Ómirdiń «retti kezdeısoǵy» deıtin nárseler bola beredi ǵoı. Máselen, osy taıaýda ǵana feısbýktaǵy sheteldik frendostardyń biri – úndistandyq áýesqoı bloger Rahul Gautam maǵan messendjermen shyǵyp, Qazaqstanda kórýge turarlyq qandaı kórkem jerler bar dep suraǵan. Az oılanyp, oıyma túsken jerlerdi atadym. Álbette, tizimimniń basynda – Qaıyńdy men Kólsaı turdy.
Arada birneshe kún ótkende Kegen aýdanyna press-týrǵa barý jóninde usynys tústi. Qaıyńdy – Kólsaı osy aýdannyń aýmaǵynda ekeni esińizde bolar. Sonda deımin-aý, bul sapar men Rahýl frendosymmen áńgimemniń arasynda áldebir flıýıdtik tylsym baılanys bolǵany ma?
Oryndyǵy jaısyzdaý kelgen GAZel bizdi Kegen jaqqa tań azanymen alyp júrdi. Ara-tura «Ne jazdym, Qudaı?!» degizetin qasqa jolmen taý baýraıyna ilikkenimizshe Kún arqan boıy kóterilip boldy. Taý qoınaýyna kireberiste bizdi kútip bes-alty jigit tur eken. Kókpardyń atyndaı oınaqshyǵan qozyǵa deneli bireýi ózin «osy aýdannyń ákimimin» dep tanystyrdy. Mine, qyzyq destik ishimizden, ákimniń ózi...
Nurbaqyt Teńizbaevtyń (aýdan ákiminiń aty-jóni osyndaı eken) kóligi bizdi birden Qarashatqal deıtin ańǵarly jerge bastady. Jurt qoıǵan burynǵy aty Kórtoǵaı eken, keıin eldiń bas adamdary uıalyp, «Qara kanon» dep ózgertken. Jýrnalıster qaýymy Qarashatqal deımiz. Kórtoǵaı dese, Kórtoǵaı – aqar-shaqar bıik taýdyń qyltasyna jasyrynǵan tereń shatqal, shamasy buryn ortasymen ókirip-baqyryp ózen aqqan, búginde ol qurǵaǵan, tek jylǵanyń eki jaǵyn kómkergen túleı toǵaıy ǵana qalýly. Quz erneýinen tómen qaraımyn dep basyń aınalyp qulap ketseń – Alla saqtasyn! – «gýdbaı, chıldren».
Quz basynda ótken ımprovızaııalyq shaǵyn tanystyrylymda sóz tizginin qolǵa alǵan aýdan ákiminiń orynbasary Muhtar Batyrhanulynyń túrli ınfografıkamen ádiptep turyp aıtyp bergen áńgimesinen uqqanymyz, búginde oblys, aýdan basshylary Qarashatqalǵa bolashaǵy alda, keleshegi jarqyn týrıstik klaster retinde úlken mán berip otyr eken. «Syrym jáne Ko» bes gektarlyq jerde, jalpy quny 1,5 mıllıard teńge bolatyn arnaıy joba jasaǵan. Ol júzege asqan jaǵdaıda, týrıster burynǵydaı birden Qaıyńdy men Kólsaıǵa, Saty men Kúrmeýtige tike asyp ketpeıdi, myna Qarashatqalǵa arnaıy aıaldap, tumsa tabıǵatta saǵynyshynyń saryǵyn bir basyp alady. Qonyp, Kólsaıǵa erteń júrem dese tipten jaqsy – haıtek stılindegi otyzshaqty kottedjdi qonaqjaı, palatkaly qalashyq, ulttyq taǵam ázirlep, qymyz-qymyran, qazy-qarta, jal-jaıadan aýyz tıgizetin 400 sharshy metrlik záýlim meımanhana sizge mádenıetti qyzmet kórsetpek.
