Mońǵolııanyń Ǵylym Akademııasynyń aǵa ǵylymı qyzmetkeri, tarıh ǵylymdarynyń doktory, kórnekti ǵalym, saıası-áleýmettanýshy Qurmethan Muqamádıuly dúnıeden ozdy. Bul týraly aqyn Suraǵan Rahmetuly Facebook jelisinde jarııalady, dep habarlaıdy “Adyrna” ulttyq portaly.
“Marqumnyń naǵyz ǵylym jolyndaǵy qajymas, qaıratty, qundy muraǵatty uqyptylyǵy men jankeshti ǵalymdyǵy keıingi jas tarıhshylarǵa úlgi bolyp qalaryna senim zor.
Ataqty ǵalym Qurmethan Muqamádıulynyń otbasy, bala-shaǵasy, aǵaıyn-týys jekjat jora-joldastary, jamaǵatqa qaıǵyra kóńil aıtamyz”, delingen habarlamada.
Qurmethan Muqamádıuly 1953 jyly Baıan-Ólgıı aımaǵynyń Delúún sumyny jerinde dúnıege kelgen. 1971 jyly Ólgıı qalasynda orta mektepti, 1976 jyly Mońǵolııa Ulttyq ýnıversıtetti bitirgen. Aýǵanstannyń Kabýl qalasynda, Máskeýdegi Qıyr Shyǵys zertteý ortalyǵynda ǵylym jolyndaǵy bilimin shyńdady. Jastaıynan ǵylymı izdenisterin jalǵastyrýmen Mońǵolııa Ǵylym Akadeııasy Shyǵystaný ınstıtýtynda jáne Halyqaralyq ǵylymı zertteýler ınstıtýttarynda kishi ǵylymı qyzmetkerlikten eńbek jolyn bastady.
Qurmethan Muqamádıuly 1976-1983 jyldarda tóselgen aǵa ǵylymı qyzmetker bolǵanǵa deıin túrli tarıhı izdenisterde boldy. Marqum AQSh taný ortalyǵyn qurýmen qatar Qytaıdaǵy azshylyq uıǵyr, qazaq az ulttar taǵdyrynnan júıeli taldaýlar jasap, tarıh ǵylymdarynyń kandıdaty dárejesinen dıssertaııa qorǵady jáne sońynan «Mońǵolııadaǵy qazaq etnostarynyń qalyptasýy men damýy» taqyryby boıynsha doktorlyq dıssertaııasyn (1999) da qorǵady.
Asa uqypty da talantty ǵalym Germanııanyń Bonn, Berlın ýnıversıtetterinde jene Ulybrıtanııanyń Kembrıdj ýnıversıtetinde shettegi qazaq etnostarynyń taǵdyrynan dárister oqydy. Ol, Iranda, Mysyrda halyqaralyq ǵylymı zertteý jumystaryna qatysty. Jekelegen jáne bilikti túrde iriktelgen 10, ár tilderdegi birikken 21 monografııaldardyń avtory.
Qurmethan Muqamádıulynyń ǵylymı tanymdyq maqalalary Eýrazııanyń birqansha elderinde qytaı, orys, hındı, darı, nemis, aǵylshyn, franýz tilderinde jaryq kórdi.
