18 qyrkúıekte Almaty qalasynda Ǵylym jáne joǵary bilim mınıstrligi Ǵylym komıtetiniń R. B. Súleımenov atyndaǵy Shyǵystaný ınstıtýty jáne Islam Yntymaqtastyǵy Uıymy (OIC) janyndaǵy Islam tarıhy, óneri men mádenıetin zertteý ortalyǵy (IRCICA), Aqtóbe oblysynyń mádenıet, arhıvter jáne qujattama basqarmasy birlesip, «Altyn Orda jáne onyń muragerleriniń arabjazýly epıgrafıkasy» taqyrybynda halyqaralyq ǵylymı semınar ótkizdi.
Shara barysynda týǵan jerdiń árbir saıy men qyrqasynan, taýy men ózeninen tarıhtyń syryn shertip, árbir jer ataýynyń tórkini týraly talaı-talaı ańyzdar men áńgimeler shertip júrgen batysqazaqstandyq jýrnalıst, ólketanýshy, qulpytas zertteýshi Qazybek Quttymuratulymen BQO-daǵy qulpytastardyń qupııasy týraly suhbattasqan edik.
— Qazybek Quttymuratuly, qulpytastardy zertteý isi týraly kóptegen maqalalaryńyzdy kózimiz shaldy. Arnaıy kitaptar da shyǵarylǵan. Jalpy qulpytas zertteý isi qalaı bastaldy?
– Ózim tóte jazýdy óz betimmen úırendim. Almaty qalasynda Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetinde oqyp júrgenimde arab tilin shet tili retinde oqydyq. Osyndaı qyzyǵýshylyqpen júrip, óńirimizdiń Qaratóbe aýdanynda kóp kezdesetin qulpytastardy ejiktep oqyp júrdik. Keıin 2012 jyly «Dana» tarıhı-tanymdyq jýrnalyn shyǵara bastadyq. Jýrnaldyń redaktory retinde alǵashqy sanynda arnaıy «Qulpytas kiltin ashaıyq» degen turaqty aıdar ashqan edik. Jýrnaldyń ár sanynda qulpytastyń sýreti men aýdarmasyn, oqylýyn jarııalap júrdik. Bul jumysty sol kezdegi «JaıyqPress» JShS-ne basshylyq etken el janashyry Jantas Safýllın óte qatty qoldap, oblystyq deńgeıge deıin kóterdi. Oblystyq barlyq aýdandarynda qulpytas zertteý boıynsha komıssııalar qurylyp, kitaphana, mekteptermen tyǵyz baılanys ornattyq. Qaı jerde kóne qorymdar, qulpytastar bar – bárin zertteý jumystary bastaldy. Sol kezde elý qulpytastyń syryn ashyp, sýretimen, mátinimen shaǵyn jınaq shyǵardyq. Jınaqtyń tusaýkeserine Almaty qalasynan shyǵys elderi bóliminiń meńgerýshisi, tarıh ǵylymdarynyń doktory, álemge belgili ıslamtanýshy Áshirbek Mýmınov, ataqty shyǵystanýshy ǵalymdar Aıtjan Nurmanova, Dına Mederova arnaıy qatysyp, «qulpytastaryńyz búkil álemdik ıslam órkenıeti eskertkishteriniń qataryna kiredi» dep úlken demeý kórsetti. Osylaısha biraz jınaqtar jaryq kórip, qulpytas zertteý isi bir júıege túsip, zertteý bastaldy.
Keıin Áshirbek Mýmınov Almatyda Shyǵystaný ınstıtýtynyń arnaıy jobasyn bekitip, jobaǵa oraldyqtardy da qosty. Olardyń qataryna Jantas Safýllın, Jánibek Ismýrzın, Muratbek Jahatov, Aıbolat Qurymbaev, Gúlmarý Myrzaǵalıeva sekildi jerlesterim kirdi.
— Qazaq halqynyń mádenı eskertkishteri rýhanı murany saqtaý men jetkizýdiń joly retinde (Batys Qazaqstan oblysynyń epıgrafıkalyq eskertkishteri negizinde) úshjyldyq jobaǵa qatysqanyńyzdy bilemiz. Joba aıasynda atqarylǵan jumystarǵa toqtalsańyz.
