Qazaqtyń óz qundylyǵyna bajaılaı qaraý dáýreni bastaldy. Bul - ulttyń damý kepili.
Bul - materıaldyq ıgilikten bas kóterip, ulttyń rýhanı qundylyǵyna degen nazary aýǵandyǵy ǵana emes, ult bolyp qalýǵa ǵana tyryspaı, damýǵa umtylǵany!
Osy retten qaraǵanda, sońǵy kezderi ulttyq bolmysymyzdyń bir aınasy bolarlyq aıtysqa qatysty ár alýan áńgimeniń, syn men minniń, taıtalastyń shyǵýy - osy saladaǵy qalyptasqan túzilistiń jetken belgili bir satysynyń jetkiliksiz bolyp, daǵdaryp, endigi deńgeıdiń oǵan alasalyq ete bastaǵanyn kórsetedi. Taqyrypqa aralasýymyzdyń ózi de osy bir úderiske (proess) baıqaýshy ǵana emes, qatysýshy bolý da azamattyq paryzymyz bolǵandyqtan.
Tilimizde bar «aıqaı-uıqaı» degen qos sózdiń osyndaı úrdiske (tendenııa) qatysty taýyp aıtylǵanyna qaıran qalasyń: aıqaı - úderistiń túri, syrtqy kórinisi, dybysy bolsa, uıqaı (uıý, uıqasý, úılesý, jymdasý) - úderistiń mazmuny. Shamasy biz buǵan deıin qaı úderiste de «aıqaıǵa» mán berip, «uıqaıdy» aıaqasty ettik. «Aıqaı» - damýdyń alǵysharty ǵana ekenin eskermeı keldik. Biz ázirge Túrge ǵana nazar aýdaryp keldik. Damýdyń basty kórsetkishi ylǵı da Mazmunnyń qolǵa alynýynan kórinedi. Shamasy, endigi rýhanı ómir Mazmunǵa eriksiz nazar aýdartyp otyrǵandaı el damýynyń jańa deńgeıi men talabyn qajetsinýde. Bul Qajettilik barlyq sala boıynsha talap etilýde. Sol sebepti, buǵan deıin ońdy-soldy joly bolǵan Haltýranyń mańdaıyna «tas atyla» bastady. Ol,tipti, ómirdiń bar salasy boıynsha kórinis berýde. Endeshe osyǵan oraı sóz órbitetin ýaqyt ta pisip jetti. Ásirese, ultymyzdyń ishki rýhy men qaıratyn, jigerin shıryqtyryp syrtqa áıgileıtin, túrkilik demokratııanyń dıalektıkalyq rýhanı turpatyn pash etetin Aıtys týrasynda sóz qozǵaý sol ónerdiń tutýshysy (nosıteli) retinde mindetimiz de.
Aıtys - ádebıet pe?
«Qolda ósken túıeniń taılaq aty qalmaıdy» degen bar. HH ǵasyrdaǵy talap pen bıikten aıtysty halyq aýyz ádebıetiniń bir salasy retinde tanyp, zerttep, qaıta qalpyna keltirýge týra keldi. Bul áreket óz ǵasyrynyń deńgeıinen qaraǵanda barynsha durys ári áleýetke saı áreket bolatyn. Nátıjesinde aıtystyń keńestik mazmuny qalyptasty: burynǵy aýyl-aýyl, rý-rý bolyp qos taraptan bolatyn aıtys endi aýdan-aýdan, oblys-oblys túrindegi taraptar talasyna kóshti, sharýashylyq pen qyrsyzdyqty sheneýshi quralǵa aınaldy.Qalaı desek te, bul jaǵdaı álemde syıaǵy (analogy) joq ımprovızaııalyq ejelgi túrki ónerin óz qalpyna keltirdi, ómirden ornyn tapty, Alty alashtyń (qazaq-qyrǵyzdyń) sáıkestený (ıdentıfıkaııalyq) brendi retinde túzildi, ulttyń abyroıyn asyrdy, onyń erekshe qundylyq sapasyn kórsetti.
