qurady. Al munaı óńdeýdiń bıylǵy 10 aıdaǵy kólemi 4 583 407 tonna shıkizatty qurap, ótken jylǵy sáıkes kezeńnen 57 336 tonnaǵa artyq boldy.
Bul rette 2024 jyldyń tamyz – qarasha aılarynda otyn shyǵynynyń naqty kórsetkishteri 8,45 – 9,80 paıyzdy qurady, bul normatıvtik deńgeıden edáýir (12,47-14,5%) jáne 2023 jyldyń uqsas kezeńimen salystyrǵanda 1-4%-ǵa tómen.
"AMÓZ operaııalyq shyǵyndardy ońtaılandyrýdy jalǵastyrýda. 2024 jylǵy 10 aıda shyǵyndar 22%-ǵa tómendep, josparlanǵan 150,6 mlrd teńgeniń ornyna 117,4 mlrd teńgeni qurady. Jóndeýge, materıaldarǵa jáne ekologııalyq shyǵyndarǵa únemdeý sáıkesinshe 59%, 20% jáne 75%-ǵa teń boldy. Munaı óńdeýge jumsalatyn úlestik shyǵyndar bir tonnaǵa 54 887 teńgege deıin tómendedi (boljamnan 11 125 teńgege tómen)", – delingen kompanııanyń baspasóz qyzmetiniń habarlamasynda.
Atyraý munaı óńdeý zaýyty ekologııalyq kórsetkishterin jaqsartý boıynsha jumystardy da jalǵastyryp jatyr. Onyń kórsetkishteri tómendegideı:
- Lastaýshy zattardyń shyǵaryndylary 11,9%-ǵa (1053 tonnaǵa) azaıdy.
- Aǵyndy sýlardyń tógindileri 68 tonnaǵa azaıtyldy, bul qondyrǵylardy qaıta qurýdyń nátıjesi boldy.
- Tazartý qurylystaryn jańǵyrtýdyń arqasynda qaldyqtar kólemi 39%-ǵa qysqardy.
- Parnıktik gazdar shyǵaryndylary 20 509 tonnaǵa (1,5%) azaıdy.
Qazirgi tańda Atyraý munaı óńdeý zaýytynda 2525 adam jumys isteıdi. Olardyń 43 paıyzy – 35 jasqa deıingi jastar. Eńbek jaǵdaılaryn jaqsartý sharalarynyń arqasynda 2024 jyly kadrlardyń turaqsyzdyǵy 2,31%-ǵa deıin tómendegen
"Josparly-aldyn alý jóndeý aıasynda 2024 jyly 15 tehnologııalyq qondyrǵy sátti jańartyldy. Jóndeý jumystary kesteden buryn aıaqtaldy, bul joǵary oktandy benzınder óndirisin tezirek qalpyna keltirýge múmkindik berdi. PEP Solomon baǵdarlamasy aıasynda operaııalyq tıimdilikti arttyrýǵa baǵyttalǵan 24 usynys iske asyryldy. Jańa tásilderdi engizýdiń ekonomıkalyq áseri jylyna 1,5 mlrd teńgeden astamdy qurady. Atyraý munaı óńideý zaýytynyń ozyq tehnologııalardy engizýi, qorshaǵan ortaǵa áserdi azaıtýy jáne turaqty óndiristi qamtamasyz etýi onyń saladaǵy jetekshi kásiporyndardyń biri ekenin rastaıdy", – delingen baspasóz habarlamasynda.