– Durys aıtasyz. Bul el Úkimeti qoldap, arnaıy qarjy qarastyrylǵan joba boldy. Úsh jylda oblystyń biraz jerin aralap, kóne qorymdardy zerttedik. Sonyń ishinde úsh qorymdy túbegeıli zerttep, eskertkishterdi oqyp, qaǵazǵa túsirdik. Onyń biri – Bókeı Ordasy aýdanyndaǵy Jáńgir han jatqan Han zıraty. Ekinshisi Aqjaıyq aýdanyndaǵy Bazartóbe aýylyndaǵy Máýlimberdi qorymy. Úshinshisi – Terekti aýdanyna qarasty Shaǵataı aýylyndaǵy Jantóre han jerlengen Han zıraty qorymy. Osy úsh qorymdy tolyq zerttedik. Negizi árqaısysy jeke-jeke jınaq bolyp shyǵýy kerek bolǵan. Jınaq daıyn tur.
— «Qulpytas syryn ashaıyq» atty joba aıasynda Aqjaıyq, Syrym, Qaratóbe aýdandarynyń aýmaǵyndaǵy arab álipbıimen jazylǵan elý qulpytasty kırıllıaǵa aýdaryp, ol tulǵalar týraly tereńirek málimet beretin 85 bettik A4 pishindegi jınaq jaryq kórdi. Qulpytastar syryn ashsańyz...
– Iá, osy tusta Almatydan arnaıy ekspedıııamen ǵalymdar kelip, top jetekshisi, ınstıtýttyń Taıaý jáne Orta Shyǵys elderi bóliminiń meńgerýshisi, tarıh ǵylymdarynyń doktory Áshirbek Mýmınov: «Parıj qalasynda musylman elderiniń arab qarpimen jazylǵan grafıkalyq eskertkishteriniń hronologııalyq on segiz tomdyǵy basylyp jatyr, biraq myna jınaqtaǵy jazbalardyń biri de engen joq. Eger bul aǵylshyn tiline aýdarylsa, álem ǵalymdary nazar aýdarady» - dep bul eńbekti joǵary baǵalady. Sonymen «Qulpytas syryn ashaıyq» jınaǵynyń negizgi júgin arqalaı júrip jol bastap, Aqjaıyq aýdany, Bazartóbe aýylynyń batys betinde 18 shaqyrym qashyqtyqta ornalasqan Máýlimberdi qaýymyna bardyq. Jınaqqa engen elý qulpytasty arab álipbıinen aýdardym. Osy qorymda pishini erekshe, basqa jerlerde kóp kezdespeıtin qulpytastar baryn, jazýyna tisi batpaıtynyn aıtyp, ǵalymdardy arnaıy kelgen bolatyn. Bazartóbeniń ákimi Amantaı Sálimov qorymnyń qasyndaǵy Máýlimberdi meshitiniń ornyn kórsetip, bul qorymda Tana rýynyń Qalqaman taıpasynan taraǵan urpaqtardyń jerlengendigin aıtty. Kóp keshikpeı-aq qulpytas syry ashylyp, Áshirbek birinshi arabsha oqyp, sol sátte-aq qazaqshaǵa aýdardy. Oqý boıynsha «Máýlimberdiniń uly Haj Alıdiń kómilgen jeri, qabyry. Ekinshi qatarda ákesi Máýlimberdiniń ǵylymı dárejesi kórsetilgen. Óte joǵary bilimdi, ǵalym, óte tereń bilim alyp, kitap jazǵan eken. Uly Haj Alı 1286 jyl hıdjra jyl sanaýy boıynsha týǵan. Onyń ǵylym alǵan ustazy Muhammad Alı Qarǵalı, ol onyń shákirti dep aıtylǵan. Jáne osy Haj Alıdiń myqty kúshti ımam bolǵanyn, óziniń zamanynda jeke oǵan teń keletin ǵalym