Belgili kúıshi-sazger, «Aq jaýyn» memlekettik kameralyq ult-aspaptar orkestriniń jetekshisi, QR eńbek sińirgen ártisi Seken Turysbekovtyń «Kóńil tolqyny» kúıin tyńdamaǵan jan kemde-kem. Kez kelgen adam shyǵarmanyń alǵashqy áýenin estigen boıda tolqyndaı terbelip, tula boıynyń eriksiz yrǵalyp ketetinin sezbeı de qalady.
«Kóńil tolqyny» - naǵyz shedevr shyǵarma. Seken aǵanyń aıtýy boıynsha, bul kúı taǵdyr tálkegine túsken kezde dúnıege kelgen. «Kóńil tolqyny» 1985-87 jyldary týǵan. Seken aǵa eki jasar Janar jáne Anar atty qyzdarynan taban asty aıyrylyp qalǵan. Birin kólik qaǵyp ketse, ekinshisine kóz tıip qaıtys bolǵan. Qos birdeı balasyn jer astyna tapsyrǵan Seken aǵa aýyr kúıge túsip, qatty tuıyqtalyp ketken. Jer betine syımaı, qaıǵy jamylǵan sátte, «Kóńil tolqyny» kúıin ómirge ákeledi. Kúı birden kópshiliktiń ystyq yqylasyna bólenip, keńinen taralady. Tipti, alys-jaqyn sheteldegi jurtshylyq kúıdi tyńdaǵan boıda onyń avtoryn izdestirip, kúıdiń shyǵý tarıhyna bilgileri keledi. Japondyq tyńdarmandar kúı annotaııasyn suraǵan kezde, avtor ishtegi orny tolmas, ókinishti syrtqa shyǵarmas úshin «Bul kúı «Nevada-Semeı» qaıǵysyna arnalǵan edi» dep qoıa bergen.
Seken Turysbekov «Kóńil tolqyny» kitabynda bylaı dep jazady: «Kúıdiń ózeginde ákeniń orny tolmas ókinishi men óksigi jatyr. «Kóńil tolqyny» - ózine deıingi uly kúıshi-sazgerlerdiń rýhanı jalǵasy bolǵanymen, ishki tabıǵaty múlde bólek, júrek qylyn dirildete sherter kúshi bar, tyńdaýshysyn oı men sezim tuńǵıyǵyna tartatyn týyndy».
Derekkóz: massaget.kz
"Adyrna" ulttyq portaly
