Uly dalany meken etken kóshpeliler orta ǵasyrdyń orta shenine deıingi tarıhta adamzat órkenıetine qosqan jarqyn úlesimen óz zamanynda jahandaný úrdisine óshpes iz qaldyrdy. Eń áýeli, jylqynyń qazaq jerinde jańa tas dáýirinde qolǵa úıretilgendigin búgingi arheologııalyq qazbalar dáleldep otyr. Olar sol dáýirlerde oılap tapqan atqa minýge ıkemdelgen aýy keń shalbar men eki óńiri aldynan qaýsyrynatyn kıim jáne úzeńgige tebinetin aıaq-kıim jabdyqtary kóshpeli sharýashylyq-mádenı talaptarynan týyndaǵan jańalyqtar retinde baǵalanady.
Erge minip-túsýge, at ústinen urys salýda úlken mindet atqaratyn etik ókshesi, oǵan qosa júrdek etý úshin attyń búıirine tebinetin batqy (shpor), taıanysh qyzmeti atqaratyn qonyshynyń artyna salynǵan metall tireme, berik bolýy úshin salynǵan siriókshe qatarly etik detaldary salt atty mádenıet ókilderine tán jańalyqtar orta ǵasyrdan bastap Eýrazııa aýmaǵyna jappaı taraldy.
Qazaq túsiniginde qarý-saımannyń kómegimen olja alý ańshylyq, al tiri haıýannyń járdemine súıenip, ań alýdy saıatshylyq dep túsindi. Saıyn dalada ótken áskerı demokratııa zamanynan beri kele jatqan ujymdyq ań aýlaý túri – salbýryn dástúrinen qalǵan izderdi áli de baıqaýǵa bolady. «Qasymhan Saraıshyqqa kelip, ákesi Jánibekke arnap as berip, toı jasap at báıgesin ótkizgen. Báıge attary Saraıshyq pen Úıshiktiń arasynda josylypty. Qys túse Edil men Jaıyqtyń ortasynda hannyń salbýryny ótipti. Qyryq san Qyrymnan, Qazaq pen Sozaqtan 1000 qusbegi qatysypty degen ańyz bar. Saryarqada qulan, kıik, aqbóken aýlaýǵa arnalyp qazylǵan orlar sol zamannan qalǵan belgi desedi.
Qusbegiler, qyraǵy mergen, qaǵýshy men dabylshy, jylburyndy atshy, yspar qazanshy, t.b. alýan túrli kásipshiler, ónerliler qaýymy qyzý qatysatyn bul úrdisti búgingi zaman talabyna saı ıkemdep, qaıta jandandyrý ulttyq sporttyń mashyǵy ǵana emes, mádenı-sporttyq týrızmniń, qyzyq tamashalaýdy súıetin saıahatshylyq salasyna taptyrmaıtyn noý-haý deýge bolady. Bir ǵana mysal, majarlar (vengrler) sporttyń bul túrin ǵana emes, shyǵystyq atbegilikti jáne saıys ónerin batys jurtshylyǵyna týrıstik, sporttyq qyzmet retinde usynyp tabys taýyp keledi. Olar, tipti qazaq jerinen aparǵan kóshim, jaby jylqy tuqymdaryn jergilikti tuqymmen aralastyra ósirip, Eýropa jurtshylyǵyna «shyǵys atbegilik oıyny» degen jobany turaqty usyna bastady.
Kókpar. Kókpar jappaı tartý, doda tartý degen eki túrge bólenedi. Jappaı tartýda jeke adamdardyń taqymdasyp, qol qaıratyn, taqym kúshin, batyldyǵyn, eptiligin tolyq kórsetýine múmkindik bar. Oıynda kimge bolsyn: kári-jas, úlken-kishige shekteý bolmaıdy, jappaı tartý dep atalýy da sondyqtan. Munda árkim laqty ózi ıemdenýge tyrysady. Saıysty jınalǵan qaýym sol maıdannan jappaı kórip, tamashalaıdy.
Doda tartýda júıeli jáne turaqty tártip saqtalmaıdy. Úlken jikke bólingen toptar tutas saıysady. Buryn mundaı tartýǵa kóbine ataly aýyldar, rýlarymen túsken. Osyndaı jaǵdaıda kókpar kimniń qolyna tússe, sonda qalady. Keıde bul túrdi «marta tartý» dep te ataıdy.
Aınalma kókpar – kók laqty bir ǵana belgilengen jerge aparyp tastaý, máre kókpar eki shetten máre jer belgilep, serkeni ár jaq óz máresine aparýǵa talasady.
Kúres. Sporttyń klassıkalyq túrleri sııaqty qazaqsha kúres adamnyń tándik jáne moraldyq qasıetterin shynyqtyrady. Kúreste kıetin kıim sporttyq jarystardyń negizgi erejelerine ıkemdeı otyryp, ulttyq qundylyqtarǵa negizdelgen keıbir tolyqtyrýlardy kiriktirý shart. Atap aıtsaq, palýandardyń aıaqkıimin kebis negizinde jasap, keýdelik kıimin qazaqy órnekter salyp, berik materıaldan tigilgen beshpent túrinde damytýǵa bolar edi.
Kúres degende erekshe eskeretin nárse, túrki halyqtary bolyp ortaq biregeı kúres týraly konepııalyq mámilege kelgennen soń, ony halyqaralyq deńgeıge, olımpıadalyq sport deńgeıine jetkizý múmkindigi bar.
