J.Shanın teatrynyń ashylǵanyna 95 jyl tolǵandyǵy arhıvtik qujattar arqyly dáleldendi

959
Adyrna.kz Telegram

Shymkent qalasyndaǵy J.Shanın atyndaǵy akademııalyq qazaq drama teatrynyń tarıhy 1929 jyldan bastalatyny arhıvtik qujattar arqyly tolyq dáleldendi. Osyǵan oraı teatr bıyl óziniń 95 jyldyq mereıtoıyn atap ótedi.

Bul jóninde Óńirlik kommýnıkaııalar qyzmeti alańynda "J.Shanın atyndaǵy Shymkent qalalyq akademııalyq qazaq drama teatrynyń 95 jyldyǵy" taqyrybynda dóńgelek ústelde aıtyldy.

Dóńgelek ústelge – Qazaqstan jazýshylar odaǵynyń Shymkent qalasy ókildiginiń basshysy Mombek Ábdákimuly, belgili jýrnalıst, Túrkistan oblystyq máslıhatynyń depýtaty Ǵalymjan Elshibaı, J.Shanın teatrynyń ádebıet bóliminiń meńgerýshisi Saıa Qasymbek, teatrdyń kórkemdik jetekshisi Sultan Ońǵaruly, sonymen qatar teatr ujymy qatysty.

Alqaly jıyndy qala ákiminiń orynbasary Sársen Quranbek ashyp, teatrdyń tarıhy jaıynda tyń derekter keltirdi.

– Buǵan deıin óner ordasynyń tarıhy 1934 jyldan bastalady dep esepteletin edi. Alaıda, Ońtústik Qazaqstan oblystyq atqarý komıteti tóralqasynyń 1934 jylǵy 19 qarashadaǵy «Qazaq ulttyq teatry týraly» qaýlysynda «jumys istep turǵan qazaq teatrynyń áleýetin kúsheıtýge dereý kirisý» jóninde nusqaý berilgen. Bul teatrdyń tarıhy 1934 jyldan emes, odan áriden bastalatynyn kórsetedi. Arhıvten Qyzylordadaǵy Qazaq memlekettik teatrynyń (qazirgi M.Áýezov atyndaǵy Qazaq ulttyq akademııalyq drama teatry) saıası aǵartý jónindegi bas komıtet músheleri jınalysynyń 1927 jylǵy 16 qazandaǵy hattamasy alyndy. Onda sol teatrdyń dırektory J.Shanın teatr rejısserleriniń tapshy ekeni jóninde aıta kelip «Qazaqstanda rejısser bolatyn tek Aımaýytov qana bar, odan basqa rejısser bolatyndaı eshkim joq» dep atap kórsetken. Al, J.Aımaýytov 1926-1929 jyldary aralyǵynda Shymkentte ornalasqan Syrdarııa okrýgtik qazaq pedagogıkalyq tehnıkýmynda qyzmet atqarǵan. Demek, J.Aımaýytovtyń sol jyldary Shymkentte teatr isin damytýmen aınalysqany anyq, – dedi Sársen Abaıuly.

Dóńgelek ústelde sóz alǵan basqa qatysýshylar da bul derekterdi rastap, teatrdyń tarıhy tereńde ekendigin aıtty.

Arhıvtik qujattar atalǵan tehnıkýmda mýzykalyq-dramalyq úıirme bolǵanyn, onda shákirtter kórkem oqý, pesalardy taldaý, grım, gımnastıka, plastıka sekildi teatrǵa tikeleı qatysty pánderdi oqyǵanyn, bul úıirme 1927-1929 jyldar aralyǵynda jyl saıyn 8-9 qoıylymdy sahnalaǵanyn kórsetedi. Oǵan qosa 1929 jyldyń 28 qyrkúıeginde bekitilgen «Shymkent qalalyq qazaq drama teatrynyń sahnasyn jabdyqtaý boıynsha materıaldyq-sharýashylyq shyǵyndar jónindegi aldyn ala smeta» dep atalatyn qujatta teatrdyń sahnasyn jabdyqtaýǵa 7 589 rýbl aqsha bólingeni jazylǵan.
Atalǵan arhıvtik qujattar men tarıhı derekter J.Shanın atyndaǵy akademııalyq qazaq drama teatrynyń 1929 jyly ashylǵanyn tolyq dáleldedi. Ári bul teatr 1929 jyly joq jerden paıda bola salmaǵan. Kórnekti jazýshy, dramatýrg J.Aımaýytov drama úıirmesin ashyp, kásibı teatr mamandaryn oqytyp-daıyndap, Shymkentte qazaq ulttyq teatrynyń ashylýyna úlken eńbek sińirgen.

Sondaı-aq, sóz alǵan teatrdyń kórkemdik jetekshisi Sultan Ońǵaruly aldaǵy josparlarymen bólisti. Teatrǵa jańa bir serpilis, tyń ıdeıalar men jańashyldyq qosý maqsatynda T.Júrgenov atyndaǵy Qazaq ulttyq óner akademııasynan 19 stýdent tájirıbelerin shyńdaýǵa kelgen.

Aıta keteıik, J.Shanın atyndaǵy akademııalyq qazaq drama teatrynyń 95 jyldyq mereıtoıynyń aıasynda bıyl qarasha aıynda Ortalyq Azııa teatrlarynyń IH festıvali Shymkent qalasynda uıymdastyrylady.

Pikirler