Jobany júzege asyrýshy «ASK Capital» JShS. Naryqta on eki jyldan beri jumys atqarýmen keledi. Osyǵan deıin iske qosqan jobalary – Alǵa kentinde iske qosylǵan Altyn Fish, sondaı-aq Qazaqstannyń jeti-segiz qalasynda aty dúrkirep turǵan Qazaq Grill jelisin qurýshylardyń biri Syrym Kólbaevtyń aıtýynsha, Qarashatqal aımaǵynyń biregeıligi shatqal ústinen salynatyn aspaly (vantty) kópirmen baılanysty. Jaı kópir emes, shynydan jasalatyn kópir. Uzyndyǵy 170 metr, bıiktigi 80 metr, bir mezgilde 500 adam óte alady. Kúlli TMD-da teńdesi joq, Qytaıda ǵana bar. Sosyn Grýzııada da salynǵan. Solardaǵydaı, ótip kele jatqanyńda aıaǵyńnyń astyndaǵy áınek shytynaı jarylyp bara jatqandaı áser beredi. Imanyńdy úıirip, oıbaılap qulap, jandármen kópirdiń jaqtaý biligine jarmasasyń. Biraq qoryqpańyz, bul bar bolǵany arnaıy ekran arqyly beriletin beıne-dybys, effekt. Bir ótip alyńyz, odan keıingi qyzyqtyń kókesi arǵy bette: demalys saıabaǵynda atqa salt minip júrý, kvadraıklmen orqoıandaı orǵý, úsh jarym ga jer kóleminde ósirilgen balyq, tuma kól men jylǵa-jylǵadan balyq aýlap otyryp tuńǵıyq oılarǵa batý, qysqasy, smartfon men gadjetten birjola qutylmasań da, olarǵa shuqshıyp úńilýdi keıinge ysyra turyp, tumsa tabıǵatpen, ilki tumsa jaratylysyńmen betpe-bet qalasyń. Dál osy sátterińe esh teńge, dollar hám eýro teń kelmeıdi.
Qarashatqal týrıstik aımaǵy jobasyn 2026 jyldyń kúzinde aıaqtaý kózdelip otyr eken. Ekotýrızm áleýetin alǵa qoıǵan kásipkerler men ınvestorlardyń qadamy ońynan bolsyn, jańalyqqa jany qushtar, isker otandastarymyzdyń qatary tolyǵa bersin, ylaıym. Dese de, biz Qarashatqalda bolyp ketken kúnniń erteńine, azanda aýdan aýmaǵynda jer qozǵaldy ǵoı. Jyl boıyna et úırengen 2 ball. Qıraǵan, búlingen eshteńe joq. Sonda da osy jaǵdaıdyń ózi oı salarlyq, ıaǵnı, seısmoqaýipti aımaqta áınek kópir salýdyń kepildigi qandaı degen suraq kóldeneńdeı beredi. Qytaıdaǵy shyny kópirdiń jóni bir basqa, bul elde seısmoqaýipti áınek qurylys salýdyń ondaǵan jyldardan beri jınaqtalǵan qara tájirıbesi bar. Álemdegi eń uzyn jáne eń bıik Chjanzıaze shyny kópiri (uzyndyǵy 430 metr, eni 6 metr, jerden 260 metr bıiktikke ilingen), ızraıldikter jobalap, qytaı ınjenerleri turǵyzǵan bul joba týrıstik maqsatty kózdegenimen, túp tereńinde shyǵystaǵy kórshimizge tán jurttyń aýzyn ashtyryp, uly halyq retinde ózine tánti etetin grandomanııa jatyr ǵoı. Grandomanııaǵa biz úshin áli erte, bizge naǵyz shynaıy, paıda ákeletin týrıstik aımaq kerek. Joba avtorlarynyń aıtýynsha, kópir jumysyn jobalaǵan shveıarııalyq «Fatzer AG» kompanııasy, negizgi qurylys materıaldaryn jáne basqa da kompanentterdi osy kompanııa jetkizip bermek. Mine, bul jobaǵa senim uıalatady. Qalaı bolyp shyǵady, ol ýaqyttyń enshisinde.
Ekinshiden, ınfraqurylym, ásirese jol máselesi. Týrıster erkin, qıyndyqsyz jetý úshin sapaly túrde salynatyn respýblıkalyq, oblystyq jáne aýdandyq mańyzdaǵy joldar. Osy saparda barlyǵy 775 shaqyrym quraıtyn aýdanishilik joldar salý, buryn salynǵan qıyrshyq tasty jáne asfalt jabyndyly joldardy jaqsartý boıynsha birtalaı sharýa atqarylyp jatqanyn kózben kórdik. Biraq joldar sapasyz, buǵan jergilikti turǵyndar da narazy. Biz osy joly aýdanda júrgen «Qazavtojol» Ulttyq kompanııasynyń Almaty oblysy fılıalynyń bólim basshysy Janat Ótepbergenovten bul jaǵdaıdyń sebebin suraǵanymyzda, onyń aıtqany: bul respýblıkalyq mańyzdaǵy jol eski joldar, sonaý 1970-1980 jyldary salynǵan jáne sol kezdegi tómengi asfalttyq negizi aýyr júk kólikteriniń salmaǵyna shydamaı oıyqtar paıda bolǵan, endigi mindet sol asfalt negizdiń ústimen jańadan eki qabat jabyndy júrgizý, ol úshin qıyrshyq tas pen ementten turatyn kompozıtti jańa tehnologııa qoldanylmaq.
