JETI RÝH

210

“Týǵan jer” shyǵarmashylyq baıqaýyna qatysýshylardyń týyndylaryn paraqshamyzǵa jarııalaýdy bastadyq. Kelesi kelip túsken týyndy «Úzdik poezııa» atalymy boıynsha Narqulan RAIHANULY.

 

 

Avtory: Narqulan Raıhanuly

Baılanys nomeri: 8-708-566-71-24

 

 

Poema

Ýaqyt rýhy qaıtyp kelmeıdi.
Osy rýh azaıa bastaǵany-aqyrzamannyń jaqyndaǵany.
Iamamoto ýnetomo

 

I
Jeti qurlyqty aınalyp,
Adamzat kindigi nár alǵan,
Kıeli rýhqa baılanyp.
Jeti qat kók pen jer -
Allanyń ámiri boıynsha jaralǵan.

Sodan beri,
Aqjal tarıhtyń,
Aqtaryp býyrqanǵan paraǵyn.
Qarasań...
Adam ata men haýa anada,
Arda Altaıdan taraǵan.
táńiri nur quıyp sanaǵa,
Tirshilik túreni bastalǵan,
Altyn kókirek,
Abyz keýdeli osynaý Uly Dalada.

Úńilseń altyn tarıhqa keshegi,
Ejelgi Botaı mádenıeti -
Bizdiń kim ekenimizdi álemge máshhúr etedi.
Egerde túsinse túısiksiz álemniń pendesi,
Jer jaralǵaly bári bizden bastalǵan,
Aıshyqtap aıtýǵa osyda jetedi.
Qolǵa úıretip jabaıy toryny,
Qulan jal qylquıryq bahadúr erlerdiń astynda oınaǵan.
Atpenen bastalǵan han Shyńǵys joryǵy,
Naızasy Evropa tósine deıin boılaǵan.
onyda jasaǵan biz edik anyǵy...
Joryqta at qulaǵynda oınaǵan,
Aızaıra babamnyń aqkóz erlikti joryǵy...

II
Biz degen -
aq almas qanjardyń júzi edik,
Jádiger muramyz, qylysh pen sadaqty aıt,
Ony álemge ustaýdy úıretken biz edik!
Búginde jer jahan qarýdyń atasy osy dep adaqtaıdy,
Rýhy ór -
Keshegi Saq pen Ǵun,
Búgingi Qazaqty aıt!!!

Qazaqqa Jeti qut daryǵan,
Jer sharyn aınalyp,
Ýaqyt bodandyq bosaǵasyna saryǵan.
Alashta Táýelsizdik toılanyp,
Jer shary kók túrik urpaǵyn tanyǵan.
Ult edik ýyzyna jaryǵan,
Kúlli túriktiń qara shańyraǵyna,
múrager biz bolyp saılanyp,
Ultymnyń rýhyna kókbóri daryǵan.
Egeste eli úshin qaıralyp...

Endi biz -
Jeti bas aıdahar kelsede,
Ormandy aıýǵa aldyrmas
azýy alty qarys arlanbyz.
Bıikke samǵasa qanatyn taldyrmas,
Basyna samuryq uıalar zańǵarmyz.
Ult edik kókjalmen taǵdyrlas,
Ketetin qaqpanǵa aıaǵyn qaldyryp.
Namysyn, rýhyn qulatpaý quldıǵa,
Bul degen salt-dástúr zańdylyq.
Sana men túısikte saqtalǵan ylǵıda...

III
Jeti ata tektilik saryny,
Urpaqtyń móldirlik ıbasy.
Qobyzdyń qulaqta zar úni,
Ay zarym men terimniń tunbasy.
Kermek úni bar ǵasyrdyń,
Ótkenge úńilseń...
Zarlaǵan ingenniń úzilgen buıdasy.

Bıikke ushýdan talmaǵan,
Synyǵy ek asyldyń.
Tektilik jurnaǵy táńiri qoldaǵan,
Kóne bal-baldar únimen,
Babalar qashaǵan oıýlar,
Qoshqar múıizdiń túrimen,
Arda tarıhym qoıýlar.
Bir tal arshanyń búrinen...
Qyl quıryq tulpardyń túginen,
Adamzat násili -
Tektilik degendi moıyndar.

Jeti jut kelsede,
Birligi tas túıin.
Tiride bir tóbe,
Buıyrǵan bir shuńqyr,
Serttesip ólsede.
Ýaqyt pen sertine berik ult.
Biz edik, rasy -
Táńiri mór basyp qaldyrǵan murasy.
Senbeseń sendelmeı,
Gerodot, Ábizǵazy, Syma Sıan
Sekildi altyn kókirek abyzdardan surashy.