bolmaǵanyn aıtady. Myna qatarda onyń qaıtys bolǵan jyly 1336 jyly hıdjra, ony hrıstıan erasyna ótkizip, 1919 jyl qaıtys bolǵany jazylǵan, onyń soltústik janynda inisi Abdýrahım jerlengen. Ol da osy jyly qaıtys bolǵan. Onyń jasy 44-te bolǵan eken». Oqyp bolǵan soń Á.Mýmınov: «Bul HH ǵasyrdyń basynda qoıylǵan tas eken. Ol tolyǵymen arab tilinde jazylǵan. Kallıgrafııalyq pocherki óte ádemi jáne qatesiz jazylǵan. Arab tilin óte joǵary deńgeıde bilgen adam jazǵany, sonymen qatar epıgrafııalyq mátinin jazyp bergen adamnyń da bilimdi bolǵany baıqalady» deı kele: «Bul - Máýlimberdiuly Haj Alı (Qajyǵalı) degen ǵulama, ǵalymnyń qabyryna qoıylǵan qulpytas. 1286-1336 jyldary ómir súrgen. Qazirgi jyl sanaýymyzǵa aýystyrsaq, 1869-1919 jyldar. Sonda 50 jasynda qaıtys bolǵan. Inisi Abdýrahım 44 jasynda qaıtys bolǵan. Menińshe, óte jas. Zulymdyqpen óltirilgen bolýy múmkin, sebebi ol kez naǵyz aýmaly-tókpeli zaman ǵoı. Osy bir qulpytastyń ózi keń maǵlumat berip tur. Haj Alı – osy jerde medresede sabaq bergen damolla, qazirgi aǵa mýdalıst, aǵa oqytýshy degenge keledi. Onyń ákesi Máýlimberdi sháıh – úlken ǵulama bolǵan. «Sháıh» - zamanynda bilimdilerdiń ishindegi eń basty bilimdisi. Sonymen Haj Alı óz zamanynyń aldyńǵy qatarly, bilim adamy bolyp, óziniń bilimimen atyn shyǵarǵan» dep qulpytas qupııasyn ashty. Jalpy kóbine qulpytasta qaıtys bolǵan adamnyń aty-jóni, shyqqan tegi, týǵan jáne qaıtys bolǵan jyldary, tas qoıǵan adamdar týraly aqparat, rý tańbasy bolsa, Haj Alıdiń qulpytasy oqylǵannan keıin elimizdiń tarıhy úshin qulpytastyń mańyzdylyǵy tipten joǵary ekendigi ańǵaryldy.
Al Haj Alıdiń mańyndaǵy jerde qulap jatqan qulpytas jartylaı synyp, aınalasy oqylmaǵanymen dál ústińgi betinde bylaı delinipti: «Ǵylym shákirti, molla Nıǵmatolla Máýlimberdi haziret ulynyń qabyry. Ol qaıtys boldy 1325 jyly Paıǵambar hıjrasymen...».
Osy jerde tiginen turǵan qulpytas birneshe adamǵa qoıylypty. Aldyńǵy betinde bylaı jazylǵan: «Mynaý Baısherkeshtiń qabyry, qajy, eki kıeli qala – Mekke men Mádınaǵa baryp keldi, ol jetpis jasta edi, óziniń urpaqtarymen, olardyń ishinde Týhfatýlla stýdent, 25 jasynda qaıtys boldy, Abdýjappar (kelesi sóz oqylmady), bular Baısherkeshtiń balalary». Oń jaǵynda: «Zeınep Rahımqyzy (kelini bolýy múmkin), Máýlimberdi Baısherkeshuly». Sol jaǵynda: «Janı Mýhammed onyń eki balasy, molla Máýlimberdi 80 jasynda qaıtys boldy». Bul bir áýlettiń birneshe adamyna, ákesi, balasy, nemereleri, kelinine qoıylǵan tas eken.
