Bizdiń jurt nege oryssha sóıleıdi?

342

Almaty qalasynyń ııý-qııý tirshiliginen bir sət demalǵyń kelse, saıabaqqa jelmaıa minip jeldirtip jetip baratynyń belgili. Əsirese ataǵy jer jarǵan "Panfılov" parki "men" degen saıabaqtardyń kóshin bastap tur. "Aqyn atamyz" Pýshkınniń kóshesindegi parkke kire beriste Máskeýdi keýdelerimen qorǵaǵan batyr-panfılovshylardyń keıpi beınelengen “Podvıg” músini, ventovka, oń jaǵynda - “Trýbıaıe slavý” kompozıııasy, odan ary qaraı júrseń orystyń altynmen aptalyp, kúmispen kúptelip salynǵan əp-ədemi Svıato-Voznesensk Kafedraldy shirkeýin kóresiń. Shirkeý mańynda demalyp, boı jazyp júrgender óńkeı Reseıdiń qańsyǵyn jalaý etken orys tildi qazaqtar. Tipten balmuzdaq satýshy əıelge deıin oryssha shúldirlep tur. Netken əsem kórinis, ə? Quddy bir ózińdi aıaqty ary tastap, beri tastap qoıyp Máskeýde qydyryp júrgendeı sezinesin. Rasymen solaı bolǵanda ǵoı...(bir kúrsinip alyp oqısyz)

Alaıda eń ókinishtisi qazaqtyń darhan elinde turyp, asyń iship, nanyń taýyp júrgen uly Reseı ımperııasynyń halqyna "qazaqsha sóıle" dep ózbekter sekildi nyq talap qoıýymyzǵa bolar edi. Əttegen-aı, "əlemdi ózgertkiń kelse, aldymen ózińdi ózgert" degen pálsapany berik ustanǵan orystar "ózderiń qazaqsha sóılep alyńdarshy" dep úńireıip, oıylyp turǵan, jaraly júrekke dóp tıedi. Aıtsa aıtqandaı-aq, qazaqtardyń basym kópshiliginiń qoldanys tili - orys tili. Konertter, keshqurym baratyn kınolar, festıval, jınalys, kúndelikti pikir alysý, taǵy ne bar qudaı-aý, bári-bári orys tilde ótkiziledi. Orystarǵa "tilderińdi bilmeımin",- dep qos ıyǵyńdy bir-aq kóterseń, saýatsyzǵa sanap, kelemejdep, ústińnen kúledi. Al qazaq baıqus, osy tirligi úshin qaradaı qysylyp, qulaqqa deıin qyzaryp, alty qat aspannan, jeti qat jerden kirerge tesik tappaı turady. Qazaq úshin budan artyq qorlyq, budan artyq sumdyq bar ma? Já, jaýyr bolǵan taqyrypty qozǵaǵannan góri, budan da qyzyq máseleniń shetin shyǵaraıyn.

Osylan biraz buryn Elbasy latyn álipbıine kóshý týraly jarlyq shyǵarǵan edi. Bul jarlyq janǵa demeý bolmasa da, keýdemizge jylt etken úmittiń dánin septi. Úmit pen úreıdi teń ustap erteńgi kúnge sendik. Orystyń samsap turǵan jazýlarynan arylamyz, birte-birte qoldanystaǵy tilinen de ketermiz degen oı boldy. Áttegen-aı, "qaıda barsam, Qorqyttyń kóri" degen osy shyǵar. Sóıtse-e-k qazaqshamyz sekildi, orys tili de latynǵa dálme-dál aýdarylý ústinde eken.

Saıyp kelgende, órisi keńeıgen orys tilinen arylýdy tek túsimizde kóretin sııaqtymyz. Olardyń soıylyn soǵyp, sóziń sóıleý Memleket retinde joǵalyp ketýimizdiń alǵysharty. Sondyqtan, ár qazaq balasy qazaq tiliniń taǵdyry óz qolynda ekenin sanaly túrde túsiný kerek.
Ózge tilde sóılegen ár adamǵa, "ee", "konechno", "zachem" t.s.s qajetsiz sózderdi qoldanystan alyp tastap turyp, tól tilimizde ǵana tildessek sanamyzda erteńge degen senim ústemdik qurar edi. Qysqasy, ózimizden bastaıyq, aǵaıyn!

 

(Sýret "Qazaq úni" saıtynan alynǵan)

Aqgúl AIDARBEKOVA

"Adyrna" ulttyq portaly

Pikirler