Bul ózi Kegenge ǵana emes, jalpy elimiz boıynsha ortaq jaǵdaı. Qaı jerge barsań da jańadan tóselgen jolmen aýyr fýralar júrip oıqy-shoıqy, shurq tesik qyp tastaıdy. Fýra bolǵanda, halyqaralyq kúre joldarmen júk tasymaldaıtyn refrıjeratorlar emes joldy búldiretin, júk salmaǵy halyqaralyq standartqa eseptelip jasalǵan (árqaısysyna 16 tonna salmaq túsetin segiz bilik-ós, sonda 2048 tonna quraıtyn salmaq jol telimine tıisti mólsherde jaıylyp túsedi) bul kólikterden kelip-keter zalal joq, páleniń basy – álgindeı standartqa eseptelmegen bilik-ósi az, burynyraqta shyǵarylǵan ózimizdegi júk mashınalary. Zań boıynsha olar úlken joldarmen júrmeýi tıis, al biraq osyny qadaǵalap otyrýy tıis memlekettik organdar buǵan áli kúnge kóz jumyp qarap keledi.
Kegen, Raıymbek aýdandarynda asfaltbeton zaýyty joq. Qurylys materıaldary Almatydan jetkiziledi. Munyń ózi jumys qarqynyn tejeıdi. Budan shyǵar jol – eki aýdanǵa ortaq asfaltbeton zaýytyn salý. Bul jaǵdaı sheshimin tabýy tıis jáne Jańa Qazaqstan onyń da sheshimin tabatynyna biz senemiz.
Oǵan deıin Kegendegi týrıstik klaster óńirge týrıst tartýdyń bar jabdyǵyn jasap, tas-túıin otyrýy kerek. Biz aýdan basshylarynyń kóz janarlarynan osy bir shyndyqty túsingen adamdardyń otyn kórdik. Aıtýlarynsha, bıylǵy toǵyz aıda aýdanǵa 360 myńnyń ústinde týrıst kelip-ketken. Bul byltyrǵy on eki aıdaǵy mólsherden 100 myń adamǵa kóp, sáıkesinshe aýdan bıýdjetine týrızmnen 81 mıllıon teńge kiris túsken. «Sharqudyq» alpınıster lagerine kelýshi ekstremal týrıster sany da kóbeıip keledi eken. Bul týrıstik klaster aýdan ekonomıkasynyń boıyn shıratyp, qanyn júrgizip otyratyn kúretamyrǵa aınalady degen sóz. Al osy jáne ózge de qolǵa alynǵan is-jobalardyń alǵa jyljýy adamdarǵa, kadrlarǵa, ıaǵnı adam faktoryna baılanysty.
Halyqtan shyqpasa, halyqqa jetpeıdi
Joǵaryda aıttyq qoı, aýdan ákimi Qarashatqaldyń basynda bastan-aıaq bizben birge júrdi dep. Bul ǵana emes, bir kúnde jýrnalıster toby aralaǵan búkil nysannyń basynan da tabyldy ol. Qudaıa toba, basqalardy bilmeımin, al óz basym adammen adam qusap sóılesetin ákimqarany birinshi kórýim. Tynym tappaıdy, sondaı qaǵylez, sharshamaıdy da, álgi bir 24/7 ýaqytyn jattyǵý zalynda mańdaı terin sıyryp tastap ótkizetin jansiri sportshylar bolady ǵoı, dál solar sekildi óte eńbekqor eken.
Al endi bar ma, ákimniń shynymen de sportsmen ekenin jáne jaı sportshy emes, álemge aty ketken chempıon ekenin estigenimde gazeldiń jaısyzdaý oryndyǵynan, qyrǵyzdar aıtatyndaı yrǵyp túse jazdadym. Esimdi jıyp, dereý gýgl ataıdy kómekke shaqyrdym.
Nurbaqyt Moldahmetuly Teńizbaev. 1983 jyly 10 sáýirde Taldyqorǵannyń Úsharalynda dúnıe esigin ashqan. Grek-rım kúresi stılindegi balýan, 2003 jyly Stambulda jasóspirimder arasynda ótken álem birinshiliginiń jeńimpazy, álem birinshiliginiń qola júldegeri (2009), Azııanyń eki dúrkin chempıony, 2008 jyly Beıjińde ótken jazǵy Olımpııalyq oıyndardyń 60 kılogramǵa deıingi salmaq dárejesinde kúmis júldegeri, Qazaqstannyń eńbek sińirgen sport sheberi. Vıkı osylaı deıdi. Vot eto da!