Este joq eski zamandaǵy dýalıstik ómir turqyn men dıalektıkalyq ómir fılosofııasyn pash etken bul óner birneshe myń jyl burynǵy qalyptasqan deıtúrkilik qoskindikti in-en (ın-ıan) turǵysynyń naǵyz áıgisi bolatyn. Odúnıe men Budúnıe, Óli men Tiri, Aq pen Qara, Táńir men Ińir, Shyǵys pen Batys, Jaz ben Qys sekildi polıarlyq taraptardyń básekelik taıtalasy áýelde joralǵy (rıtýal) túrinde týyndasa, ol keıin ónerdiń negizine aınaldy. Bul - túrkilik «eki jarty - bir bútin» tujyrymynyń naǵyz danalyq ejelgi «Shoýy» bolatyn.
Sóıtip, aıtystyń arhaıkalyq nusqasynyń ónerden jýrnalıstik syıpatqa ulasýyna Keńestik zamanǵa deıin-aq, qazaq óneriniń altyn ǵasyry bolǵan HIH ǵasyr kirisken edi. Qoǵamdyq-áleýmettik máseleni ortaǵa salǵan Birjan-Sara aıtysy soǵan dálel. HH ǵasyr sony bekitti, aıtysty ǵasyrdyń basty aqparat quraldarynyń obektisine aınaldyrdy. Aıtys tele-radıo quraldarynsyz ótpeıtin boldy. Sóıtip, aıtystyń ádebıettik syıpaty jýrnalıstik turpatqa túpkilikti jol berdi.
Ótken ǵasyrdaǵy aıtystyń qalyptasyp, órbýi jekelegen adam esimderimen baılanysty bolsa da, oǵan basty alǵyshart sol kezgi qoǵamnyń qolynda bolatyn. HH ǵasyr aıtysynyń qalyptasyp, damýyn kimniń arqasynda desek te, úderis oshaǵyn mazdatqan jaǵdaıǵa dál baǵa bere almas edik. Eger de aıtysty jeke adamdarmen baılanystyrsaq, sol adamdardyń toqyraýymen birge aıtystyń toqyraýyn da moıyndaýǵa týra keledi! Al, óner eshqashan toqyramaıdy, belgili bir satyny basyp ótip, kelesisine ótetin ólara kezeńdi ǵana bastan keshedi de, álgi jeke adamdar ýaqyt shańyn qaýyp, óz mıssııasyn oryndaǵan kúıi qala beredi. Al óner túrin ózgertip, mazmunyn baıytyp, sapalanyp alǵa basa beredi. Bizdiń oıymyzsha Aıtys ta sondaı bir kezeńge tap keldi.
Aıtys kásibı óner me?
Búginde aıtystan tabys tabýdyń jolǵa qoıyla bastaǵanyn, keıbir aıtyskerlerdiń ondaǵan júlde-kólikke ıe bolǵanyn,tipti, aıtys qomaqty júlde qory bolsa ǵana ótetinin moıyndaı bastadyq.Demek, kázirgi aıtystyń kásibı ónerge qoıylatyn basty talap - tabys tabýǵa baǵyttalǵanyn eshkim de joqqa shyǵara almaıdy. Árıne, kásibı ónerge aınalý sol ónerdiń akademııalyq sapaǵa kóterilýine negiz bolar degen dámeden de qur qalmasymyz anyq.Alaıda, ázirge ondaı úderis te, kórinis te joq. Aıtystyń teorııalyq jaǵynan tolyq syıpattamasyn bylaı qoıǵanda, aıtystyń kórkemdik jaǵyn saraptaý búginde jolda qalyp, úndiniń syıyry sekildi syıynatyn ǵana jaǵdaıdamyz.
