«Mama, endi eshqaıda barmaı-aq qoıaıyqshy. Men lagerge oralǵym kelmeıdi. Qazaqstan sondaı ádemi. Munda bári jaqsy. Osy jerde qalaıyqshy». Bul bes jyl ýaqytyn Sırııada urlatqan Baljannyń uly Ilııastyń elge oralǵan sátte anasyna aıtqan alǵashqy sózi. Jat aǵymǵa ýlanyp, adasqan Baljan suhbat bastalmas buryn materıaldy óziniń sýretimen qosa jarııalaýymyzdy ótindi.
– Ózińiz áp-ádemi, aqyldy qyzsyz. Mundaı jat aǵymnyń jeteginde qalaısha ketip júrsiz?
– Oral qalasynyń týmasymyn. Ákemniń jalǵyz qyzymyn. Jalǵyzdyǵymdy paıdalanyp, erkeligimnen ajyraǵym kelmeıtin. Biraq ákem men anam ajyrasyp ketti. Sol kezde ishki álemimniń kúl-talqany shyqty. Kóp uzamaı anam ekinshi ret turmys qurdy. Men ata-ájemniń qolynda qaldym. Syrtqy álemge degen ókpem ata-áje, ata-anammen aradaǵy qarym-qatynasymyzǵa keri áser etti. Sóıtip júrgenimizde, anam kóz jumdy. Ol kezde men 13 jasta edim. Alasuryp, qatty qınaldym. Ózimdi álemde jalǵyz qalǵandaı sezinip, kúızeliske túsip kettim.
– Sodan…
– Birde Áıgerim esimdi qyzben tanystym. Ol kezde Áıgerim namaz oqıtyn. Bir qyzyǵy, ol únemi uzyn qara kıimmen júrýshi edi. Biraq naq sol kezde men úshin Áıgerimniń syrtqy turpatynyń esh mańyzy bolǵan joq. Basymdaǵy qıynshylyqtyń bárin Áıgerimge aıtyp júrdim. Ishi-baýyryma kirip alǵan ol maǵan eń jaqyn adamym sııaqty kórinetin. Sóıtip júrip, Áıgerim meni dinmen tanystyra bastady. Keıin onyń qurbylarymen jaqyn aralasyp júrdim. Ol kezde 15 jasta edim. Jastyqpen bolsa kerek, Áıgerim bastaǵan qyzdardyń meni ata-anamnan artyq jaqsy kóretinine sendirdi.
Arada ýaqyt óte kele, Áıgerim sııaqty men de qara jamyla bastadym. Biraq otbasym nıqab kııýime qarsy boldy. Bar shaǵymymdy, muńymdy jańadan tapqan qurbylaryma aıtqan kezde, olar maǵan kúıeýge shyǵýǵa keńes berdi. Sóıtip, bolashaq kúıeýimmen tanystyrdy. Joldasymnyń jasy biraz úlkendigine qaramastan, oǵan turmysqa shyǵýǵa asyqtym. Meni bolashaǵymnyń qalaı bolatyny emes, úıden tezirek qutylý jaǵy alańdatyp júrgen edi. Sóıtip, 16 jasqa tolar-tolmastan, úıden qashyp shyǵyp, turmys qurdym.
– Ári qaraı ne boldy? Ol kezde joldasyń da ózińmen baǵyttas (dinı senimi) boldy ma?
– Qulsaryǵa keldik. Úıde toıdyń yrymy jasaldy. Ózge qalyńdyqtar sııaqty aq kóılek kımedim. Úlken toıdyń jasalýyna joldasym qarsy boldy. Sebebi ekeýmiz de ol kezde toı jasaýdy haram dep túsinetinbiz. Kúıeýim ekeýmiz bastapqyda Qulsaryda, onyń shańyraǵynda tura bastadyq. Keıin Atyraý qalasyna kóship keldik. Kúıeýim – úıiniń tuńǵyshy. Bes balanyń úlkeni bolatyn. Ári menen jeti jasqa eresektigi bar. Kolledjdi, keıin ınstıtýtty úzdik dıplommen bitirgen, óte saýatty jigit. Teńiz qalashyǵynda jumys istep júrdi. Sondyqtan, men kúıeýimniń dinı baǵytta qatelesip júrgenin bilmedim. Ózimdi de týra joldamyn dep oılaıtynmyn. Cóıtsem, kúıeýim Atyraýdan jasyryn túrde Abdýl Ýahabtyń (teris aǵymnyń negizin qalaýshy) «Úsh negiz» kitaby boıynsha bilim alǵan eken. Jasyryn sabaq alǵan kúıeýimniń aldymen Mysyr, keıin Sırııaǵa bet alýyna osy jaǵdaı sebep boldy. Mysyr astanasy Kaırde joldasym jeke ortalyqtan sabaq alyp júrdi. Men áıelderge arnalǵan arab tili kýrsyna baryp, til úırene bastadym. Ol kezde, árıne, oqýdy aıaqtaǵan soń, elge aýdarmashy maman retinde oralamyn dep oıladym. Biraq arada segiz aı ótkende kúıeýim Sırııaǵa baryp, halıfat ornatý jolynda kúresetinimizdi aıtty. Bul 2013 jyldyń sáýiri bolatyn. Osylaısha, meniń ómirimdegi eń úlken qatelik saǵaty bastaldy…
– Ózińniń qateleskenińdi qashan, qandaı jaǵdaıdan keıin túsindiń?
