Qazaqstan meniń týǵan jerim!

181

Týǵan jer – árbir adam ómirindegi kıeli meken sanalady. Adam balasynyń erteńgi úlken ómirge qaǵatyn qanatyn týǵan jeri qataıtady. Óziń týǵan, óziń ósken jerdiń tynys-tirshiligi men salt-sanasy kúni erteń seniń úlken ómirińe beriletin joldama ispettes. Eń aldymen óz úıińde boıyńa sińgen minez-qasıetti óziń týǵan aýylyńnyń salt-sanasy bekite túsedi.
Men Qazaqstannyń shalǵaı aýyldarynyń bir – Qaratóbe degen aýylda dúnıege keldim. Balalyq shaqtan bastap-aq adamda otanǵa degen mahabbat sezimi oıanady. Osynaý ǵajaıyp sezimdi oıatatyn eń aldymen óziń týǵan topyraq. Ózgeler úshin kishkentaı dep sanalsa da, ózim týǵan Qaratóbe aýyly jumaqtan kem emes. Óıtkeni osy aýylda meniń ómirimdegi eń baqytty sanalatyn balalyq kúnderim ótti. Bir top bala bolyp júgirsek, shańy kókke kóteriletin aýylymnyń árbir buryshy men qaltarysy búginge deıin jadymda jattaýly.Sebebi, sol aýylda meniń kóńildi de, shattyqty, ýaıymsyz balalalyq shaǵym ótti. Úıdiń mańyndaǵy aýlada oınaǵanym jáne bala-baqshaǵa barǵan kóshem bári-bári esimnen shyqqan emes. Sol bir shaqta asa bıik, shyǵý múmkin emesteı kórinetin aýyl shetindegi qyrqalar men sarqyraı aqqan ózenniń kúrilin saǵynyshpen eske alamyn. Eseıip ketsek te, jyl saıynǵy dástúr boıynsha jaz aılarynda mindetti túrde aýylǵa jınalamyz. Otbasymyzdaǵy toǵyz bala da, burynǵy synyptastarym da jyl saıyn bas qosamyz. Sondaı shaqtarda baıaǵy balalyq áreketterimizdi eske alysyp, arasynda bala da bolyp týǵan jerdiń topyraǵyna armansyz saıran salamyz. Sondaı kezderi adamnyń týǵan jeri de ata-anasy sekildi dep oılaımyn. Ata-ana ǵana óz balasynyń bar erkeligin kótere alatyny sııaqty, týǵan topyraǵyń ǵana seniń sotqarlyǵyńdy, buzyqtyǵyńdy, erkeligińdi kóteredi eken. Óz aýylyńnan, týǵan jerińnen uzaı qalsań, keshegi balalyqtan da, sotqarlyqtan da túk qalmaıdy. Syrtta sen bóten adamsyń. Qazaq halqynyń sábıiniń boıyna týǵan jerdiń ereksheligin dúnıege kelgen sátten bastap sińiretini sonsha, kez kelgen qazaqstandyq azamat óz týǵan jerin basqamen almastyrýdy oılamaıdy da. Týǵan jerińdi basqa mekenmen aıyrbastaý biz úshin múmkin de emes.
Jumys barysymen álemniń birneshe elinde bolyp, tipti keıbirinde birneshe jyl ómir súrdim de. Sol kezde túsinip, túıgenim, týǵan jerdeı jer bolmaıdy eken. Elimnen, týǵan topyraǵymnen myńdaǵan shaqyrym alysta júrsem de, meni únemi bir saǵynysh jeteleıtin. Jýsannyń ıisine tunǵan týǵan jerime degen saǵynysh báribir túbinde aýylyma qaıtardy. Týǵan jer – meniń álpeshtegen anam, aıalap ósirgen ákem, týǵan-týysym, aǵa-ápkelerim, meni bilim jolyna jetelegen ustazdarym, sol bilimge umtylý jolyndaǵy taı-qulyndaı tebisken jora-joldastarym dúnıege kelgen jer. Shetelde júrgende de óz elim týraly maqtanyp, aýyz toltyryp kóp dúnıe aıtatynmyn. Qazaqstandy álemge tanytqan jaǵdaıdyń biri – Birikken Ulttar uıymynyń tórine shyǵyp, Qaýipsizdik Keńesine tóraǵalyq etýimiz. Osynyń bári elimniń azattyǵynyń jemisi deıtinmin sheteldik dostaryma.
Baýyrjan Momyshulynyń «Opasyzda - Otan joq» degen sózi bar. Otanyn, salt-dástúrin, ulttyq qundylyqtaryn tárk etip, basqanyń jeteginde ketip jatqan, óz elin tastap bóten elge qonys aýdaryp jatqan jastarymyz da  kezdesedi. Bul ókinishti jaǵdaı. Alaıda, túptiń túbinde búgin elden ketkender, óz salty men sanasynan adasqandar báribir týǵan topyraǵy men týǵan salt-sanasyna qaıta oralatynyna senimdimin. Óıtkeni jer sharyn jeti ret aınalsań da, týǵan jerińnen artyq mekendi tabý múmkin emes.

Marjan Tilektesqyzy.

Bul maqala Azamattyq bastamalardy qoldaý ortalyǵynyń

«Týǵan jer» granttyq jobasy aıasynda jazyldy

"Adyrna" ulttyq portaly

Pikirler