Búgingi aıtys nege júıeli zertteý (birdi-ekili dıssertaııalyq taqyryptyń bar ekendigi ol talapqa jatpaıdy) obektisi bolmaı júr? Nege akademııalyq bilim nysany bolmaı júr? Ol ádebıet pe, jýrnalıstıka ma, sınkrettik óner me? Qarapaıym alǵanda, nege aıtysty baǵalaý krıterııi naqtylanbaǵan? Aıtys úderisi nege belgili ádebıet ókilderiniń kózqarasymen ǵana baǵalanýy tıis? Aıtystyń janr boıynsha, mazmun men uıymdastyrý tetikteri boıynsha naqtylanǵan túrleri nege joq? Bolsa nege júıesiz? Zaman qajetsinip otyrǵan kásiptik talapqa aıtystyń ózi kóterildi me, túr men mazmun kásibı ónerge laıyqtaldy ma? Aıtyskerler óz qyzmetin nege kásibı tarıfpen puldaıdy, al aıtystyń mazmuny nege áýesqoılyq syıpatta? Qaptaǵan bul saýalǵa aıtystyń aınalasynda júrgenderdi tuqyrtý úshin emes, asyl qundylyqty bir saty bolsa da joǵarǵy deńgeıden kórgimiz keletindikten týyndatyp, jaýap izdeýge táýekel etip otyrmyz. Jáne de, aıtystyń buryn moıyndalǵan ádebı salaǵa jatatyn óner ekendigine úlken kúdigimiz bolyp otyr...
Biz búginde aıtysty sýperóner deńgeıine shyǵarýmen dalbasalap júrmiz. Onyń sýperóner bolýy múmkin emes, óıtkeni, árbir óner ózinshe - sýper! Aıtysqa oppozıııalyq turpatty da tyqpalaımyz, ádebı kórkemdikti de kórgimiz keledi,máseleni ashtyrý óz aldyna,tipti, sony aıtyspen sheshkimiz keledi!? Bul - aıtysty damytý joly emes, ony qoljaýlyq etý kórinisi.
Kázirgi aıtysqa qoıylatyn basty talap: shyndyqty jyrlaý, ádiletti aıtý, problemany ashý? Keshirińiz, aq ter-kók ter bolyp, qarsylasymen shaıqasyp otyrǵan aıtysker nege shyndyqqa bas qatyrýy kerek? Ony izdeıtin de, jyrlaıtyn ádebıet bar emes pe? Ádiletti aıtý deıdi, ony zertteıtin, ádilet úshin kúresetin saıasattaný, quqyqtaný sekildi qoǵamnyń salalaryna qatysty ınfraqurylymdar jetpeı me? Ári-beriden soń táýelsiz saıasatshylar she? Oppozıııa she? Problemany ashpaı, parlament ne istep júr? Qysqasy, biz aıtysqa qoǵamdy qutqarýshynyń rólin berip, ony oppozıııa etip te, saıasatshy etip te, saıasattanýshy etip te qoıǵymyz keledi.Biraq aıtyskerlerdiń ishinen nege azamattyq pozıııany bildiretin sol salalar boıynsha bir de bir aıtýly azamat qoǵamnan laıyqty oryn almaı júr? Óıtkeni, bizdiń aıtysqa qoıyp júrgen talaptar jyımasy (nabor) júıesiz, orynsyz, jasalyp otyrǵan jaǵdaı laıyqsyz. Alda-jalda qoǵamda ashyq pikir mádenıeti ornyǵyp, demokratııa qalyptasyp jatsa, aıtysqa ne qalmaq? Aıtystyń kázirgi mıssııasynyń jalǵandyǵy da, burystyǵy da osynda.
Aıtystyń áýelden qarapaıym da uly mıssııasy bar, ol poetıkalyq taıtalasý ǵana! Sonyń ózi qazaqtyń qanshalyqty demokratııalyq órshitkisi qanyna sińgen, básekequmar (konkýrentosposobnyı) halyq ekenin áıgileıtin qasıet! Aıtystyń sodan adaspaǵany abzal.
Aıtysker aqyn ba?!