– Ol jaqta adasyp júrgen qazaqstandyqtardyń sany óte kóp boldy. Tipti balalarymen qosa, ata-ájesin de ala kelgen kóp otbasylar bar. Olar eldegi úı-jaı, kólikterin satyp, Sırııaǵa birjola kelgender edi. Mal-múlkin satýdan túsken aqshany DAISh-tiń (elimizde tyıym salynǵan terrorıstik uıym) jendetterine «ortaq maqsat» úshin dep ótkizip jiberdi.
Ana jaqtaǵy qantógisti, qatygezdikti kúnde kórip júrgen joldasym da bizdiń adasqanymyzdy túsindi. Sol sátten bastap biz jasyryn túrde elge oralýdyń jolyn izdestire bastadyq. Bul 2016 jyl edi.
– Sonda naqty qandaı qatygezdiktiń kýási boldyńyz?
– DAISh jendetteri kishkentaı er balalardy alty jasqa tolar-tolmastan, áskerı daıyndyqqa alyp ketip otyrady. Sol qarǵys atqyr soǵys dalasynda ómirge kelgen meniń ulym eshqaıda barǵan joq. Sebebi jasy kishkene edi. Biraq balalar lagerinde pedofılızm, gomoseksýalızm sııaqty aıýandyqtardyń barlyǵy bolyp jatqanyn kózimiz kórip júrdi. Kishkentaı balalardy qorlaǵan jaǵdaılar kóp tirkeldi. Taǵdyry aıanyshty halge túsken búldirshinderdiń arasynda qazaq balalary da júr. Sábılerdi DAISh sheıhtarynyń 13-15 jastaǵy uldary aıaýsyz qorlap jatatyn. Biraq ol úshin kináliler jazalanbaıtyn. Keıin bul qalypty jaǵdaıǵa aınaldy. Osyndaı jıirkenishti áreketterdi jyly jaýyp qoıyp otyrǵan DAISh bıliginiń ásheıin betperde kıip júrgenin túsiný qıyn emes…
– Áıelderge qarym-qatynas qalaı boldy? Áıelder úshin on neshe ret turmys qurý qalypty jaǵdaı sanalady degendi de estidik.
– Men ózim 10, 15, tipti 19 ret kúıeýge shyqqan áıelderdi bilemin. Ol áıeldiń erkekjandylyǵynan emes, DAISh qoǵamy áıeldi osyndaı beıshara deńgeıge deıin túsirip tastaǵandyǵynyń nátıjesi. Ol jaqta erkek áıelmen eki-úsh kún turǵannan keıin ajyrasyp kete alady. Sóıtip, ekinshi áıel alyp, bir aptadan soń ony da tastaı salady. Oqıǵa osylaı jalǵasa beredi. Olar bir-birine áıelderdi syılaı salatyn. Muny ózderi «qurmet» dep túsindiretin.
Qoldan-qolǵa «syılyq» retinde ótken áıelderdi bilemin. Olar ata-analaryn eske alyp, qatty jylaıtyn. Olardyń aýyr taǵdyry týraly estip, men de jylaıtynmyn. Jandy qýyrshaqqa aınalǵan ol áıelderdi baskeserler jezókshe dep ataıtyn. Al, shyndyǵynda, áıelderdi qorlap otyrǵan baskeserlerdiń ózderi.
– Ol jaqtan qalaı qashyp shyqtyń? Elge kelgen jaǵdaıda isti bolýdan qoryqpadyń ba?
– Adasqanymyzdy túsingennen keıin kúıeýim ekeýmiz qashyp shyǵýǵa kún saıyn árekettenip júrdik. Arnaıy top quryp, talaı márte qashqanymyzben, adasyp, báribir baskeserlerdiń qolyna qaıta túsetinbiz. Sóıtip júrgende, bizdiń tobymyzda bolǵan atyraýlyq eki jigitti baskeserler jazalap, atyp óltirdi. Biraq biz sońyna deıin kúresýge bekindik. Uzaq ýaqytqa sozylǵan operaııamyz sátti aıaqtalyp, kúrdterdiń qolyna óz erkimizben berildik.
