«Týǵan jerdeı jer bolmas, týǵan eldeı el bolmas»

229

Týǵan jer adam ómirinde kıeli oryn alady. Osy jer ony ótkenimen jáne bolashaǵymen baılanystyrady. Ata-balarymyz naızanyń ushymen, bilektiń kúshimen saqtap bizge amanat etip qaldyrǵan asyl qazynany kózimizdiń qarashyǵyndaı saqtaýymyz qajet. Jyraýlar jyrlaǵan, aqyndar óleń arnaǵan, sýretshiler sýret arqyly týǵan jerdiń ásemdigin, olar úshin asa qymbat ekendigin kórsetýge tyrysqan. Týǵan jerimizdiń topyraǵy, asqar taýlary men ózen-kólderi, dalasy óte qajet ekenin, sol úshin týǵan jerimizdi qurmetteý, qorǵaý biz úshin mindet ekenin esten shyǵarmaýymyz qajet. Bir sát kózimizdi jumyp týǵan jerimizdi oıǵa alatyn bolsaq, eń aldymen ata-ana, baýyrlarymyz jáne dostarymyz eske túsedi. Sebebi týǵan jer ol adamnyń shaǵyn Otany. Samal jelimen, balalyq shaqtaǵy estelikterimen, ata-apalarynyń qyzyqty áńgimelerimen baılanystyrady. Halyqta «Týǵan jerdiń jýsany jupar», – dep bekerden aıtylmaǵan. Árbir tas, árbir gúli, bári-bári adam úshin ystyq bolyp turady. Sonymen qatar babalarymyz qaldyrǵan týǵan jerge baılanysty keremet maqaldar kóp. Halyq danalyǵynyń urpaqty tárbıeleýde berer máni óte zor. Sol maqaldardyń barlyǵy tek Týǵan jerdi qurmetteýge, qasterleýge, qorǵaýǵa, Otandy súıýge arnalǵan. Toqsan aýyz sózdiń tobyqtaı túıini týǵan jerge degen ystyq mahabbat «Men – Qazaqpyn», «Týǵan jerimdi súıemin» deıtin árbir adamnyń sanasynda, oıynda bolýy kerek.
Sondyqtan «Adyrna» ulttyq-etnografııalyq birlestigi uıymdastyryp jatqan «Týǵan jer» jobasyna qatysýǵa shaqyramyz. Joba aıasyndaǵy barlyq is-sharalar Azamattyq bastamalardy qoldaý ortalyǵynyń qoldaýymen ótedi.

Symbat Juldyzbaı

Pikirler