Joq! Aıtyskerdiń aqyn bolýy onyń poezııa ókili bolýyn mindetteıdi. Alaıda, aıtysqa qatysý úshin poezııa ókili bolýy mindet emes. Improvızaııalyq uıqas túzý qabyletin poetıkalyq talaptyń biri desek te, uıqas qýyp, taqpaqtatý (rıfmalyq uıqastyrý dep túsinińiz) poezııalyq tolyqqandy ónimdi bere almaıdy. Taqpaqtatý - Aıtystyń basty talaptarynyń biri, biraq aıtysty poezııa salasyna qosatyn qasıet bola almaıdy, bastysy emes. Bizdiń oıymyzsha, aıtysqa ımprovızaııalyq taqpaqtatýdan da qoıylǵan zor mindet bar, ol - aıtysý! Aıtysý degenimiz - qarsylaspen uıqas joldardy sýyryp salyp jarysý emes, qarsylastyń uıqastyra aıtqan joldaryna tapqyrlyqpen qarsy jaýap berý, poetıkalyq toıtarys berý, demek, aıtysta poezııadaǵydaı taqyrypty qaýzaýǵa erkindik joq, qarsylastyń shaýjaıyna táýeldilik pen sodan sytylý úderisi bar. Munda jekpejektik sportqa tán daǵdyny qajetsinetin talap bar. Qaı aıtysker osy jaıtty óz paıdasyna taktıkalyq jolmen sheshe alady, nátıjege sol jetedi.Al, poezııanyń mıssııasy men joly múldem basqa, ol - poetıkalyq danalyq, fılosofııa. Al, aıtys - poetıkalyq debat. Aıtysker aıtys kezinde ózin ónerpaz retinde emes, saıysker, Kúresker sezinedi, al aqyn óleń jazý kezinde ózin Týyndatýshy sezinedi. Ekeýin salystyrýǵa da, bir birine jaqyndatýǵa da, qarsy qoıýǵa da bolmaıdy!
Ókinishke oraı, biz aıtyskerdi aqyn ataý arqyly shynaıy poezııa ókilderiniń nany men mıssııasyn aıtysqa júktep, ádebıet pen jýrnalıstıkany shatastyryp júrmiz. Poezııa - ádebıet, Aıtys - poetıkalyq pikirtalas. Poezııa -- bolmys, Aıtys -- úderis! Muqaǵalıdyń óleńiniń qalaı shyqqany mańyzdy emes, onyń óleńiniń ózi mańyz! Al, Aıbektiń mańyzdy óleńi emes -- aıtysý sáti! Shynyn aıtqanda, aıtystyń mátini aıtys barysyndaǵydaı áserli emes, onyń úderistigi de,poezııa emestigi de sonda.
Úderis joq bolsa - aıtys ta joq! Aıtys úderistiń bolýyna táýeldi. Al, poezııaǵa úderistiń keregi joq, onyń boıynda jaratýshylyq qasıet bar: qanshama tyıym salsań da, poezııa báribir jaryqqa shyǵady.Poezııa bul jaǵynan barynsha táýelsiz aspekt.
Sol sebepti, aıtysta basty mańyzdy jaıt aıtys úderisin uıymdastyrýǵa kóp nárse táýeldi. Qarsylas aıtyskerler bir birine saı ma saı bolsa, poezııaǵa bergisiz úderis týyndap, sol sát Jaratqannyń jadyraǵanyndaı sezinetin úderiske toly bolmaq. Sol sátti tamashalap otyrǵan halyqty nege aıdasań da, óre túregeletin adam sengisiz rýh paıda bolady. Sebebi, rýhanı kúsh árýaqta adýyn úderisten týyndaıdy. Qysqasy, Aıtys úderis qana emes, úderisti qozdatýshy órshitki (katalızator). Sol sebepti de, biryńǵaı «oppozıııaǵa kóshken» aıtysqa ókimet jasyryn túrde tyıym saldy, sebebi, aıtys saıasatqa qol arta bastady, ózine tán emes mindetke júginse, kim bolsa da, ne bolsa da osyndaı kedergige dýshar bolar.
Aıtystaǵy krıterıı nege bulyńǵyr?
Aıtystyń nátıjesi onyń barysyna ǵana emes, baǵasyna da qatysty. Biraq bizdiń aıtysty baǵalaıtyn mólsher, krıterıı jaǵy qalaı? Aıtystyń shynaıy máńgi mıssııasy - qos taraptyń poetıkalyq tartysy, oı talasy, pikir qaıshylyǵy. Osy jaǵy baǵalaý kezinde eskerile me? Birin biri syıpalap aıtysý - aıtys ónerine jat. Ol aldyn ala júlde alýǵa keliskenderdiń ǵana qylyǵy.
