Abzal Quspan qandastarǵa:"Sizder úshin memleket kúnde zań shyǵarmaıdy"

246

Almaty qalasy Qoǵamdyq damý basqarmasynyń qoldaýymen «Otan-ottan da ystyq» jobasynyń aıasynda belgili zańger – Abzal Quspanmen shetten kelgen qandastar arasynda quqyqtyq máselelerdi talqylaý jıyny ótti. Sharaǵa qoǵam belsendilerimen qatar, qandastar máselesimen aınalysyp júrgen qoǵamdyq uıym ókilderi, jýrnalıster qatysty. Atalǵan jıyn Almaty oblysy boıynsha jumys atqaryp otyrǵan «Qaıyrymdy qandastar» atty qoǵamdyq qordyń jetekshisi – Bahargúl Tabysqyzynyń muryndyq bolýymen qolǵa alynyp otyr. Kezdesýde qandastar Abzal Quspanǵa qazirgi quqyqtyq problemalaryn tikeleı jetkizip qana qoımaı, aldaǵy ýaqytta qujattyq qıynshylyqtardy qalaı sheshýdiń joldary talqylandy.

 

Abzal Quspan: «Men qandastar máselesin, sizder aıtyp otyrǵan qujattyq qıynshylyqtardyń bárin jaqsy bilemin. Bıylǵy jylǵa qandastar máselesine endi nazar aýdara bastadym. Onyń sebebin ózderińiz jaqsy bilesizder.  Otbasylyq jaǵdaılarǵa baılanysty kóptegen sharalardan bas tartyp kelemin. Biraq, bul qandastar máselesine múldem aralaspaı ketti degen sóz emes. Máselen, ótken jyly biraz shýlatyp ta, shýlatpaı da jumystar atqardyq. Nátıjesinde bıyl bir jyldyq qandastardyń azamattyq alýyna jeńildik jasalýyna múmkindik áperdik. Munymen bári qazirde sheshilip ketpedi. Problema áli de bar. Qytaıdaǵy nopos (tirkeý) máselesi, qyzyl pasportty Qytaı elshiligi arqyly qııý, taǵysyn taǵylar. Bylaı qarap otyrsańyz, Qytaıdaǵy tirkeý degenińiz eshteńe de emes. Qazaqstannyń azamattyǵyn alyp aldyńyz ba, endeshe Qytaıǵa táýeldilik bolmaýy kerek. Biraq, zań solaı. Demek, solaı bolýǵa tıis. Qytaıdyń ishki máselesine biz aralasa da, qarsy bir aýyz sóz de aıta almaımyz. Deıturǵanmen, jaǵdaıdyń bári Qytaıǵa tirelip turǵan joq. Óz ishimizde de sheship, retteýge tıisti áli talaı túıtkildi problemalar jetedi. Endi ony aıqaılap, jeke-jeke adamdardyń máselesin aıta berýden túk te ónbeıdi. Sondyqtan, ótken jylǵy tájirıbemiz bar, jalpy meniń jeke tájirıbem bar, jumysty sheshýdiń eń durys joly – parlament. Zań shyǵarý, ózgertý jáne qabyldaý solardyń qolynda. Ár nárseniń óz sheshý joly bar. Men sizderge sony aıtqym keledi. Osynda otyrǵandaryń bar jáne osyndaǵylardyń ár qaısyńyzdyń artyńyzda júzdegen, myńdaǵan qandas bar. Solardyń basyn biriktire, solardyń qujattyq problemasyn biriktire otyryp, jumys tobyn quryńyzdar. Sol arqyly parlamentke jetkizesizder. Men sol jolda baǵyt-baǵdar siltep, jón kórsetip otyrýǵa ázirmin. Ózim de bolamyn. Biraq máseleniń basy qasynda júrgen ózderińizdiń tikeleı aralasqandaryńyz odan da mańyzdy, odan mándi bolar edi. Sondyqtan búgingi qazaq qoǵamyndaǵy qandastar máselesinde belsendi azamattardyń basy birigetin kez keldi. Sizder úshin memleket kúnde zań shyǵarmaıdy. Qalǵan usaq máseleler jergilikti organdarmen birlese otyryp, aqyldasyp, sheshýge bolatyn dúnıeler dep esepteımin.»

Budan tys, Abzal Quspan bıylǵy Elbasynyń sheshimimen shyqqan jarlyqty jappaı násıhattaý kerektigin basa aıtty. Iaǵnı, qandastardyń QR azamattyǵyn alýda jeńildetilgen tártip bıylǵy jyldyń sońyna deıin kúshine ıe ekenin, bıyldan keıin úlgermegen qandastarǵa qujattyq máselesi tipten qıyndaıtynyn jetkizdi. «Memleket kelgen qazaqqa ket demeıdi. Barlyǵyn alyp qalady.  Alyp qalyp ta jatyr. Mine bıyl múmkindik berip otyr. Biraq, jylda-jylda zańǵa ózgerister, tolyqtyrýlar engize bermeıdi ǵoı. Osy oraıdan múmkindikti paıdalanbaı qalyp ketseńizder taǵy 5-6 jyl zańǵa ózgeris engenshe sabylyp qalasyzdar.» – dedi zańger.

Jıyn barysynda, qandastar arasynda etnıkalyq qazaqtardyń máselesin kóterýdi qolǵa alǵan «El-Amanaty» qoǵamdyq birlestiginiń dırektory Yrysbek Toqtasyn myrza sóz alyp, búgingi tańdaǵy birqatar qıynshylyqtarǵa toqtalsa, «Qaıyrymdy qandastar» qorynyń jetekshisi Bahargúl Tabysqyzy barsha qazaq eline, sonyń ishinde qandastar máselesine múddeli, qulyqty bolǵan qoǵamdyq uıymdar men qoǵam belsendilerine, Elbasy men el aǵalaryna alǵysyn bildirdi. Ásirese, 2019 jyly kóshi-qon zańyna ózgerister enýine, qujattyq jeńildiktiń berilýine múmkindik týǵyzǵan, muryndyq bolǵan Abzal Quspan myrzaǵa barsha qandastar atynan shapan jaýyp, syı-qurmet kórsetti.

 

 

 

Qurmetolla Muhamethanuly

"Adyrna" ulttyq portaly

 

Pikirler