Bastapqyda túrmede jattyq. Keıin bizdi tutqyndar lagerine ornalastyrdy. Lagerde jatqan ýaqytymyzda tutqynda júrgen ıraqtyqtardyń ózi «Erteń elińe barǵan ýaqytta on bes – jıyrma jylǵa deıin túrmede otyrasyń. Odan da DAISh-ke qaıta barǵanyń durys» dep úgittep júrdi. Men sol kezde, «Meıli túrmege otyryp, shyqqanym artyq. Esesine, jazamdy óz elimde óteımin. Ári óz elimde balalarymnyń qaýipsizdikte bolaryna senemin. Myna jerde ólim saǵatyn kútip júrgennen góri, on bes jyl túrmede otyrǵanym artyq» dep jaýap beretinmin.
– Baljan, qalaı desek te, siz baqytty adamsyz. Sebebi sonshama qatygezdiktiń ortasynan elge aman oralyp otyrsyz. Qateleskenin kesh túsinip, súıegi dalada qalǵan qarakózderimiz qanshama…
– Rasymen de, ol jaqta shetten kelgender úshin keri qaıtatyn jol joq. Soǵys dalasynda opat bolǵandardyń biri – qurbym Nurjamal. 1987 jyly týǵan. Qulsarynyń qyzy. Onyń tórt balasy boldy. Kúıeýi 2012 jyly terrorızm baby boıynsha sottalǵan Nurjamal kóp uzamaı balalaryn alyp, Sırııaǵa qashyp keldi. Sol jerde tájik jigitine ekinshi ret turmysqa shyqty. Biraq kúıeýi soǵysta qaza tapty. Ońbaı qateleskenin kesh túsingen qurbym keıin ákesine qońyraý shalyp, kómek surady. Ákesi jolyn taýyp, Nurjamalǵa bes myń AQSh dollaryn aýdarady. Biraq qurbyma elge oralý baqyty buıyrmapty. Onda aqsha baryn bilip qalǵan qazaq áıelder Nurjamaldy aldap, jolǵa alyp shyǵyp, qınap óltirgen.
Nurjamal ekeýmiz jaqyn qurby boldyq. Únemi eldi armandap, jospar quratynbyz.
– Taǵy bir suraq. Adamdar aıaýsyz qyrylyp jatqan ol jerden balalardy qalaı aman saqtap alyp keldińiz? Estýimizshe, kóptegen sábı jarylys, atys kezinde sheıit bolyp ketedi eken…
– Men balalarymdy únemi jýynatyn bólmede jasyryp júrdim. Terezesi joq jerdi oqtyń ánebir keremetteıi de tesip óte almaıtynyn biletinmin. Balapandarymdy dalaǵa múlde shyǵarmaıtynmyn. Sebebi kez kelgen ýaqytta qańǵyǵan oq tıip ketýi múmkin edi. Osyndaı arpalystyń ústinde sábılerimniń balalyq shaǵyn urlaǵanym úshin, ózimdi kináli sezingenim ras. Balalarym ol jaqtan ashyq aspandy kórmeı ósti.
– Taǵy ne aıtasyz…
– Biz panalaǵan kúrdterdiń lagerinde sheteldikter kóp boldy. Bes jyl, úsh jyl boıyna elinen habar kútip otyrǵan áıelderdiń qatary tipten mol. Olar Qazaqstannyń «Jýsan» arnaıy operaııasyn júrgizip jatqanyn estip, bizge qatty qyzyǵa qaraıtyn. Sebebi basqa memleketter áıelder men balalardy ǵana qaıtaryp jatyr. Onda da jyldap kúttiredi. Al bizdiń elimiz áıel-balamen birge, erlerdi de áketýde. Muny kórgen Reseıden, Kavkazdaǵy Daǵystannan kelgen áıelder «Qazaqstannyń azamaty bolǵymyz keledi» dep te júrdi.
Ushaqtan túsken ýaqytta da bizdi áskerıler de, medbıkeler de jyly qabaqpen qarsy alyp, tipti qushaqtap, jaǵdaıymyzdy surap, báıek bolyp jatty. Men borttan shyqqannan bastap jylaýmen boldym. Sebebi bul toqtamaı aqqan qýanyshtyń kóz jasy. Kóp uzamaı úshinshi sábıimdi ómirge ákelemin. ÝZI ishimdegi nárestemniń ul ekenin aıtty. Amandyq bolsa, ulyma Prezıdenttiń esimin beremin.
Kúıeýim qazir Sırııa dalasynda baskeserlerdiń qolynda qaldy. Habar joq. Biraq túbi ol elge oralady degen úmittemin. Aman-esen jeńildengen soń, ýnıversıtetke oqýǵa túsemin. Balalarymdy ósirip-jetildirý úshin eńbek etemin.
Suhbattasqan Baıan JANUZAQOVA, Atyraý oblysy
"Adyrna" ulttyq portaly