Ras, aıtysta jeńý úshin tapqyrlyq pen bilimdi tanytyp, saıasatqa da, quqyqqa da, basqa talaı taqyrypqa qarsylasty arandatýǵa bolady,onyń bilim-biligin kórsetetindeı tamyryn basyp, «qoraǵa kirgizetindeı» san alýan taktıka kerek. Biraq aıtystyń úderisin saıası úderis etken kezde ol aıtys bolýdan qalady, aıtysker dańǵazashyl, popýlıst bolyp shyǵa keledi. Al, biz aıtystyń anasy óner ekenin umytpaýymyz kerek!Sondyqtan aıtyskerge ónerpaz retinde baǵa qoıylýy shart, beıresmı depýtat retinde emes!
Munyń barlyǵy aıtysty uıymdastyrý taktıkasynyń durys qurylýyna baılanysty. Al, aıtysý taktıkasy aıtys janry men túriniń, mazmunynyń baǵalaný krıterııilerine tikeleı táýeldi. Biz kázirgi aıtystan janrdy da, túrdi de, mazmundy da ajyrata almaıtyn jaǵdaıǵa tireldik. Bir aıtysta qyz ben jigit aıtysy da, túre aıtys ta, súre aıtys ta, jumbaq aıtys ta, qaıym aıtys ta bylyǵyp júre beredi. Sodan kelip, ony baǵalaý múmkin emes.
Tipti, qazylar alqasynyń ózi júıelengen aıtysty baǵalaýǵa daıyn emes, sebebi, olar úshin arnaıy semınar ótkizilip, naqtylanǵan krıterıge kelisip, árbir baǵa mólsheri, shkalasy jiktelgen emes. Sol sebepti, aıtysty baǵalaý ataqtylardyń «dýaly» isine aınalyp ketken. Aıtyskerler 20-40 jas arasyndaǵylar bolsa da, olardyń ónerin 60-tan asqan aǵa urpaqtyń kózimen qaraýǵa,baǵalaýǵa májbúrmiz, sonda búgingi ónerdi qolǵa alyp otyrǵan urpaqtyń baǵasy qaıda? Búgingi úderisten ol nege keshigip júrýi kerek? Óz zamanynyń ónerin baǵalaı almaıtyn biz nege pushaıman urpaq tárbıeleýimiz qajet?
Taktıkanyń naqtylanbaǵanynan Júrsin Erman áýeli aıtyskerlerge «júretin» dáliz anyqtap, neni aıtýǵa bolady, neni bolmaıdy degen shart qoıýǵa májbúr. Sebebi, aıtys úderisi bastan júıesizdikke urynǵan, sonyń tereń jyrasynan shyǵarý úshin, uıymdastyrýshy ylǵı da «tótenshe shara» qoldanýǵa májbúr, sıtýaııaǵa qaraı aıtystyń úderisine aldyn ala alǵyshart qoıýǵa daǵdylanǵan. Bul aıtystyń kóleńke erejesi bolyp ketken!?
Aıtystaǵy basty talap eki qarsylastyń bir birimen saıysýy bolýy kerek, baǵalanatyn krıterıı de sol bolǵany jón. Eger de osylaı basyn ashyp alsaq, aıtyskerler popýlıstenip, arzan abyroıǵa shaýyp, aıtysty dańǵazaǵa aınaldyryp, bıliktiń «tyıymyna» arandatpas edi.Uıymdastyrýshy aldyn ala «dáliz ornatpas» edi.
Bir qyzyǵy, aıtysty belgili aqyndar men ádebıetshiler ǵana baǵalaýdy monopolııalap alǵan. Ony nege tapqyrlyqty meńgergen KVNshylar, áýezin ajyratý úshin mýzyıkashylar, kórkemdigin anyqtaýǵa ádebı synshylar ǵana emes, jýrnalıster men saıasattanýshylar sekildi túrli qoǵamdyq sarapshylar baǵalamasqa? Óıtkeni, aıtys - sınkrettik óner ǵana emes, sınkrettik úderis qoı! Sebebi, aıtysker - uıqas qurastyrýshy ǵana emes, taqyrypty ashatyn áleýmettanýshy, dombyra ustaǵan ónerpaz, ári beriden soń sahnaǵa shyqqan artıst,tipti, belgili bir dárejede shoýmen! Eń bastysy, aıtysker - tutasqan taqyryptan jurtty da adastyrmaıtyn, ózi de adaspaıtyn poetıkalyq ımprovızator-jýrnalıst. Krıterııler de osy aspektilerdi qamtýy tıis emes pe?!