Jamby atý. Kóshpeli áskerı ónerinde alys qashyqtyqtan atýǵa arnalǵan sadaqtyń ejelgi ataýy jaq, sarja, onyń salyp júretin qabynyń ataýy sadaq ekendigi belgili. Tas dáýirinde paıda bolǵan qarabaıyr túrleri ýaqyt óte kele tolysyp, birneshe aǵashtan jasalyp, toz, taramys, súıek jáne múıizben beriktigin arttyra túsken. Skıf sadaǵy salystyrmaly túrde qysqa, uzyndyǵy 70-80 sm, jebesi de sonsha boldy. Al, ǵun sadaǵynyń uzyndyǵy ádette 150-160 sm, túrki-mońǵol sadaǵynda jaqtyń uzyndyǵy qysqaryp, ıinderiniń serpinin saqtaý úshin adyrnanyń ıininde súıek, keıin múıiz qoldanyldy. Orta ǵasyrdyń sońyn ala jaqtyń ishki jaǵynan múıiz ben taramys tartylyp bes bólikten quralǵan kúrdeli qurama jaq dúnıege keldi.
Sadaqshylardyń báseke saıysy úlken toı men as berý kezinde ótkiziletin. Onyń maqsaty – syryq basyna ilingen altyn qabaqty nemese kúmis jambyny jaıaý, ne at ústinen shaýyp ótken boıda nysanaǵa dóp tıgizý.
Bul sport oıynyn jańǵyrtý – jastardy mergendik pen shapshańdyqqa baýlyp qana qoımaı, patrıottyq tárbıe, etnıkalyq mádenıetke qurmetpen qaraýdy úıretedi.
Bizde endi qolǵa alǵaly otyrǵan ulttyq sport túrleriniń shetelderde erteden júzege asqan, naryqqa beıimdelý tájirıbesine qysqasha toqtalsam deımin.
Majarstanda túrli kóshpeli mádenıet elementterin jańǵyrtyp, jasaýdy 1970 jyldardan bastap qolǵa alǵan is qazir óz nátıjesin berýde: kıiz úıdi ǵana emes sadaq, qylysh, naıza, aıbaltalardyń san alýan túrlerin jasaýdyń tásilderin olar ıgergen. Aıtalyq, sadaqtyń skıf, ǵun, avar, qypshaq, madııar, túrki-mońǵol, osmanly, parsy dep atalatyn túrli jurttarda keń taralǵan túrlerimen qosa, HII ǵasyrǵa tán búkir sadaq, HII-HIII ǵǵ. uzynsha sadaqtar adyrnasy men basynyń ıini, pishini, ornalasý buryshyna qaraı ózgeshe bolyp keledi. Arheologııalyq, tarıhı, beıneleý óneri derekteri salasyndaǵy qarý-jaraqqa qatysty zertteý nátıjelerin arqaý ete otyryp, ómirge ákelgen cadaqtardyń túrlerin tabıǵı jáne jasandy materıaldarmen óndiretin birneshe kásiporyndar bar. Olardyń bir bóligi organıkalyq áınek pastadan sadaqtyń formasyn quıyp daıyndaǵan soń sadaqtyń eki basyn aǵashtan salyp, sıntetıkalyq jippen bekitedi de, tý syrtynan terimen qaptaıdy. Syrtqy pishini tarıhı sadaqtardy qaıtalasa, onyń serpimdiligi men kirisin tartý kúshine qaraı bala, jasóspirim, ortasha, qatty, kásibı sadaqshylarǵa arnalǵan túrleri naryqqa usynylady.
Sonyń bastaýynda turǵan Kashshaı Laıosh – at ústinen sadaq tartýdan úsh márte álemdik rekord jasaǵan sheber, at ústinen sadaq tartýdyń ádisin, ǵylymı-praktıkalyq negizdemesin jasaǵan maman jáne álemniń 22 elinde óz mektebin ashqan ustaz, sondaı-aq sadaq jasaıtyn fabrıkanyń negizin qalaǵandardyń biri. Onyń at ústinen sadaq tartýdaǵy birinshi álemdik rekordy 1998 jyly arnaıy jabdyqtalǵan ıppodromda attan túspesten 286 aınalym jasap shapqan 12 saǵat ishinde 1000 jebe tartyp, barlyǵy 4238 upaı jınaǵan. Ekinshi rekordy 2002 jyly dál solaı 12 saǵat ishinde 323 aınalym jasap, 3000 jebe atqan jáne 7126 upaı jınaǵan. Munan keıin Gınnestegi rekordyn qaıtadan 2006 jyly jańalady: bul joly Kashshaı 24 saǵat boıy úzdiksiz shaýyp ıppodromda 661 aınalym jasap, osy ýaqyt ishinde 5412 jebe atyp, 15596 upaıdy rekord retinde tirkedi. Kashshaıdyń Balaton óńirinde sadaq túrlerin jasaıtyn zaýyty jáne shabandoz-sadaqshylar mektebi bar. Onda Eýropa elderinen basqa, AQSh, Kanada, Avstralııa, Jańa Zelandııa elderinen kelgen sadaqshylar oqyp úırenedi. Árıne, Kashshaıdyń rekordy men onyń shákirtteriniń jetistikteri myqty dene jattyǵýymen, psıhologııalyq daıyndyqpen birge asqaq armanda, eskini jańǵyrtýǵa degen rýh pen jigerinde bolyp otyr.
Qoryta aıtqanda, Eýropa tórindegi otyryqshy halyq majarlar kóshpeli álemniń oıyn-saýyqtaryn qaıtadan sátti jańǵyrta bilgen. Al, at qulaǵynda oınap, búginderi de saıatshylyqpen shuǵyldanatyn halqymyz óz ónerin zamanǵa saı ıkemdese, etnotýrızm salasynda tabysqa jetetin tetik bolady degen oıdamyz.
Babaqumar HINAIaT, tarıh ǵylymdarynyń kandıdaty