Aýylda ósken qazaqtyń qara balasy, sýannyń oǵlany Nurbaqyt kópbalaly (11 bala) otbasyndaǵy toǵyzynshy perzent eken. Qarshadaıynan sport sómkesin moınyna asyp, Jarkenttegi «Dáýlet» klýbyna, Jumahan Turǵanbekov bapkerge baryp júrip, kúres óneriniń qyry men syryn ıgergen. Odan ári kásibı jattyqtyrýshy Qudaıbergen Aǵymovtyń qol astynda shyńdalǵan. Boz kilemdi ala shań qylǵan odan sońǵy jetistikterin ilgeride keltirdik. Al sporttan ketkesin tórt jyl jattyqtyrýshy bolyp júredi de, odan ári Almaty oblystyq Sport basqarmasyn basqaryp, 2023 jyly shilde aıynda Kegen aýdanynyń ákimi bolyp taǵaıyndaldy.
Nurbaqyt shynynda da qarapaıym, tipti óte qarapaıym jigit eken. Talaı press-týrlarda bolyp júrmiz ǵoı, biraq qandaı da bir ákimmen dál Nurbaqytpen sóıleskendegideı emen-jarqyn tildeskenim, ony aıtasyz, janyna jaqyndaǵanym (jaqyndatqany) esimde joq. Quddy qasymyzda ákim emes, jolserigimiz júrgendeı bir áser. Jol boıy kólikte bizben birge bolyp, suńǵyla gıd retinde júrgen jerlerimizdi tanystyrýmen boldy. Shejireli eldiń shuǵylaly tarıhyn jatqyzyp-órgizýimen bizdi tánti etti. Sózim jalań bolmas úshin bir detal keltireıin. Úılengen, eki balasy bar ol bizdiń Qyzylordaǵa, onyń ishinde Qarmaqshy aýdanyna kúıeý eken. Meniń janymda shıelilik jýrnalıst Mádına Sarbalaeva otyrǵan. Bir mezgilde ákim bizge óz qolymen kúreń shaı quıa bastady. Mádınanyń da kesesine qyzylyn juqtyryp turyp quıdy, quıǵany sol edi, osy press-týrdy uıymdastyryp, Kegenge bizdi jıyp ákelgen Rıshat Asqarbekulynan Mádınanyń sýan eliniń kelini ekenin estip kúlip jiberdi. «Bizdiń jaq kúıeýge atymen kúl tasytady, qaıta ońaı qutyldyńyz» dep jatyrmyz. Atqa jaqyn ekenin, ulttyq at sporty túrlerimen arnaıy shuǵyldanatynyn bilip alǵanbyz.
Munyń bári kópbalaly otbasynan, ıaǵnı halyqtyń óz ishinen qaınap shyqqandyǵynyń, jas ýaǵynan eńbekpen, beınetpen qatyp-pisip shyńdalǵandyǵynyń belgisi. Qadyr Myrza-Áliniń belgili sózin ózgertińkirep aıtsaq, «ákim halyqtan shyqsa ǵana sózi halyqqa jetpek, ózi halyqqa jaqpaq». Shúkir, biz sóılesken kegendikterdiń pikirine qarasaq, eldiń jańa ákimge degen kózi túzý. «Ketpese eken, bastaǵan isterin aıaǵyna deıin jetkizse eken» deıdi kópshiligi. Al Nurbaqyt Teńizbaevtyń jospary kóp. Týrızmnen bólek, ınvestıııalyq quny eki jarym mıllıard teńgelik et kombınatyn salyp, mal ónimin Almatyǵa tasymaı, osynda óńdeý, shaǵyn gıdroelektrstansalar salý, forel sharýashylyǵyn ashý, Kólsaıdyń ústimen salynatyn aspaly avtoturaq orny, jol boıyndaǵy kempıngter, marshrýttyq tásilmen jol tóseý... Nesin aıtasyń, jetip-artylady. Munyń barlyǵy da Nurbaqyttyń jáne onyń komandasynyń – kileń saıdyń tasyndaı satyrlaǵan jigitter men ottan kóılek kıgendeı ójet qyzdardyń qoldarynan keletinine biz senemiz. «Jeruıyq kórem deseń Kegenge kel!» dep keletin aýdannyń gımn-áni, áne, sol kezde asqaqtata shyrqalatyn bolady.