Aıtys qaıyrshy ma?
Aıtysty uıymdastyrýdaǵy basty másele - qarjynyń joqtyǵy. Kim de kim sol qarjyny tapsa, aıtys sonyky bolatyndaı ahýal ornyqqan.Sondyqtan da uıymdastyrýshy aıtyskerdi irikteýge zor quzyry bar da, óz shartyn olarǵa qoıyp, aıtyskerlerdi aıtysqa emes, uıymdastyrýshyǵa qyzmetshi bolatyndaı aýan qalyptasyp otyr. Ony jýyrdaǵy «Men bálensheni Qonaevtyń mereıtoıyna qatysty aıtystan syzyp tastadym!» degen óktem únniń ózi kórsetedi. Bul - aıtystyń sýbektisi bolǵan ulttyń óz ónerinen ajyraǵandyǵyn bildiretin jaıt.
Shyn máninde aıtysqa keminde úsh taraptan qarjy bólinip, onyń damýyna aǵyl-tegil aqshanyń bolýy kerek: memlekettik taraptan arnaıy grant bólinýi bolmasa jergilikti ákimshiliktiń Halyq shyǵarmashylyǵyn ónerin damytýǵa bólinetin bıýdjeti esebinen qarjynyń tıýi; aıtystyń búginde barlyǵy derlik telearnada kórsetiletindikten jarnama kózinen túsýge tıis tabys; úshinshisi -demeýaqy.
Bir qyzyǵy, aıtys - buǵan deıin tıip-qashyp bolmasa, jeke qarjy kózinen ǵana qorektenip kelgen qazaq óneri. Bul jaǵynan onyń basqa ulttyq ónerge qaraǵanda joly bolǵan: jyr da, terme de, dástúrli án men kúı de jetimniń kúnin keshkeli qashan! Ebropalyq balet pen opera bolsyn, memlekettik bıýdjetten kún kóretin drama bolsyn, áıteýir, uly Dala úshin buralqy ónerdiń búginde tórge shyǵyp, tól ónerdiń tabaldyryqqa yǵysqany aıtyla-aıtyla jaýyr bolǵan taqyryp. Al, orystildi ǵana teletýyndylarǵa jarnama jaıǵasyp, qazaqtildi kórermenniń jarnamalyq aqparat alý qaqysynan jurdaı bolyp kele jatqany bes ret shaqyrylǵan Májiliste de, sonsha ret jasaqtalǵan Senatta da bir de bir ret qolǵa alynbaǵanda, teleaıtysqa kim jarnama bersin?! Teleaıtystyń qaralymy (smotrebılnost) qansha joǵary bolsa da, eldegi qazaqy telekórsetimge degen múddeli kózqarastyń eshbir taraptan joqtyǵynyń uıysqan kıizdeı tutasyp turǵany - óz aldyna bir túlik másele.
Sóıtip, aıtystyń buǵan deıingi haly memleket tarapynan da, memlekettik ıdeologııa jaǵynan da qarajattanatyn salaǵa jatqyzylmaı kelgesin, «aıtysty kim asyrasa, aıtys sonyky» degen prınıp ornyqpaı qaıtsin! Shynynda da, aıtystyń qarjylanýy qaıyrshylyq syıpatqa aýysqan. Qol jaıyp júrip, janashyrlar aıtys ótkizedi de, sonyń óteýine olar ózderin sol aıtystyń qojaıyny sezinip shyǵa keledi. Bir jaǵynan qazaqy orta úshin ol jazylmaǵan zańǵa aınalyp ketkendeı, ádilet sekildi...