Taǵy bir qulpytas bylaısha til qatady: «Abdýlkarım Sheráliuly, shyqqan jeri Balaklava, týylǵan jyly 1877, qaıtys bolǵan jyly 1924, 3 hýt kúninde delingen. Ol úlken ǵalym boldy. Syrtqy (zahırı) jáne ishki (batını) ilimderdi tereń ıgergen. Syrtqy ǵylymdardy Qarǵalıdan oqydy jáne ishki ǵylymdardy Buhara ǵulamalarynan oqydy. Óziniń osy
eki salada óte kemeletke ıe boldy deıdi. Óziniń ýaqytyndaǵy jalǵyz ǵulamasy. Bunyń iliminen kóptegen shákirtter paıda kórdi. Onyń ómiri qaıtys bolǵan kezeńinde 47 jasta edi. Qudaı ony óz rahymetine alsyn. Mynaý tasty qoıǵan shákirti Abdýlkarım
Berıshı». Máýlimberdi qorymynda shamamen alpys bes qulpytas bar. Onyń on shaqtysy kırıllıamen jazylǵan keıingi zırattar. Qalǵandary arab álipbıimen jazylǵan qulpytas. Olardyń bir bóligi arab árpimen arab tilinde jazylsa, qalǵany qazaq tilinde arab álipbıimen jazylǵan. Osy sapar barysynda arab tilindegi tórt qulpytas oqylsa, bir qorym boıynsha áli qansha jumys atqarý kerek ekendigi aıtpasa da túsinikti.
Eki saǵattaı jumys istep, qorymdy sholyp shyqqan ǵalym Áshirbek Mýmınov: «Bul jerde 3-4 ǵulamanyń qabyr tasyn kórip otyrmyz. Birinshisi, eń úlken ǵalym Sheıh Máýlimberdi. Ol osy jerdiń áýlıesi bolyp esepteledi, ol áýlıe bolyp qoımaı, ol úlken ǵalym ekenin kórip otyrmyz, ákesi Baısherkesh birneshe ret qajyǵa barǵan dinı adam. Sonymen qatar Máýlimberdiniń uly Haj Alıde úlken ǵalym bolǵan jáne ol Qarǵaly degen jerden bilim alǵan. Tek osy málimetterdiń ózi úlken jańalyq. Eger qalǵan qulpytastar oqylsa, el jáne álem tarıhy úshin ólsheýsiz is bolar edi» dep oı túıipti. Sondaı-aq Aqjaıyq aýdanyna qarasty Bazartóbe jáne Bazarsholan aýyldarynyń túıiser shekarasynda ornalasqan Taıqoja qorymynda shamamen on shaqty qulpytas bar. Ýaqyt tyǵyz bolǵandyqtan, qulpytastardyń ólshemin alyp, sýretke túsirip, artynan asyqpaı kompıýterden oqýdy uıǵardyq. Bir qulpytasta bylaı jazylǵan: Tana rýy, Asan taıpasynyń Janmyrza Tileýulynyń balasy Itemgen baı ofat boldy 93 jasynda 1836 ramazan aıynda». Itemgen – tarıhta belgili tulǵa. Halyq aýzynda «Esengeldi baı» atymen qalǵan, shyn máninde tek baı emes, starshyn bolǵan, tarhan dárejesindegi el basqarǵan, han ımenip, sanasqan iri tulǵalardyń biri Esengeldi Janmyrzaulynyń týǵan inisi. 1811 jyly 17 qyrkúıeginde Kishi júzdiń Baıuly tarmaǵynyń bas adamdary Orynbor áskerı gýbernatoryna Jantóre han Aıshýaqulynyń ornyna Bókeı Nuralyulyn bekitýdi usynǵan hat joldaǵan (Dana.kaz jýrnaly, №2-3 (13), 2014 jyl, 48-51 better). Osy hatqa qolyn qoıyp, mórin basqandardyń ishinde osy qulpytasta kórsetilgen Itemgen Janmyrzauly da bar. Osydan-aq bul tulǵanyń qazaq tarıhynda orny bar, iri tulǵalardyń biri bolǵandyǵyn ańǵarýǵa bolady. Odan ári Baıantóbe aýylynyń mańyndaǵy qara joldyń janyndaǵy eski qorym men Bazarsholan aýyly irgesindegi eski qulpytastar da tizimge alyndy.