Olarda bas ıip qaldyrǵan,
Tom tom tarıh jazbasyn.
Bul jaıly,
Kóne shahardan aldyrǵan,
Eski jazbalar qozǵasyn.
"Túrik shejiresi" men "Tarıh" eńbegin oqyshy,
biz jaıly ne deıdi?
Jazady olarda,
Jekpe-jek shaıqasta Qas Saqtyń jengenin.
Sebebi olardy kók táńir jebeıdi,
"Tarıhı jazbalarda" ańyz bop aıtylǵan,
Bizdiń týlaǵan tarıhty endi kim bógeıdi...

IV
Altyn adamda Uly Dalada saqtalǵan,
Evropa etegin jaba almaı júrgende.
Babamyz altynmen aptalǵan,
Osyda jetedi biz jaıly bilgenge.
aqsóńke tarıh betine úńilshi,
Bizdiń kartada,
Kóne jádiger eski shaharlar qattalǵan.

San ǵasyr tarıh,
Aq shashy aǵaryp kemseńdep,
Kóne shaharlar týraly sóıleıdi.
Tarıh teńizi aǵady seń-seń bop,
Jádiger Túrikstan rýhy góı-góıleıdi.
Qart meken abyz Tarazdyń ótkeni,
Ol degen taýsylmas qazyna.
Qımaq pen Oǵyzdyń bekteri,
Tarazda júgingen qazyǵa...
Altyn baýly qyrany ek túrkiniń,
Eshkimge esesin jibermes.
Túsirip kórmegen súlkinin,
Túrkiler degenim -
Boz dala Aıǵyry ek,
Jaly men quıryǵy kúzelmes.

Aqbas Altaıdyń shyńdary,
Kúlli túrikti birlikke shaqyrǵan.
Baǵzy babalar muń zary,
Bodandyq buǵaýynan qutylyp,
Aldaspan rýhy jebedeı atylǵan.
Alyp Imperııalar rýhtyń býyna jutylyp,
Taq pen tájderi saýdaǵa satylǵan.
Túrkiler oıanyp sol mezet,
Kók táńir rýhyn shaqyrǵan.
Osylaı da osylaı,
Ýaqyttyń ótinde elgezek,
Birliktiń duǵasy oqylǵan...

V

Uly jibek jolyda,
Uly dalanyń zańynda jazylǵan.
Batys pen shyǵysty jalǵaǵan,
Sol joldy aımúıiz babalar basqaryp,
Bolashaq urpaǵyn alǵaǵan.
Tolaǵaı-tolaǵaı is úshin temirqazyq jastanyp,
Jer úshin shahıt bop ketsede,
Jaratqan urpaǵyn ońdaǵan.
Biz degen Jeıhýn men Seıhýn darııa,
taýsylmas arnasy.
Ejelgi túriktiń, búgingi qazaqtyń jalǵasy,
Qanshama dáýirler bolsada qansoqty,
Qyran ek qanaty talmaǵan!

VI
Jeti qazyna,
Dáýirlik muramyz, jalǵasqan baǵzydan.
Ózge úshin bul ańyz
«Taýsylmas jyr ańyz»,
Deıdi eken kári qurlyqtar aljyǵan.
Olardyń ishin órteıdi óksigi,
Ordasyn talqandap or jylan.
Sebebi olarda joq edi «Ertóstigi»,
Eli úshin shahıt bop,
Dushpannan qorǵaǵan.

Kóne ańyz ápsana,
Ilkiden babalar tarıhyn dáripter.
Kóktúrik saryndy erliktiń jalǵasyn,
Alpamys, Qobylandy batyrlar ádipter.
Ar jaǵym,
Orhon men Enıseı boıynda,
Bal-baldar syr shertip bozdaıdy.
Kúltegin, Tonykók túrkiler soıynda,
Ǵasyrlyq tarıhymdy qozǵaıdy.
Ber jaǵym Jem, Saǵyz, Oıylda,
Meniń altyn tarıhym tozbaıdy.
Astana ornatqan Esildiń boıynda,
Túriktiń, Qazaqtyń rýhyn qozǵaıdy...

VII
Jeti bul,
Rýhtyń toǵysqan sımvoly.
Bolashaq bizderdiń ýysta,
Kók baıraq qazaqtyń súıgeni,
Alashpyz búıregi burylyp turatyn týysqa.
jeti ret ólsheıtin ár isin,
Aspantek ult edik ujdandy.
Rýhtan izdeıtin ómirdiń mánisin,
Artyńda alashym aldaspan iz qaldy.

Bul kúnde,
Ult edik, dástúri men salty naqty
«...Álemdi titiretken saltanaty...»
Sultanmahmut jyrlaǵan dańqyń órde,
Ýaqyt sońy bolǵansha án qanatty,
Ǵasyr sońy bolǵansha Jalqyn atty,
Zaman sońy bolǵansha Antrakty...

Pikirler