Desek te, sahnaǵa aıtys emes, ondaǵan mashına shyǵyp ketetinine qarap, demeýaqymen de aıtystyń erkin kún kórýine múmkindik bar eken dep qalasyń.Shynynda da, aıtysqa bir márte jumsalǵan qarjyǵa Jazýshylar odaǵyna múshe aqyn-jazýshylar arasynda konkýrs ótkizilse, qanshama ádebı týyndy jazylar edi degen saýal qoısaq, bireýdiń qaltasyna qol suqqandaı bolarmyz, biraq qanshama rýhanı dúnıege ıe bolar edik degen ospadar oı sanamyzdy báribir osyp-aq ótedi. Al bas-aıaǵy bir-eki saǵat aıtysyp, pildeı mashına minetin aıtyskerler týyndysy ulttyń qandaı qajetin óteýde degen másele báribir jurttyń kókeıinde júrgeni ras. Sebebi, «almaqtyń da salmaǵy bar» demekshi, aıtysqa jumsalyp jatqan qarjy aıtyskerlerge ketip jatyr ma, aıtysqa ketip jatyr ma degen saýaldy qoıatyn ýaqyt ta keldi. Eger aıtysqa ketip jatsa, álgi shyǵynnyń somasy búginde eń bolmasa bir qalada aıtysqa arnaıy bir saraı salatyndaı qarjyǵa teńeser edi...
Aıtqymyz kelip otyrǵany - ómir talabynyń ónerge sáıkes baǵalanýyn baǵamdaý jaǵy. Sebebi, júlde retinde sahnaǵa shyǵyp jatqan mashınalar aıtysqa emes, sony bólisýge jeleý retinde ótip jatqandaı áser bar. Ónerdiń alǵa basýy men damýynan góri, onyń dańǵazaǵa aınalýy basym. Aıtystyń saýdaǵa aınalýy barǵan saıyn kózge túsýde. Áıtpese, aıtys bıýdjeti móldir bolar edi, ol jaıyndaǵy ishki daý syrtqa shyqpas edi. Aıtyskerlerdiń óneraqy qory (gonorar) men júldelik qordyń aıyrmasy jer men kókteı bolýyna ne túrtki? Utylsa da, qarsy jaq óner kórsetpeı me?
Tipti, júldeniń nege mashınamen ólshenetini de túsiniksiz. Eń bolmasa, ár aıtysqa bólinip jatqan júldeni qarjylaı salyp, onyń quryǵanda besten birin aıtysty damytýǵa qorlandyrǵanda, búginde aıtystyń deńgeıi de, onyń aınalasyndaǵy ahýal da basqasha syıpatqa ıe bolar ma edi? Bálkim, búginde aıtys irgeli óner oshaǵyna aınalyp, oǵan sáıkes ınfraqurylym qalyptasqan bolar ma edi! Sonda aıtys qaıyr suraý sharasynyń nátıjesi emes, álemdik kásibı sharalarǵa tán, promoýshn, prodıýsýra sekildi ınfraqurylymdyq zaman talabyn ıgerer me edi? Bálkim, sonda aıtys kim kóringenniń ájýasyna (qazaqtildi syqaq ortasy bylaı qalyp, orystildi «Nasha kazasha» da ájýálaı bastady emes pe? Aınalmaı, súıkimdi de súıikti ónerge aınalar ma edi?! Aıtysymyz ulttyq mádenıet pen ónerdiń úlken órshitkisi bolyp, ózimiz túgili ózgeni tamsandyrar ma edik?! Bálkim, sonda ǵana ádilet súıgish aıtystyń ózinde ádilet ornar!
Sóz sońy
Sonymen, aıtys týraly aıtys taǵy da shań berdi. Bul joly ol daqpyrtpen bitpeı, dáıekti oıǵa jetelese eken degen tilegimiz ǵana bar. Bar nıetimiz - kóringenge kúlki bolmaı, shynaıy rýhanı túzelýge bet bursaq eken. Ulttyq ónerdiń ahýaly - ulttyń rýhanı deńgeıin ǵana emes, oǵan degen eldiń eńseli saıasatyn bildiretin ındıkator. Áıteýir, táýelsiz elge tán táýmendi bolsaq eken...