Bazarsholan aýylynan úsh shaqyrymdaı qashyqtyqtaǵy Eski Esim aýylynyń «Qulpytas syryn ashaıyq» jınaǵyna 1794-1797 jyldary Kishi júzdiń hany bolǵan Esim Nuralyulynyń osy qorymdaǵy qulpytasy engizilgenmen, arab-shaǵataı tilderinde jazylǵan qulpytas mátini tolyq oqylmady. Sondyqtan Almatydan kelgen ǵalymdardy arnaıy alyp bardyq. Sonymen arab, túrki, shaǵataı tilderinde aralas jazylǵan Esim hannyń qulpytasyndaǵy jazýdy Á.Mýmınov esh irkilissiz qazaqshaǵa birden aýdaryp oqydy. Onda: «Ol tiri, eshqashan ólmeıdi (Allaǵa aıtylǵan – Á.M.), bul keshirilgen adamnyń qabyry. Jeńister ıesi, Qudaı qoldaýynyń ıesi, myrza, bahadúr, Eshalı han Nuralyuly, marqum Ábilqaıyrdyń uly bul dúnıeden ótti. 1211 jylda 53 jasynda. Tasty ornatqan uly Qaıyp alı sultan», ári qaraı óleńdetilip jazylǵan, tikeleı aýdarmasy: «Kishi júzdiń bir adamy zorlyq jasap óltirdi. Ólimniń shárbátin iship, rýhy shyqty. Ol jánnatta hosh sezinip otyr. Eger buny bir musylman oqyp kórse, bilgen jaqsy quran aıatyn oqyp, duǵa qylsyn» delingen. Sońynda tóre tańbasy basylǵan.
Tarıhı qundylyqtar úshin dala kezgen ekspedıııa bul joly taǵy bir mańyzdy tarıhı tulǵa zıratyna táýbe etti. Bul Qyzylqoǵa óńirindegi «Máten qoja áýlıe» edi. Bizdi osy jerde on bir jyldan beri shyraqshy bolyp otyrǵan Nııaz qoja qarsy alady. Shaǵyn turǵyzylǵan kesenege saqtalǵan qulpytasy nyqtap ornatylypty. Ereksheligi, qulpytastyń betine ádeıi qara maı jaǵylǵandaı. Biraq qolǵa juqpaıdy. Kelgen adamdar áýlıege duǵa etkennen keıin qulpytastyń betin sıpap, sodan soń óziniń betin sıpaıdy eken. Osy joly qulpytastyń kiltin ashýǵa Áshirbek Mýmınov, Aıtjan Nurmanova úsheýmiz birlese kiristik. Bir saǵattaı ýaqyttan keıin qulpytastyń bergi beti tolyq oqyldy. Onda: «Baıuly ishinde Qoja Máten ıbn Qoja Tólek bul fánı dúnıede 63 jas súrip ǵaıypta allah bir hýda ılla 1802 ıylda ofat bolyp bul mahama dáfinýlýndy. Óziniń tiri kúninde jáne .....ofatynda sońǵy kezi kiráddın bir túrli maı tánge kirgen bir aýrýǵa shıfa qazirde máýjit. Buny qoıdy nemeresi Aınaqoja Qylyshqojauǵly». Sońynda qojalardyń tańbasy salynǵan. Máten qoja áýlıeniń basynda on eki jyldan bergi shyraqshy bizden beter qýandy. Sebebi osy on eki jyldyń ishinde talaılar kelip, qulypty ashýǵa tyrysqanymen, tolyq eshkim asha almapty. Iaǵnı, bul jerden shyqqan maıdyń qasıeti sonshalyq adam baqılyq bolǵansha shıpa bolady eken.
Osylaısha, tarıhymyzdyń ishine búkken syrlaryn ashyp, bolashaqta mańyzdylaryn el qajettiligine jaratý úshin jolǵa shyqqan saparymyz ári qaraı jalǵasty. Egemen elimizdiń erteńi jolynda joǵymyzdy túgendep, ata-babamyzdyń izi qalǵan dalamyzdyń syryn qulpytastardaǵy jazý arqyly taǵy bir tiriltip, dáleldep kelemiz.
— Suhbatyńyzǵa rahmet! Kún ótken saıyn kómeskilenip bara jatqan qulpytastar qupııasyn ashýdaǵy isterińiz jalǵasyn tapsyn!
«Adyrna» ulttyq portaly
